Vanaisa kapp

Kapiustel on maal efektsem, kui ta oleks raamis seina peal.

Kapp vanaisa maalitud kolmest osast koosnevast mööblikomplektist, mille kolm lapselast omavahel ära jagasid.

Vanaisa Oskar teenis tsaariajal elatist mööblimaalijana, käies Venemaal mõisast mõisasse. Ta kaalus isegi pakkumist tsaari õukonda tööle minna, aga kui selgus, et seal peab täpselt nii maalima nagu peakunstnik ütleb, siis jätkas ta vaba mehena nii nagu talle meeldis. Oskar elas koos perega veel mõnda aega revolutsioonijärgsel Venemaal, kus koos naisega haigestus tüüfusesse, paranenutena tulid kolme lapsega Eestisse, kus Oskar jätkas armastatud tegevust mööblimaalijana.    

Aitäh Anule-Meelisele.

1930-ndate laudaraamat ja 1960-ndate lehm

 Laudaraamatus on kirjas proovilüpside tulemused, söödakulutused, kes kellega millal paaritatud jne

Ja viimasel leheküljel sissekanne laste kohta, paistab, et oli õige koht, siiamaani on säilinud.
Poiss, kelle kaal oli 1936.a 18 kilo, suri õige pea.
Plika, kelle kaal oli 1936.a 24 kilo, poeg peab praegu seda talu.

 Rääkides lehmadest peab pilt ka olema. Sirli albumis oli ilus südamlik pilt vanaema lehmast, vanaemast ja lapselapsest, tehtud 1960-ndate alguses. Lehmal ei paista väga udarat, vist on veel mullikas. Vanaemad pidasid ühte-kahte lehma sajandivahetuseni.

Mänguasjamuuseumi avamistort 1994

 Täna peetakse Tartu Mänguasjamuuseumi 20.sünnipäeva. Meie perel oli õnn olla muuseumi avamisel. Ma vist tol ajal ei teadvustanud endale hetke tähtsust või oli lastega tegemist, igatahes olin ma pilte põhiliselt tordist teinud.

Alguses oli mänguasjamuuseum Lai 1 ja pidu oli Toomemäel, tordijagamise ajal hakkas vihma sadama, poisid hoiavad tordi kohal vihmavarjusid.

Tiia Toomet ja Tiiu Sild torti jagamas.

Eva, meditsiiniõde 1953 -1996

 1950-ndatel oli Tartus 2 suurt haiglat, Maarjamõisa oli vabariikliku alluvusega rikas haigla, seal olid haigetel isegi valged linad voodites, Toome sisehaiguste haigla oli linna alluvusega ja vaene.
Aga samas tuldi isegi Tallinna 4.haiglast, mis oli parteiladvikule mõeldud ja kus haiglapäev maksis 4,5 korda rohkem, Tartusse operatsioonile. Haiglasse saamiseks oli järjekord.
 Operatsioone tehti eetrinarkoosiga, räägiti, et kirurgias pole viirushaigusi, sest eeter tapab kõik viirused.
Maohaavandite puhul kasutati uneravi, haigeid hoiti poolunes, et nad rohkem magaksid ja joodeti kapsa- ja kartulimahlaga.

Noored medõed Silvi Sorge ja Eva Grišakova, jalas hambapulbriga valgendatud moejalanõud tennised. Tartu Linna Kliiniline Haigla asus Toomel tenniseväljaku juures, praegu on sellest elumaja tehtud.

Õde Milvi Pikk.

Süstlad olid klaasist ja metallist, mitmekordselt kasutatavad, keedeti iga kasutuse järel, kogu aeg oli süstlapott tulel.
Öövalves sai nõelaotsi teritatud, mehed viilisid heameelega, oli tegevusteraapia ka korraga (Anne Facebookis).

1.mail 1955, vasakul dr Hussar, vastas Irma Hinto, seisab Eva, läikiv aparaat nende ees on inhalaator.

 Eva töötas meditsiiniõena 43 aastat, 1953-1996.

  Eva teeb süsti.

