MEIE NÕUKOGUDE KODUMAA EEST!
Kõik suuskadele! On saabunud varane talv suurepäraste suusatamisilmadega ja suusaspordi harrastamiseks kõigiti soodsa lumega. Avanenud suusatamisvõimalusi tuleb nüüd maksimaalselt ära kasutada ja alustada suusatreeningutega ning võistlustega. Suusatamine on spordiala, mis meeldib igaühele. Kuid meie, Nõukogude armee sõjamehed, ei hinda suusasporti mitte ainult sellepärast, et ta pakub lõbu ja meelelahutust. Sellisest suhtumisest oleme kaugel. Suusaspordi harrastamisel tuleb meil eeskätt silmas pidada seda, et see spordiala on väga tähtis mitte minutite ja sekundite võitmise mõttes, vaid füüsilise taseme tõstmiseks ning lahingulise ettevalmistuse edukuse kindlustamiseks talveolukorras. Nõukogude armees peab iga sõdur oskama hästi suusatada.
Sain ainult pildi ilma infota.
Suure Isamaasõja kogemused näitasid, kui suur tähtsus on suusatamisoskusel lahinguolukorras. Meie vaprad sõdurid sooritasid suuskadel pikki rännakuid maastikul, kust ei pääsenud läbi jalgsi ega masinatel, tungisid läbi tihedate metsade, sooritasid ootamatuid kallaletunge sealt, kust vaenlane ei teadnud oodata. Suusad olid sõdurile lahingus abiks. Sellepärast on tubli suusataja meil niisama hinnas kui tubli laskur, granaadiheitja või rivimeeski. Suusatamisoskus on meie lahinguvalmiduse üks eeldusi. Kuid me ei tohi oma tähelepanu hajutada mitte üksnes sportliku suusatamise harrastamisega. Muidugi on see kõigiti tubli mees, kes võidab näiteks 10-km suusakrossi, selle vastu ei vaielda. Kuid sportlik suusatamine ei ole meie eesmärk. Meie peame õppima suusatamist sõjalises mõttes, nii, nagu see toimub tegelikus lahinguolukorras. Mida selle all mõista? Eeskätt seda, et me tehnika ja kiiruse treneerimisel ei tohi unustada suusatamise lahingulist iseloomu. See tähendab, et me suusatamisel peame olema riietatud ligilähedalt nii, nagu lahinguolukorras: igapäevane talvevorm — sinel, kõrvikmüts, sõduri kindad jne. Eritundides treneerime suusatamist veel püssi, automaadi ja seljakotiga. See kasvatab vastupidavust ja sitkust. Ja seda on lahingus meile kõige rohkem vaja. Kui me täies rakmes suudame saavutada juba üle keskmise kiiruse ja ühtlases tempos läbida kilomeetri kilomeetri järel, siis võime öelda, et oleme omandanud suusatamisoskuse sõjalises mõttes. Peale selle tuleb õppida hästi selgeks ka suuskadel laskmine. See on raskem ala ja nõuab pidevat treeningut. Lamades-, põlvelt- ja püstiasend suuskadel — see on märksa raskem kui tavalises olukorras laskerajal. Kuid seda peab oskama. Ja peab oskama ka tulistada suuskadelt niisama tabavalt ja kiiresti kui suuskadeta. Eriti tähtis on sealjuures kiirus. Teatava ajakuluga suudab suuskadelt laskeasendi sisse võtta ju iga sõdur, kuid lahinguolukorras on tähtis eeskätt see, et me suudaksime tabada vaenlast varem kui tema meid.
Spartaklased! Suusad on talvel võitluses hädavajalikud. Õppige hästi suusatama!
Plakat Leningrad 1940, kunstnikud K. ja E. Vassiljevid.
Suusatamishooaja algusel tuleb tõsiselt pihta hakata treeningutega. Neil, kellele suusatamine on veel võõras ala, tuleb kätte õppida suusatamistehnika algmõisted ja need omandada tegelikkuses. Käte ja jalgade koordineeritud töö, õige kehahoid, suusatamine mäkke tõusmisel ja laskumisel, pöörete sooritamine, kukkumiste vältimise oskus jne. — kõik see moodustab aluse, millega sõdur peab tutvuma, et saada heaks suusatajaks. Esmaklassilisi suusatajaid, suusasportlasi sõna paremas mõttes on meil rohkesti. Tublid saavutused suusatamises on meie traditsioon. Nüüd seisab meie paremate suusatajate ülesanne selles, et oma kogemusi edasi anda neile, kes ei ole suusatamises veel täiesti kodus, et tagada suusatajate kaadrite väärikas järelkasv. Et talvine suusaspordihooaeg kujuneks kõigiti edukaks, selles on meie parematel suusatajatel — krossidest ja võistlustest osavõtjail ning tšempionidel paljugi teha. Saavutagem talvehooajai häid tulemusi suusatamises! Kõik suuskadele!
Nõukogude Sõdur, 1.dets 1949
Eesti sõjaväes suusatati ka:
http://jalutuskaikajas.blogspot.com/2012/06/eesti-sodurid-suuskadega.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar