1.aprilli kaardid

Eesti ajal ja ka veel 1950-ndatel saadeti 1.aprilliks naljakaarte. Uurisin neid kaarte ja mulle ei tundunud need üldse naljakad, pigem tekitasid piinlikkust, mina küll oleksin solvunud ükskõik millist neist kaartidest saades.

   Aprillikaartide teemad:
*ülearune alkoholipruukimine;
*elukaaslasele sarvede tegemine;
*meeste ja naiste omavaheline nääklemine;
*tuhvlialused mehed;
*lobisevad naised;
*vastassoo püüdmine ja naiste abiellumishimu;
*paksus;
*probleemid toonekurega;
*raha pärast abiellumine.


  80-90 aastat tagasi elanud inimesed ei olnud meist rumalamad ega vähem intelligentsed ... ja nüüd sellised kaardid. Selgust tõi 1939.aasta 1.aprilli Postimehe artikkel, mille autor suhtub aprillikaartidesse ja nende saatmisesse üsna halvasti ja väidab, et sellise väljasureva lõbuga tegeleb vaid teatav ringkond kodanikke. Selle artikli lõigud alljärgnevalt kursiivis. 


 Naiste lobisemis- ja klatšihimu, kõige enam esindatud teema

Vist peaks pitskruvi olema, kunstnikul ei ole küll õrna aimugi, kuidas see töötab.

 "Saab näiteks kaardi mõni laia suuga vanem naine, keda alati kodades, koridorides või tagaõuedes teiste samasugustega juttu vaterdades võib leida, siis saame esimese "sauna" muidugi meie, kirjakandjad, just nagu saadaksime isiklikult neile need läkitused."

   Uks avaneb ja sisse astuvad paar kooliplikat, kes endi vahel naeru kihistades asuvad pikema jututa sirvima aprillikaartide kastis. Need ei lepi ühe kaardi otsimisega, vaid siin otsitakse välja neid juba tervelt kümme. Seal on siis valitud kaarte hirmsate vanamooridega, kes püüavad noori poisse. Siis veel sääraseid, kus vihaste nägudega naised istuvad, suukorvid peas - nagu nende omavahelisest sosistamisest aimata võib, otsitakse sobivaid pilte õpetajate jaoks, kes nähtavasti "ülekohtused" on olnud ühel või teisel viisil oma õpilaste vastu.

 
Ülearune alkoholipruukimine

Elukaaslasele sarvede tegemine

Meeste püüdmine ja naiste ohjeldamatu abiellumishimu

  "Noh andke ükskõik missuguseid, meil suur küla ja palju plikasid, keda sa ilma jätad, kellele saadad. Kõik kanged elueided. Poisid muudkui madistavad omavahel tüdrukute pärast. Eks saa siis mõni ka neile läkitatud. Ka mõni vanaeit tikub liialt lõugutama, sellele vaja samuti tsusata, nii et andke aga läbisegamini ja igasuguseid."

 Primitiivsed joonised, vaimuvaesed värsid, labased teravmeelsused - sellised on hoobid, mida antakse armsale kaaskodanikule ümber nurga aprillikaardi näol. Kadedus ja kättemaks, ebaõnnestumine armuasjades, viha ja pettumus - kõik need on motiivideks aprillikaardi läkitamisel, sest "mitte ei või näha, kui teisel hästi läheb."

Tuhvlialused mehed

 

"...kui aga peame üle andma selliseid mõnitusi näiteks kirikuõpetajatele, siis on küll piinlik ja ka viha, et püütakse mõnitada seal, kus see sugugi sobiv ei ole."

Probleemid, kui toonekurg tuleb ja kui ei tule

 

"Tahaksin näha aprillikaarte. "
 Seal ta seisab leti ääres, roheline kübar pealael kuppus, mummuline loor äärest rebenenud. Punakad, valjud juuksed elektrilokkidena laiali ümber priske tedretähnilise näo. Kavalates väikestes silmades pilk aga luurav, salalik.
 "Otsin säärast, kus tüdrukul oleks laps süles, poiss aga paneb vehkat," seletatakse täpsemalt oma soovi, kui pika sorimise järel ettenäidatud kaardipakist ei leita sobivat. 
Raha

 
Paksus

 Jälgides selle kauba tarvitajaskonda peab ütlema, et sellise aprillinalja armastajad on siiski teatav ringkond kodanikke.
  Ent peab ütlema, et aprillinaljade ja kaardisaatmise komme kipub välja surema. Kui veel mõni aasta tagasi kirjakandjad 1. aprilli hommikul kaartide hulgaga olid üle koormatud, sest harva leidus maja, kuhu polnud säärast "meeldivat läkitust" saadetud - siis aasta-aastalt langeb saadetavate kaartide arv ega lähe vist enam kaua, kui see komme juba täiesti kaob.

Postimees, 1.aprill 1939 Elupildikesi. Aprillikaart kättemaksu vahendina.

Kaardid Anult, Urmaselt, Osta.ee-st ja Karma antikvariaadi lehelt.