26 märts 2018

Kunstnik Axel Rosmani lihavõttekaardid

Axel Rosman, esineb ka nimekuju Roosmann, Rossmann jms.
Sündinud 1899.a Tartus, emigreerunud Teise Maailmasõja ajal, surnud 1974.a Torontos

Eesti ajal teinud õli- ja akvarellimaale, kujundanud ajakirjade esikaasi, Eesti marke, teinud karikatuure, töötanud Harry Malmi reklaamibüroos.


Selliseid vägivaldsete munadega kaarte ei ole teistel kunstnikel näinud.


Aga muidu on Rosmani kaardilooming väga rahvuslik ja malbe.



Pildid põhiliselt Osta.ee-st

24 märts 2018

Richard Söödi sensuaalsed lihavõttekaardid


Richard Sööt (1903-2002) sündis ja kasvas Eestis, kus õppis sisekujundust ja –arhitektuuri, asutas ettevõtte Eesti Tarbekunst ning juhtis Kunstnike Kooperatiivi Dekoratsioonitöökoda. 1944. aastal emigreerus Sööt Saksamaale ja seejärel Ameerikasse. Söödi aktiivne loomeperiood oli USA-s, kus valmis enamus tema töödest.
Geni


Valik Richard Söödi kaarte 1935-1939














Kaardid Evelt, Osta.ee-st ja Lossi Antiigi lehelt.



23 märts 2018

Richard Kiviti linnavaadetega lihavõttekaardid

Richard Kiviti linnavaadetega lihavõttekaardid on ainulaadsed, ma ei väsi neid imetlemast. Pluss on veel see, et Tartu kaarte on hästi palju.
Temast saab lugeda ja veel munakaarte näha minu eelmise aasta postitusest, siit.





Eve karbist ja Osta.ee-st



21 märts 2018

Ralf Parve "Lõbusad värsid", 1952

  Nõukogude võim hävitas praktiliselt kogu endisaegse lastekirjanduse, aga lapsed tahtsid lugeda, algul täideti auku vennasrahvaste tõlkekirjandusega, kuid varsti õppisid ka meie lastekirjanikud õigetmoodi kirjutama.

1950.a 6.veebruari ja 10.märtsi Nõukogude Õpetajates kurdetakse eelkooliealistele lastele mõeldud algupärase kirjanduse vähesuse üle, kirjastuse juures korraldatakse isegi seminar laste- ja noorsookirjanike teoreetiliste teadmiste tõstmiseks.


Milliseid raamatuid siis eesti kirjanikud eelkooliealistele lastele kirjutama hakkasid? Olen selle teemaga tegeldes väga toredaid ja ilusaid raamatuid leidnud, aga ka väga poliitilisi ja didaktilisi.

Ralf Parve "Lõbusad värsid", ilmunud 1952. aastal 15 000 eksemplaris.


Vikipeedia nimetab Ralf Parve selleaegset loomingut ajastukohaseks tendentsluuleks. Tutvustamiseks skännisin kolm eriteemalist värsslugu, neljas tuli ise kaasa.


 Ohakas

Õppur Oskar Ohakas
oli laisk ja lohakas.

Raamatuist ta vähe hoolis -
edasi ei jõudnud koolis.


Laine jagab kogemusi

Toolid sirgeis ridades
seisavad kesk tuba.

Hinge kinni pidades
veerand tundi juba
raadiolt me ei pööra vaadet,
oodates siin lastesaadet.

Kogu meie maja teab -
täna lastesaates peab
kogemusi jagama
meie Laine Tagamaa.

Värssides "Lennukeist ja lendureist" innustatakse lapsi mudellennuga tegelema, mis on sel ajal väga populaarne spordiala, ja tutvustatakse nõukogude sõjalendureid.

Sööstes läbi õhuvalla
tõi Pokrõškin õhust alla
"ässad", kellel rinnas ristid -
lastemõrtsukad - fašistid.

