DDT

Muide, lutikatest siin saime lahti. Läks kolm karpi DDT pulbrit, mida raputasime igale poole.

Reet Neithal "Kirjad pööningult", lk 102

  See oli täiesti tavaline asi, et DDT pulbrit raputati voodisse linade vahele ja aeda kapsalehtede vahele.

 Kuna kärbsed aitavad levitada düsenteeriat, tuleb neid hävitada. Parimaks vahendiks on klorofoss, heksakloraan, DDT-preparaadid (dust, emulsioon, pasta). Neid vahendeid ei ole soovitav eluruumides kasutada, kuna need on mürgised ka inimestele.  ...

 Loomalautades kasutatakse kärbsetõrjeks ülalnimetatud vahendeid (kui loomad on laudast väljas). Lautades ja tallides võib kasutada ka DDT-suitsuküünlaid (iga 40m3 kohta üks küünal).

Ajaleht Punalipp 3.sept 1963 "Düsenteeria"

   DDT - diklorodifenüültrikloroetaan, toodetud siinsamas Tartus Näituse tänavas.

DDT on kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas. Algul maailm jumaldas seda, siis vihkas.

Esmakordselt sünteesiti aastal 1874. Aastal 1939 avastas keemik Paul Müller DDT omadused insektitsiidina.
DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest 1948 aastal Nobeli meditsiinipreemia, sest see võimaldas piirata malaaria ja kollapalaviku levikut. 

 

 USA 1947

 

DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et:
*tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele;
*oli väga kindel - ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti;
*vees lahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta;
*odav ja lihtne kasutada;

*hästi ajastatud - Teine Maailmasõda tõi kaasa ebasanitaarsed tingimused ja surmavate haiguste puhangud.

DDT muutus kiiresti väga populaarseks ja levis kõikjale üle maailma.

 

1944. aastal viisid USA sõjaväelased Napolis läbi eksperimendi, kus majade massiline DDT-ga pihustamine aitas peatada täide domineerimise ja nende põhjustatud tüüfuseepideemia.

 

"Hääletu kevad" 1962

 Ülemaailmse mõjuga raamat DDT ja teiste pestitsiidide hukutavast mõjust ökosüsteemidele, eesti keeles 1968.

 

Mõne aja möödudes hakati märkama DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Selle lagunemine võtab palju aastaid.
Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud "kahjuritõrje" ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest.
DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat. 

 Teadlased avastasid, et DDT on keharasvadesse kogunev neurotoksiin. Selle mürgiga seostatakse laste neuroloogilisi haigusi, mõningate vähivormide sagenemist. 

 

2004. aastal võttis enamik maailma riike vastu Stockholmi konventsiooni nimelise kokkuleppe, mis seisneb keeldude või piirangute kehtestamises püsivatele orgaanilistele saasteainetele, mis hõlmab ka DDT-d. See sisaldab piiratud erandit malaariasääskede tõrjeks. 

2006. aastal teatas WHO oma toetusest DDT kasutamisele siseruumides Aafrika riikides, kus malaaria on endiselt suur terviseprobleem, viidates sellele, et pestitsiidist saadav kasu kaalub üles tervise- ja keskkonnariskid. WHO seisukoht on kooskõlas Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooniga, mis keelab DDT kõikidel eesmärkidel peale malaaria tõrje. Otsuse, kas kasutada DDT-d või mitte, teevad riigid ise.

Interneti andmetel kasutavad DDT-d India ning seitse Aafrika riiki.