Grupp piimapudelite taustal

Tartu Piimakombinaadi auto, mille kastis on pooleliitrised piimapudelid, võikastid ja suured piimanõud. Kuna piimapudelid on kunstipärasesse torni laotud, mille vahel on punased ribad ja pildil on inimesed oma parimate riietega ja laps, siis ma arvan, et see on kas oktoobri- või maiparaadi pilt ja need on paraadil olevad piimakombinaadi töötajad.

Tartu Piimakombinaat asus Oskar Lutsu (Näituse) ja Vaksali tänava nurgal. Nendes hoonetes on praegu sõjaväelaste ühiselamu. Seal oli (vist piima jahutamiseks) ka uhke purskkaevude plats. Piimakombinaadist läks üle Vaksali tänava toru raudteele, millega sai piima otse raudteetsisternidesse transportida.
Poes müüdi piima pooleliitriste pudelitega, millel oli hõbepaberist kork, kuhu oli sisse pressitud nädalapäeva nimi ja lahtist piima ning petti suurest piimanõust, kust müüja tõstis 1-liitrise kulbiga ostjate piimanõudesse.
Riietust vaadates võiks olla 1960-ndate lõpp, siis hakati Tartus ka värvipilte tegema.

Linda pildikastist.

Perekonnapilt kartulikuhjaga 1950

 

Noor perekond Tartu linnast tuli Kriimanisse vanematele appi kartuleid võtma.
Kartulid pandi põllule kuhja ja kaeti pealt õlgede ja mullaga, et külm ära ei võtaks.
Vanemad Emmi ja Oskar Peda ning nende tütar Elsa Kants mehe Juhan Kantsi ja poja Vello Kantsiga

Filoloogid kolhoosis

Vene ajal saadeti kõik esmakursuslased mitmeks nädalaks kartuleid võtma. Siin piltidel on eesti filoloogid 1978.a Jõgeva lähedal Kassinurmes. Elati kolhoosi korrusmajas, 6 poissi ühes korteris ja 12 tüdrukut teises. Tüdrukud elasid 2-toalises korteris, kus ainus mööbliese oli taburet, magati põrandal madratsite peal, pesemisvõimalust ei olnud, WC ja kraan külma veega olid. Ilmad olid juba üsna külmad, nii et kütsime ise ahju. Praegu, kirjutades, tundub jube, aga siis oli päris tore ja saime omavahel põhjalikult tuttavaks. Ja saime teada, kuidas kartulid poodi saavad. (Tegelikult tol ajal üldiselt teati seda.)

 Hommikul kell 8 põllul, ümberringi külm sügisudu.

Traktor ajas vao lahti ja igaüks pidi oma väljamõõdetud jupi pealt kartulid ära korjama.

 Enam kartulikorve, nagu võib näha vanemate piltide pealt, ei tuntud. Kartulid korjati mõlkis ämbritesse ja ämbrid tühjendati puust vakkadesse, mis omakorda tühjendati traktori kasti. Korjamise rehkendus käis vakkade järgi, tühjendaja andis talongi ja korjatud vakkade arvu pealt maksti raha.
Pildil poseerib Külliki Kiiranen.

 Selline traktor suunurka kleebitud paberossiga traktoristiga ajas vagusid lahti.

 Külm oli, eriti kartulikombaini peal (alumisel pildil) seistes. Meil olid ju linnainimeste riided ainult.

Pildil Külliki Kiiranen, Tõnu Seero, Aare Ermel, Kalev Kesküla.

.

Veel Sänna koolist ja direktorist

Sellest koolimaja otsauksest mindi õpetajate korteritesse. Direktori ja tema õpetajast abikaasa ning nende 2 tütre korter koosnes ühest toast ja köögist, kõrval oli teise õpetaja korter.

 Viktor Raidla kantseleis petrooleumilambi valgel kirjatööd tegemas, eraldi kabinetti direktoril polnud.

