Kolm õde ja koer 1918

Taga:
Kongsi mälestus 16.oktoobrist 1918.
Leida, Klaara ja Erna Müürsep.

Pildistatud peaaegu 100 aastat tagasi, aga lapsed on nagu lapsed ikka - vaatavad fotograafi uudishimuliku näoga ja on koera pildile kaasa võtnud. Kas nad on sukis sellepärast, et saabaste panek võtab liiga palju aega ja öeldi, et see ei jää pildile või oli mõni muu põhjus, ei tea.

Evi albumist.

Jõuvankri juhtimise luba nr 945

1930-ndatel Sadalas. Keskel istub fotoaparaadiga Sadala konstaabel, tema kõrval seisab prillidega kooliõpetaja Paul Pall.
See on lihtsalt illustreeriv jõuvankri pilt juhiloa juurde, mis on pärit teise pere kogust.

Foto Väino kogust, juhiluba Evi kapist.

Evi

1949.a märtsis oli  kaheksanda klassi õpilane 16-aastane Evi Kenn kevadisel koolivaheajal kodus Nõo-lähedases talus. Külas oli kuulda koerte haukumist ja suurte autode sõidumürinat, levisid kuuldused inimeste kodust äraviimisest. Ööl vastu 14.märtsi ei julgenud Evi ja ema toas magada, vaid läksid lakka peitu. Aga kui hommikul oli kõik rahulik, siis ema hakkas pesu pesema ja Evi läks ema asemel naabertalusse lehmi lüpsma. Mida teeb 16-aastane tüdruk, kui talle öeldakse, et ta on määratud asumisele ja ta võib nii palju asju kaasa võtta kui kanda jõuab? Evil olid ainult seljariided, kõik ülejäänu oli linna elamises, võttis siis padja kaenlasse ja läks auto peale, 76-aastane vanaema oli samuti liiga ehmunud, et midagi asjalikku kaasa võtta. Emal õnnestus põgeneda.
Kui rong jaamas seisis, toodi vagunitesse nii palju sööki, et kõigil õnnestus sihtpunktini vastu pidada.

27.märtsil Elvast startinud rong jõudis Omski oblastisse Kamrilovka jaama 9.aprillil.
Evi ja vanaema majutati kahe tütrega peresse, edaspidi pidid tütred hakkama ahju peal magama, sest majaperenaine andis nende voodi Evile ja vanaemale.

 

Eestist küüditatud Omski oblastis.
Nende selja taga on haoriit ja on näha, et ka maja sein on samast materjalist ja pealt krohvitud. Põhiliselt laoti seal elumajad mätastest, mis krohviti kahelt poolt üle. Majade muldpõrandaid töödeldi vedela lehmasõnnikuga, mis moodustas põrandale betoonisarnase katte. See oli vist maailmas laialt levinud, Ruddi "Meie talu" raamatus, kus tegevus toimus Austraalias, kasutati ka seda meetodit.

Pärast aastast tööd kolhoosi põllutöölisena õnnestus Evil vanaemaga saada luba kolida täditütre Urve juurde Krasnojarski krai Ust-Abakanski rajooni Sora külla, kus oli vangilaager ja molübdeeni rikastusvabrik, väga salastatud koht. Evi töötas seal 1950-1955 arvestajana ja laohoidjana, kuid erinevalt kolhoosist maksti Soras töötajatele korraliku rahapalka.
Vangid ehitasid palkidest uusasula noortele spetsialistidele ja koolimaja. Pildil Evi oma elukoha ees.

1.mail 1955 Soras. Tagaplaanil paistavad vangilaagri müür ja majad.

Vasakul täditütar Urve, ka küüditatu, kellel on seljas kaasavõetud  rahvariide seelikust tehtud kleit ja paremal  Evi.

Miina Härma gümnaasium 1947

 Esimese eestikeelse keskkoolina 1906.aastal tööd alustanud Miina Härma gümnaasium kandis alates 1944.aastast Tartu Linna 2.Keskkooli nime, nii et nendel piltidel on tegelikult 2.keskkool ja sel ajal on ta veel kuni 1954.aastani tütarlastekool. Miina Härma nimi anti koolile tagasi 1964.a Miina Härma 100.sünniaastapäeval.

See foto on ühest teisest albumist, tehtud 4 aastat hiljem kui ülemine.
25.veebruaril 1951 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised, koolis on valimisjaoskond.  Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti kirjanik August Jakobson.


Alumised, tüdrukute pildid on jälle 1947. aastast, tehtud 6.klassis loodusloo klassitöö ajal.

 Samade tüdrukute 7.klassi ekskursioon 1948.aastal: rongiga sõideti Tartust Paluperra, sinna tuli ühe

klassiõe, Tiina Liini isa neile hobusega vastu ja siis kõnniti rõõmsalt Paluperast Pühajärvele.

 
1947., 1948.a pildid on Evi albumist, 1951.a pilt on Maarikalt.

Lilledega tüdruk ja piibuga poiss

Selle pildi ostsin ka Porto täikalt, oli seal vihmast märg ja kaardus.
Sobiks vist paremini ühte minu lemmikblogisse Black and WTF.

1960-ndate peremudel

 Olin 2 nädalat Portugalis ja käisin Porto laupäevasel täikal, mis oli enam-vähem samasugune kui meie oma, ning ostsin sealt 1965, 1966 ja 1967 Hispaanias välja antud postkaardid õnnelikust pereelust. Meie ehitasime kommunismi, aga mood ja pereväärtused olid ka meil minu mäletamist mööda umbes samasugused.

Selliseid kostüüme kandis minu inglise keele õpetaja 1969.aastal, ta oli kooli kõige silmapaistvamalt riietatud noor naine. Ka kõrgeks tupeeritud soengud olid meil moes.

  Hommikumantlis valge särgiga isa, see tundub natuke liig, aga tupeeritud soenguga roosas kleidis ema on loomulik. Kõik on õnnelikud - jää või uskuma, et perekonnaelus peitubki õnn. Emal on abielusõrmus ja jube pikad küüned, see viimane on küll imelik, sest kunstküüsi ei tuntud ja ma kahtlustan, et nii pikkade küüntega naised tol ajal lapsi ei puutunud.

Sellel 1965.a kaardil torkasid mulle silma valged tikk-kontsaga kingad ja kitsas seelik, Eestis kanti ka selliseid. Aga üldiselt on tore perepilt, eriti nunnu on isa.

Kena on vaadata paljulapselist peret väärtustavaid postkaarte. Need on mõlemad 1966.a Hispaanias välja antud kaardid, ühe nr on 8076/A ja teise 8076/D.

Ma tean, et need on suvaliste inimestega lavastatud fotod postkaardi tegemiseks, aga ikkagi on sarnane kompositsioon erinevate emadega veider, eriti, kui vaadata, kuidas kõige pikem poiss mõlemale emale ühtmoodi andunult otsa vaatab.

Viiuldaja vanglas

KOHV, Arnold, Karl s. 12.04.22 Tartu, keskharidus, viiuldaja, arr. 07.01.52 Tartu, Riia 56-2, trib. 08.09.52 §58- 1a, 25+5; Komi ANSV Retšlag; Irkutski obl. Ozjorlag, vab. 15.04.60. Avaldatud uuesti. [ar 15465]
http://www.okupatsioon.ee

 §58- 1a  -kodumaa reetmine, spionaaž, sõjalise või riikliku saladuse väljaandmine - oli süüdimõistmisel kõige sagedamini kasutatud  §, selle alusel mõisteti süüdi  20 905 Eesti elanikku.

Kahjuks Arnold rääkis lähedastele väga vähe oma selle perioodi elust. Tütre sõnul on sellel pildil vangilaager.

 Algul töötas Arnold söekaevanduses, aga kui Tartust saadeti talle vanglasse järgi tema viiul, läks elu kergemaks. Viiuldajate puudus oli isegi nii suur, et muusikust vang konvoeeriti linna, seal anti talle miilitsavorm selga, esines koos miilitsaorkestriga ja siis konvoeeriti vanglasse tagasi.

Arnold ja Villu.

 Ükskord pidid nad pärast esinemiselt tulekut kokku korjama ja matma vahepeal vanglas olnud mässu tõttu maha lastud kaasvange.

 Vabakäigu vangide kvartett, kes tuleb või läheb järjekordsele esinemisele.

 Lennuk tagaplaanil on IL-14, mis oli 1950-1960-ndatel aastatel NSVL-s üks põhilisi reisilennukeid, eriti Kaug-Põhjas ja Siberis, kus nad lendasid 1980-ndate lõpuni.