 2 viimast pilti on 10-15 aastat hilisemad. Medõe pikk kittel on asendunud valge põllega, rõivad on lühemad ja lühikese varrukaga, rätik on asendunud mütsilaadse peakattega.

 Haigetel oli siis oma riietega keelatud olla, need pandi kõik haigla riidelattu ja anti vastu triibuline pidžaama, see kord leebus vist alles 1990-ndatel.

Tänud Evale.

19.mai - pioneeriorganisatsiooni aastapäev

 Üleliidulise pioneeriorganisatsiooni asutamise ajaks loetakse 19.maid 1922. Alguses kandis organisatsioon Spartacuse nime, pärast Lenini surma 1924.aastast Üleliiduline V.I.Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon.
Eestis loodi pioneeriorganisatsioon 1940.a sügisel ja lõpetas tegevuse 1991.a.
Aastapäeva tähistamiseks peeti ka Tartus 19.mail pioneeride paraadi.

Tuigo kooli pioneerid 1948.a sõdurite kalmistul Vana-Kuustes.Hauatähisele on kirjutatud nimi Belov.
Eva, kelle albumist ma selle pildi leidsin, on keskel, valge pluus seljas, laenatud kaelarätt kaelas. Eva vanemad ei lubanud tal pioneeriks astuda, nii et tegelikult ta ei olnudki pioneer. Aga koolist võisid minna kalmistut korrastama ainult pioneerid ja siis Eva laenas endale räti kaela.

Lasteaed 1950

 Ei tea, mis koomuskit fotograaf teeb, et kõik lapsed nõnda naeravad!

Pildil on Tartu lasteaia nr 17 suvelaagri lapsed 1950.aastal. 1950.-1960. aastatel viidi lapsed kogu lasteaiaga suveks maale.

Kokatädid koorivad õues kartuleid, nendega on seltsinud kaunis kasvatajatädi. Foto samast laagrist, mis üleminegi.

Pildil on näide 17. lasteaia ruumidest Vallikraavi tänaval - ilus kahhelahi, kappidel kaunid luiged. Kaks täiskasvanut meisterdavad ühe lapsega. Millises majas see lasteaed oli, ei tea.

Eva albumist.

Grupipildid õmblusmasinatega

Ühe albumi kõrvuti pildid, inimesed on erinevad, õmblusmasinad ja laud samad.Nende piltide kohta ei ole midagi teada. Ma arvan, et need on järjekordsed "Singeri" kursuste pildid. Tasuta kursused, mis ajasid naistele hirmsa õmblusmasina ostmise himu peale.

Väga ilusasse kohta metsaserva üles seatud grupp.
 Mulle meeldib koer, kes pildistatava grupi tagant piilub. Loomad olid elu loomulik osa.

Selle pildi peal on koer keskel süles ja parempoolse õmblusmasina tagant paistab kass.
Eesreas olevad kaks naist on väga sarnased, võiksid olla ema ja tütar.

                                 

Ühte inimest on kõvasti üle joonistatud, arvatavast on ta ennast pildistamise ajal liigutanud.

 Eelmine, salapiirituse teema, erutas mind niivõrd, et ma ei saa siingi sellest mööda minna.

Nimelt on teada, et Pärnumaal oli üks "Singeri" müügiagent, kes ühtlasi müüs ka salapiiritust, kutsuti teda Singeri Kollaks, pärisnimi Nikolai Männikov, sündinud 1903, müügipiirkond oli tal Audrust Tõstamaani.

Ka Lahemaal oli selline kaks ühes tegelane, Albert Kiidelmann. Neist kahest mehest jäi politseitoimikutesse märk maha, aga arvata on, et nad polnud ainukesed.

Salapiiritus

Mis vahe on piiritusel ja keeluseadusel?
Piiritus on 96-protsendiline hullus, aga keeluseadus on 100-protsendiline hullus.

 

Salapiiritust veeti põhiliselt sellistes kandilistes 10-liitristes kanistrites. Siin on kätte saadud 126 piiritusenõud ehk 1260 liitrit piiritust. 1929.a seaduse järgi võeti iga liitri pealt trahvi 20 krooni, so siis 25 200 krooni trahvi ja kui raha maksta ei olnud, siis üle 10 000 kroonine trahv võrdus 2-2,5-aastase vanglas istumisega. Kui need olid suurema ettevõtja paadimehed, siis see maksis nende eest trahvi ära ja mehed said vabaks, ainult paadist jäädi ilma, aga kui raha polnud, tuli vangis olla.