Viktor õppis kõigepealt Petseri vaimulikus seminaris õigeusu preestriks. 1935.a 26.apr Võru Teatajas oli selline nupuke:

 
Abiellus enne ametissepühitsemist Lorie Saagiga ning oli 1930-ndate lõpus Sindis kirikuõpetaja. Siis millalgi sai temast Vaivara lastekodu juhataja. 1941.a, kui Vaivara lastekodu põles, oli ta selle juhataja. Sõja ajal oli nii sakslaste kui ka venelaste poolel vangis, aga pääses mõlemast. Pärast sõda omandas ta Tartus pedagoogilise hariduse ja oli algul Vana-Koiola ja pärast Sänna kooli direktor.

Viktori tütar Heidi samas kantseleis õppimas, sest korter oli tõesti kitsas neljale inimesele. Laual on kaks petrooleumilampi. Aga seinal on telefon, mis oli paralleeltelefon kolhoosi keskusega. 10-aastasele Heidile meeldis hirmsasti telefoniga rääkida ja ta võttis iga kord vastu, kui helises, aga sellest tuli pahandus, sest enamasti olid kõned kolhoosi keskusesse ja neile ei meeldinud Heidi innukas vahelesegamine.

Paralleeltelefonid olid vene ajal üsna levinud nähtus. Tavaliselt oli kokku lepitud, et üks võtab telefoni ja kui oli teisele, siis pidi uuesti helistama ja esimene enam ei võtnud või võtsid mõlemad ja teine pani ära, aga põnev oli ka võõraid kõnesid pealt kuulata.

Pildid Heidi albumist.

Sänna algkool

Need pildid (välja arvatud kõige alumine grupipilt, mis on 1963.aastast) on teinud Viktor Raidla, kes oli Sänna kooli direktor 1954.aastast kuni surmani 1962.aastal.

Võrdlemisi askeetliku klassiruumi tagaseina ääres on tiibklaver!

Õpetaja laud on laudlinaga kaetud ja sellel Eesti NSV lipp, tagaseinas seinaleht "Meie sõna" ja paistab, et mingi Lenini peaga tekst.

Paremal  serval on näha kellukest - koolikella.

                          Eriti nunnu on vasakul rühm väikseid koolipoisse.

Koolis töötas direktor ja 2 õpetajat: direktori abikaasa Loori Raidla ja Leida Kala-Luik.

Sänna koolimaja kaev, taga kooli katseaed. Sööklasse kanti kõik vesi ämbritega kaevust. Kaevu ääres seisab õpetaja Leida, ämbriga on tema mees.

Grupipilt aastast 1963. Kaks naisõpetajat püüavad pärast direktori surma kooliga ise hakkama saada. Loori (mustas kleidis) andis abikaasa asemel vene keele tunde, ise seda keelt oskamata, nii et tütred õpetasid tunni materjali enne tundi selgeks.

Vene keele õpetajate suvekursus 30.07.1953

 Seal kursustel olid naised ka, suur grupipilt on ka olemas, aga see on meeste pilt. Kõige vasakpoolne esimeses reas on Viktor Raidla, tol ajal Vana-Koiola kooli direktor, võimalik, et ka juba õpetaja, sest ta tagandati direktori kohalt, kuna ei astunud parteisse.

Uued ajad nõudsid uusi oskusi. Väga paljud õpetajad olid kui ideoloogiliselt mittesobivad töölt lahti lastud. Vene keele õpetajatega oli samuti kitsas, lisaks lastele pidid kõik vene keelt mitteoskavad õpetajad seda keelt õppima.

Heidi albumist

Vello Lipandi laul Helju Koppale

16-aastane Vello Lipand on pühendanud laulu 15-aastasele Helju Koppale!
Helju Koppat kutsusid sõbrad Kittyks, ühel eilse foto tagaküljel oli ka see nimi.

Vello Lipand sündis täna 86 aastat tagasi, 16.septembril 1926, suri 18.aug 2000, oli muusikaõpetaja ja helilooja. Tema kõige tuntum laul on Heljo Männi sõnadele "Me kolmekesi tuleme sealt präänikute maalt".