Mida perekond nägi?

Reenu Heinrich ja Loviisa lastega.

Isa ja lapsed nägid midagi hirmsat, ainult ema vaatab üksisilmi kaamerasse.

Aitäh Evele.

Auto 1972

   1972. aastal oli autol teistsugune tähendus kui praegu, auto oli vähestel inimestel.

  Arvo on oma auto juures uhkust täis, kuigi kadedad kutsusid seda tüüpi sapakat üleolevalt maanteemuhuks.

Häid töötajaid premeeriti autoostuloaga. 7.novembri, oktoobrirevolutsiooni aastapäeva ajaleht kirjutab, kes seekord autoostu loa said, lisaks loale pidi õnnelikul ka raha olema.

Raha- ja asjade loterii peavõit oli auto, aga nagu 1972.a 3.nov Edasi artiklist lugeda saab, peab autole ikka garaaži ka muretsema.

Valgemetsa pioneerilaager 1967, 1970

 Tuusikuid pioneerilaagritesse jagati odavalt vanemate töökoha ametiühingute kaudu, nii et lapsed olid laagrites selle järgi, kus nende vanemad töötasid. Näites Kukulinnas olid kaubandustöötajate lapsed, Võrtsjärve ääres masinaehituse töötajate lapsed. Laagrites oli suve jooksul kolm vahetust, igaüks kestis ligi kuu aega.

Vikipeedia ütleb, et 1972.a oli Eestis 35 alalist pioneerilaagrit.

 Varem olen pioneerilaagrist kirjutanud siin.

Autod 1973

Selline autosõit lastele 1973. aastal, aga kas Eestis või Lätis-Leedus, ei tea.

1950-ndate rannariided

Seltskond Pirita rannas 1952. aastal.

1946.a esitleti Prantsusmaal bikiine, aga nende kandmiseni meie randades kulus veel 1960-ndateni aega, sellel pildil on kõigi naiste nabad peidus.

Bikiinidest ja Bikini atollist on siin juttu.

Võiks olla ka 1950-ndate või 1960-ndate alguse pilt. Mehel on jalas sellised supelpüksid nagu ERM-i blogis:

Minu isal olid ka sellised, kui ma väike olin. Pärast ujumist sai neile pikad püksid peale tõmmata, paela külje pealt lahti teha ja vasakust säärest püksid välja tõmmata.

1950. aasta üldlaulupidu

  Laulupidu on kauaoodatud ülev sündmus, osavõtjad toovad kaasa mälestusi, pilte, meeneid. Laialt võttes on kõik laulupeod ühesugused, lähemalt vaadates aga ei ole olemas kahte ühesugust laulupidu.

Pärnu Lydia Koidula keskkooli lauljad.

Laulupidu on alati olnud tähtis vahend kodanike poliitilisel harimisel. Ühislauludest tekkinud eufooria on püütud suunata keisrihärra, isakese Stalini või mõne muu riigivõimu kiituseks. Jääb tunne, et meil on tore elada ja kõik tänu parteile ja valitsusele.

Rahva ühisest rõõmust kõneles leelutaja Laine Mesikäpp, õhutades laulus väljendama oma mõtteid ja tundeid.
Sirp ja Vasar, 29.juuli 1950


...
Tulgu kõik vallad vaatemaie,
linnad ligi laulemaie.
Tulge kõik me liidu velled,
Valgevene väljadelta,
Volga laiulta luhilta,
ühes koos kõik laulemaie,
südamesta hõiskamaie,
suure Stalini kiituseksi,
tänuks targale isale,
rõõmupõlve rajajale,
kalli kodu kaitsejale,
rahulipu hoidijale!

Kas kunagi on rahvas vaba?

Pildid Urmase albumist ja raamatust "Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu", Tallinn, 1951.

Ümbrikupildid

  1950.-1960.-ndatel sündinud inimesed korjasid lapsena kirjaümbrike pilte. Saatsin lausa ajalehe "Säde" toimetusse kirja palvega mulle ümbrikupilte saata ja saingi terve suure paki neile saadetud ümbrikke, kahjuks on mu kogu aja jooksul kaduma läinud.
  Hiljuti sattus minu kätte kast ühest kuurist leitud kirjadega - 1950-ndate lõpu kirjaümbrikel olid väga ilusad suured värvilised pildid, 1960-ndatel läksid need juba hulga lihtsamateks ja väiksemateks. Tegin valiku minu jaoks huvitavamatest piltidest.