Soome vanglas oli võimalus karistusaega lühendada kartsas istumise teel, 6 päeva kartserit vastas ühele kuule vangistusele, 6 kuud sai istuda ära 36 päevaga, aga seda sai teha ainult kuni 6-kuulise karistusaja puhul. Soome toll konfiskeeris 1930.aastal miljon liitrit salapiiritust.

  Sõbrapilt - võimu esindajad ja kurjategijad.

Suured sulid tõllas, väiksed võllas.

Paatidega vedajad ostsid oma piirituse Soome lahe neutraalvetes seisvatelt suurtelt ladulaevadelt, mille omamine oli peaaegu riskivaba. 

Eesti kohtu- ja siseminister Vladimir Rooberg kuulus 1933.a augustis Danzigis salapiirituseveolt tabatud auriku "Ita" omanike hulka, mille tõttu ta oli sunnitud ametist lahkuma.

Sellele fotole ei ole midagi taha kirjutatud, aga ma arvan, et see on eelnevatega seotud. Koha määramisel loodan blogi lugejate abile.

Jõukamad salakaubavedajad ostsid oma paatidele Junkersi lennukimootorid, aga veel kavalam oli piiritust Soome riiki sõjalennukiga vedada: Eesti lennuväe nooremleitnant Kanno ja leitnant Štšepothev jäid sellega vahele ning said 30 päeva aresti ja reameesteks degradeerimise.

Salakauba vedamisega on Eesti aladel alati tegeldud, aga eriti hoogsaks läks Soome keeluseaduse aegne (1919-1932) piiritusevedu. Nende piltide tegemise ajal, 1930.aastal oli salapiirituse vedamise tippaeg. Praktiliselt kõik Põhja-Eesti ja suur osa Lääne-Eesti kaluritest tegelesid salapiirituse vedamisega Soome, Rootsi, Venemaale, Eestisse. Oli võimalik teenida kuni 10-kordset kasumit.
Sel ajal oli salapiirituseäris tööjaotus: 1)suurte ladulaevadega viidi piiritus Soome lahe neutraalvetesse, 1929.a oli seal ankrus 18 suurt emalaeva, igaühel 200 000-300 000, mõnel isegi 800 000 liitrit piiritust;
2)kui räägitakse piiritusevedajatest, siis mõeldakse enamasti neid, kes viisid emalaevast piiritust paadiga maale, ühe Soome saare kohta on öeldud, et ainult kirikuõpetaja ja nimismees ei tegelnud piirituseveoga;
3)piiritus viidi mere äärest sihtpunkti rongiga, autodega, hobustega, jalgsi, klientideni viimine oli sageli paadivedajate pereliikmete töö. 

 Soovitan kõigil lugeda väga põhjalikku, köitvat, kaasajaga siduvat ja mõtlemapanevat Raimo ja Risto Pullati raamatut  "Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel".

Keeluseaduse lõpuaastail tarvitasid soomlased 2,3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. Enne ebaõnnestunud kuiva seadust oli see näitarv 0,7-0,8 liitrit elaniku kohta. Keeluseaduse ajal kinni peetud joobnud inimeste arv ületati alles 1970. aastail. Kinnipeetuid oli nii palju, et need ei mahtunud soolaputkadesse ära. "Viinameri", lk 242.


Ma ei olnud varem mõelnud, miks oli II Maailmasõja ajal Eestist nii palju paadipõgenikke, aga see oli piiritusevedamisega seotud - paadid ja oskajad inimesed olid olemas.

1960-ndate näärivana

Need Sulevi sugulaste nääriaegsed pildid meeldivad mulle nii väga, et ma näitan neid teile kohe praegu, ei malda jõuluni oodata.

Takust habe ja vitsakimp vööl - selge see, et näärivana!

Õnnelikud poisid, kellele seesama näärivana uued viimase peal uisud tõi.