Pikker 1989 nr 24

Mõned veneaegsed uusaastakaardid

 1973

Kaks kindlat helge tuleviku sümbolit olid rakett ja kraana, mis olid poliitiliselt korrektse uusaastakaardi lahutamatud osad, punalippu kasutati uusaastakaardil harva, see oli rohkem 1.mai ja oktoobripühade rida, aga Moskva Kremli Spasski torn kellaga oli jällegi kohustuslik. Siin kaardil on isegi aatomituum ümber tiirlevate elektronidega: 

Katse kordaläinud on - seal, kus vaja, lõhkes pomm.

Kellestki ei jää me maha, meie aatom pole paha. 

Üldiselt peeti selliseid kaarte koledaks ja saadeti viimases hädas, kui muud ei õnnestunud hankida. 

 1973

Sellel lennukil on ebaloomulikult suur saba.

1970

                                1968

 1982

See on päris kena, võis saata küll, aga tagaplaanil on ikkagi kraanad.

Juba täitsa ilus kaart, aga viisnurgaga rakett peab ikka peal olema.

1987

Selline Püškini kujuga kaart, üsna ebatüüpiline.

Mati ja Ingrid 1969. a nääride ajal

Selline näärivärk aastast 1969.

Olavi albumist

Lasteaia nääripeod 1960-ndatel

Pildid Tartust Akadeemia tänava lasteaiast.

Näärivana habet kohendamas.
Esiplaanil tselluloidnukud, mis olid vist kõigil 1950-ndatel sündinud tüdrukutel.
 
Ma ei saa aru, kuidas inimesed petavad oma lapsi üksmeelselt mingi jõuluvana/näärivana jamaga, uuemal ajal on veel päkapikuvärk ka sinna lisandunud.
Meie jagame ka kodus jõuluvana abil kinke, aga lapsed on varasest noorusest teadnud, et see on isa/vanaisa, mis ei sega lustimist. Aga koolis on nad sel teemal väga tuliseid vaidlusi teiste lastega maha pidanud, vahel koguni üksi klassi vastu või on lõppenud vaidlus sõnadega: "Sul ei käi päkapikud ja päris jõuluvana, sest sa oled halb laps."

Fotod Tiina albumist, kelle ema oli selles lasteaias kasvataja.

Kodukootud nääri- ja jõuluvanasid

Siin on nüüd erineva väljanägemisega nääri- ja jõuluvanasid.

 Meie peres käis ka nõukaajal alati jõuluvana, aga paljudes peredes käis vana-aasta õhtul näärivana, tagantjärgi on raske aru saada, kumb ta nüüd oli, aga ega sel polegi tähtsust, põhiline, et kinke tõi.

 Laenasime oma jõuluvana ka naabritele, 1985.

 Minu isal seisis kapis üks seest tuhkrunahkne mantel, mida kasutati ainult jõulude ajal, pöörasime selle jõuluvana tegemiseks pahupidi. Isa ei kandnud seda mantlit kunagi, sest see oli liiga raske, aga jõuluvana kannatas välja.

 

Meie jõuluvana 1986. 

Selliseid suuri puust mänguautosid nagu siin jõuluvana on Tiidule toonud, valmistati Tartus.

   

 Untadega Tartu lennuklubi näärivana 1979.

1970-ndate jõuluvana Laine albumist.

Isa teeb peatselt 3-aastaseks saavale Annile jõuluvana.

Meie jõuluvana ja Eeli 1970.

Jõuluvanal on peas moodne uhiuus jänesenahkne karvamüts.

Sukkadega pioneer ehib kuuske

Postkaart aastast 1966.

Tartu rajooni parim sportlane 1962

  
See uhke õhulennu pilt on Heiki Jõemetsast tehtud Tamme staadionil, teine ka. Kas see oli võistlus või   demonstratsioonesinemine, ei tea.

Heiki kuulutati Tartu rajooni parimaks sportlaseks täpselt 50 a tagasi.

Olavi albumist.

1948.a Tartu

Need pildid saadeti 1948.a Linda Varemale Belgiasse, et ta näeks, mis tema kodulinnast saanud on. Varemeid kesklinnas enam ei paista, nende asemel on haljasalad noorte puudega.

Foto on tehtud Riia mäelt kangapoe eest. Vaatasin, et see parempoolne mägi on praegu ka täpselt samasuguse kujuga, parempoolne puuderida on suureks kasvanud, vasakul enam puid ei ole, vasakpoolne maja, millest paistab 2 akent on olemas, üks korrus on juurde ehitatud.
Tänase sama koha pildi tegin suure jalutuskäigu blogisse.

See foto tundub olevat tehtud kohtumaja kohalt. Turuhoone on hea orientiir. Bussid seisavad kohal, kus terve nõukaaja linnaliinide bussijaam oli. Aga seda esiplaanil olevat Riia tänava äärset maja küll ei mäleta, praeguse uue kaubamaja kohal oli bensiinijaam kogu nõukaaja ja juba enne sõda, võib-olla oli bensiinijaam selle maja taga.

