24 juuni 2014

Meie tervitame - esperantokursused 1939

Eduard Saare piltide hulgas oli 1939.a esperantokursuste grupipilt.
Teadsin, et 1931-1933 tegutses Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing, mis oli väidetavalt loodud tööliste kultuuritaseme tõstmiseks, kuid varjas esperanto keele õppimise taha marksismi-leninismi ideede propageerimist.
Leidsin 1939.a 24.veebruari Postimehest sellesama pildi, aga kas ka nendel kursustel punaste ideedega midagi pistmist oli, vastust ei saanud.
Mind on huvitanud see teema Lemmatsi tankitõrjekraavis 1941.a kommunistina maha lastud onu Lembit Mäema tõttu, kes olevat olnud suur esperantohuviline, astus 1940.a komsomoli ja oli komsorg.


Pildistanud A.Kallas.
Kursustest on iga paari päeva tagant nupuke, 23.veebruaril 1939 oli kontsertball ÜENÜ esperanto
ringi 2.aastapäeva tähistamiseks.

Elav osavõtt esperantokursustest. ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus) Tartu osakonna Esperanto Ringi poolt korraldatavast esperanto-rahvakursusest osavõtt tõotab kujuneda seekord õige rohkearvuliseks. ... Kursuste lektoriks on Aale Mallar.
Postimees, 09.02.1939

Tung esperantokursusele. ÜENÜ Tartu osak. Esperanto Ringi poolt korraldatud suure esperanto-rahvakursuse esimesest tunist osavõtt oli erakordselt elav, ulatudes 70-le. et varem ülesantuile lisandus rohkesti uusi, siis kippus ettenähtud ruum kitsaks jääma, ...
Postimees, 12.02.1939

Ruumid jäid esperanto kursuslastele kitsaks. ÜENÜ Tartu osak. Esperanto Ringi suure esperanto-rahvakursuse edaspidised tunnid toimuvad 6. algkooli ruumes Hugo Treffneri tn. 2, ... Kuna juurde on tulnud veel uusi kursuslasi, siis korraldatakse neile paar järeleaitamistundi vastavalt kokkulepitud ajale. ...
Postimees, 16.02.1939

1 kommentaar:

  1. Esperanto laienes kõikidesse elanikkonna- ja sotsiaalsetesse kihtidesse, paljud vasakpoolsed tööliste ühingud suleti just varjatud poliitilise tegevuse tõttu. Mõnes mõttes oli keeleõpe mõnes ühingus lihtsalt "kultuuriliseks" varjuks, nagu seda on tehtud igas keeles. Enamus esperantiste ei teinud sellest salajast riigivastast agendat. Kui kõik esperantoühingud oleks olnud nö töölisliikumine, ei oleks see NL-s vahepeal riiklikus ebasoosingus olnud. Zamenhof selles mõttes ei patenteerinud keelt, kes sea kasutada võib.

    VastaKustuta