Lisaks Pokrõškinile on Ralf Parve luuletusse põiminud ka Tškalovi, Kožedubi ja Gastello. Neid nimesid teadsid tol ajal kõik nõukogude inimesed.


Kas olid lõbusad värsid?
Minu arvates ei olnud, võib-olla on see minu viga, aga huvitav oli küll.


 Kes on kangelaslendur?
  See juhtus 5.sõjapäeval. Lendur-kommunist Nikolai Gastello sai lahinguülesande - pommitada vaenlase tanke. Ülesande täitmisel tabas vaenlase õhutõrjemürsk Gastello pommituslennukit. Lennuk süttis põlema. Gastello võis päästa ennast langevarjuga, kuid lendur otsustas teisiti. Kindlakäeliselt juhtis ta leegitseva lennuki otse vaenlase tankide ja bensiiniautode kogunemiskohta. Kohtis kohutav plahvatus, mis hävitas kümneid tanke ja lennukeid. Selle kangelasteo eest anti Nikolai Gastellole pärast surma NL kangelase austav nimetus.
  5.sõjapäeval oli kiiresti kangelasi vaja ja kellelgi polnud aega midagi kontrollida. 1951. aastal kaevati Gastello hukkumiskohas tema haud lahti ja leiti sealt hoopis teise lenduri, kes oli samal päeval kadunuks jäänud, Aleksander Mazlovi ja tema radisti jäänused. Jeltsin andis Mazlovile Vene NFSV (Nõukogude Liitu enam polnud) kangelase aunimetuse 1996. aastal. Tegelikult oli seda tüüpi pommitajate ekipaaž 4 inimest, kangelase aunimetuse said seekord kõik.

Pikemalt saab Gastello lugu eesti keeles lugeda siit.



17 märts 2018

Sünnipäev töökollektiivis


  Ostsin selle pildi antikvariaadist, nii et on olemas ainult pildil olev info.

  Sünnipäevalaps on tõenäoliselt lipsuga mees. Talle on kokku pandud rahadest tehtud ühine kingitus, sünnipäevalaps pakub omalt poolt pudeli viina ja taldrikutäie võileibu. 
  Kohaks on väike saal, mille lava ette on tõstetud laudlinaga kaetud laud, seinal Lenini portree tekstiga Tulevik kuulub meile, sest meie sammume kindlalt edasi meie suure õpetaja Lenini...
Inimesed tunduvad olevat sõbralikes suhetes lihtsa töö tegijad koos kohaliku ülemuse ja raamatupidajaga, esiplaanil olevad naised viina ei joo. Pärast väikest koosviibimist minnakse tagasi tööle. Pildilt paistab heasoovlikkust ja küünarnukitunnet.
  Aeg võiks olla 1960-ndad, võib-olla isegi 1970-ndad.



15 märts 2018

Tallinn kasvab kiirelt 1939

Tallinn kasvab kiirelt. "Ta võtab iga aastaga nii kõvasti juurde, et mul varsti hakkab ta ülevalpidamine üle jõu käima!" Postimees, 8.märts 1939

Foto Osta.ee-st

08 märts 2018

Naistepäev


  8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.


Postkaart 1963, tiraaž 50 000 eksemplari.


Tõsine naistepäev Orissaare kolhoosis. Tublid naised saavad alpikannipoti ja raamatu.



See ei olnudki väga ammu, kui naistepäev oli suur püha ja puhkepäev. Kui tulid uued ajad ja uued kombed, visati koos vanniveega välja ka lapsuke. Kes julges rääkida naistepäevast, oli sirgelt venemeelne ja nõukaaegne.
Meie Maa 8.märts 2016

  Illi Ohakas hoiatas Esmaspäevas, et naistepäeva vastased koos pesuveega ka last välja ei viskaks.
  Päevaleht, 8.märts 1990

Päevaleht, 8.märts 1990.
Naistepäev ei jäänud viimaseks, riigipüha naistepäeval jäi viimaseks.

Aga tundub, et meile on naistepäeva vaja.