 

Nii lage ja imelik on. See pilt võiks olla tehtud kuskilt vana kaubamaja kohalt. Minu arvates on kõige vasakpoolne maja Küüni 3/5, linnavalitsuse hoone, kõik siis Poe tänava äärsed majad, parki veel ei ole.

Üks ilus pilt

Olavi albumist.

Uusaastakaardid Nõukogude Armeest

 
Kaks sõdurpoissi kümneaastase vahega on kodustele erinevalt tehtud kaardid saatnud.
Elmar Ojasalu oli aastavahetusel 1954/1955 sõjaväes Murmanskis.
Sulev Ottson teenis 1964/1965 aega Puškinos.

Inda-Elfriede ja Olavi pildikarpidest.

Aeg kaartidele mõelda

Tsiviilkaitse õppus 1978

Taha on kirjutatud : rajooni tsiviilkaitse õppus 1978.

Eks ta üks maailma lõpuks valmistumine oli. Isegi koolis pidime ükskord terve tunni gaasimaskidega istuma.

Mihkel ja Lea

Õde-venda Mihkel ja Lea, sündinud 1957 ja 1959. See pilt on tehtud siis umbes 1961. aastal.
Mulle meeldivad käsitsi koloreeritud pildid, eriti uhke on roosa lehv. Kummidega sokke tol ajal ei tuntud, kummid tulid sokiserva tüki maad hiljem.

Laine albumist.

Väiksed meenepildid

Tänapäeval saab selliseid pilte juba mobiilis monteerida, aga tol ajal oli see tükk lõikamist, kleepimist, ümberpildistamist.
Alumine pilt on eriti romantiline - lisaks punastele roosidele ka purjekad.

Pildid on Raheli, meie ja Laine albumitest.

Karlova park 14.05.1945

Mind huvitavad need kivid, mis tagaplaanil on, terve park on kive täis.Kas see on sõjas purustatud Kalevi tänava äärne müür või midagi muud? Väga palju on neid kive. Võib-olla neist tehtigi see müür. Aga kust need kivid siis pärit on? Igatahes seisavad nad all Kalevi või Pargi tänavas, võib-olla isegi Kalevi-Pargi nurgal.

Linda pildikastist.

Väina tammil

106.autobaasi töökas kollektiiv oli tulnud 1958.aastal Tartust Saaremaale ekskursioonile. Auto kuulus baasile, aga läks Väina tammil katki.
Vaadake, kui kitsas on tamm, kuigi teda just 1950-1953 laiendati.

Rannas

Vist on Pärnu rand.
Kõigil neil piltidel on poiss, tema ema ja õde. Emal on väga uhked värsked lokid ja päevavari.



Poisi nimi on Johann Paas ja ta on sündinud 1925.aastal. Ta sai 18-aastaseks 1943.aastal. Otse koolipingist võeti ta sõjaväkke ja tehti leegionäriks, s.t. et oli 20.eesti diviisis, mis kuulus Relva-SS-i koosseisu.Tšehhi põrgus langes vangi, 2 kuud sõitsid vangid loomavagunitega Vorkutasse vangilaagrisse, süüa midagi anti, aga joogiga oli kitsas, kes suri, visati üle ukse vagunist välja. Johann jõudis pärale.
1951.aastal oli Eestis sõjakomissar tema ema tädipoeg August Feldman, kellel õnnestus Johann üle tuua Vorkutast Tallinnasse vangina sõjatehasesse tööle.
Pärast vabanemist jätkas Johann oma haridusteed Tallinna ehitustehnikumis, mujale teda ei võetud, leegionäri märk oli küljes (SS-i veregrupi tätoveering vasaku kaenla all), seda kontrolliti väga hoolikalt. Ja töötaski kogu elu maju projekteerides.

Õuepilt 1944

See grupipilt on tehtud 1944.aastal Tartus Tähe 65/67 õuel. Aknaklaaside kaitseks pommiplahvatusest tekkiva lööklaine eest on akendele kleebitud paberiribad.Väidetavalt aitas.

 Hommikul läksime linna purustusjälgi vaatama. Meist 2-3 risttänavat edasi olid pommid tabanud Sõbra tänava nurkadel elumaju. Esimeses majas oli õhuvool paisanud ühe naise purunenud aknalauale, teises lamas laip esikuuksel. Eha tänaval oli samuti ohvreid. Aknaklaasid olid purunenud, kõikjal vedeles rauajuppe ja krohvipuru. Inimesed tänavatel olid hirmunud, kartsid selle jubeduse kordumist.
"Sõja ajal kasvanud tüdrukud" lk 259, Miia Jõgiaas

Senta albumist