Silvi Väljali näärikaardid

  Kunstnik Silvi Väljal lõpetas kunstiinstituudi 1952.aastal ja suunati ajakirja "Pioneer" kunstiliseks toimetajaks.
  1966.a talvel oli ta 2 kuud Moskva lähedal kunstnike puhkemajas loomingulisel puhkusel, sealoleku tingimuseks oli, et selle aja jooksul tuleb illustreerida üks lasteraamat. Kuna tal parasjagu ühtegi tellimust polnud, siis mõtles ta ise raamatu välja, kirjutas ja illustreeris - see oli "Jussikese seitse sõpra", mis on praegu meie koolilaste esimene kohustusliku kirjanduse raamat, tõlgitud väga paljudesse keeltesse ja tehtud filmiks.

Minu arvates üks kõige ilusamaid näärikaarte üleüldse, lapsed sarnanevad "Jussikese seitsme sõbra" illustratsioonidega. Kaart trükiti 1961.aastal tiraažiga 20 000.

1963, tiraaž 60 000, hind 2 kop.                                                  1963, tiraaž 120 000.

                 1958                                                                                        1958
                                                           

                         1958                                                       1974, tiraaž 200 000, hind 3 kop

  Silvi Väljal oli Eestis 15a kasutusel (1958-1973) olnud aabitsa illustratsioonide autor, siis oli kõigis koolides ühesugune aabits.
  Aabitsat esitleti ka 1958.a Brüsseli maailmanäitusel, kust saadi hõbemedal.
 Mulle meeldis juba enne kooli neid aabitsapilte vaadata ja maha joonistada, arvan (seda arvamust jagavad ka paar mu tuttavat algklasside õpetajat), et see on Eesti parim aabits.
                      

                    1957

Jõuluvana 1987

Jõuluvana Tartu hruštšovkas 1987.a, vanem ja vapram õde hoiab nooremal julgustavalt käest kinni.

Taga paistab tolle aja korteritele kohustuslik sektsioonkapp televiisoriga, üllatavalt on selles korteris ka telefon.

Minu tehtud foto.

"Salvo" puunukkudega näärikaardid, 1970-ndad

Foto R.Maran 1972

 Foto R.Maran 1972

 Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1973                       Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1974

 

Foto H.Leppikson, kunstnik T.Leškina-Stankulova, 1977

Foto V.Sillam, kunstnik E.Pikk, 1977

1983

Eelmise sajandi lõpu uusaastakaarte

 Rõõmsaid Jõule ja õnnelikku uut aastat! Favora Kontsern

 Oli kunagi selline bensiinimüüja, kaart võiks olla aastast 1998 või midagi sellist

Tolleaegse TÜ kunstniku Peeter Parkeri uusaastakaart 1984.

Tartu fotograafide Tõnu Valge ja Rein Toomi uusaastakaart 1995.

Tiina hoogne jõuluvana 1975

1975.aastal käis peredes nii jõulu- kui ka näärivanasid, aga vitsakimp pidi kindlasti, nimest olenemata, kaasas olema. Kuidas siis muidu pahade lastega arveid klaarida?!

 

Hilja Rieti jõulukaardid, 1930-ndad

 

Kurjakuulutava muigega taat "Püha öö" laulu taga, 1938.
See kaart ei ole trükitud, vaid käsitsi fotograafiliselt tehtud: on kasutatud kahte erinevat negatiivi ja valgustamisel on veel tähekesed paberi peale pandud. Oleks huvitav võrrelda teiste sama seeria postkaartidega, kas tähekeste asukohad erinevad.
Kaarti on 1932-1939.a tehtud 2625 eksemplari ja 1960.aastal 20.

Seda kaarti on 1931-1939 tehtud 3000 eksemplari ja 1958.a 205. 
 
1905.a sündinud ja 101-aastaseks elanud fotograaf Hilja Riet pildistas aastatel 1931- 1940 suure ateljeekaameraga 176 süžeed pühade- ja õnnitluskaartide jaoks ja kopeeris neist üle 230 000 kaardi, aastatel 1945-1975 lisandus veel üle 19 000 kaardi. Neid kaarte võiks olla kodudes veel päris palju alles.

Seda kaarti on 1931-1939 tehtud 3685 ja ja 1951.a 30 tükki.

Hilja Riet sündis fotograafide perekonda, oli õppinud Pallases maalimist, aga ei lõpetanud kunstikooli, 1920-ndate keskel asus tööle oma isa fotoateljeesse, kus hakkas vahelduseks pühade- ja õnnitluskaarte välja mõtlema ja pildistama. Esimesed kaardid läksid müüki 1931.aastal, varem ei olnud keegi selliseid kaarte teinud ja need leidsid kiiresti ostjaskonna.
Peeter Tooming on nimetanud Rieti kaarte impressionistlikeks natüürmortideks.
Tema kaardid on omanäolised, ebatraditsioonilised, hea kompositsiooniga.

Hilja Rietist saab lugeda siit ja siit.

 

Tekst tagaküljel on praegugi aktuaalne:
Narvas 30.12.32
Minnie!
Noh, kuis pühad möödusid? Vististe hästi, ehkki vihmane ilmastik jõulumeeleoluks kaasa ei aidanud. Aga eks nii olnud see kõikjal. Suusad kipuvad küll "hapuks" minema nagu spordipoistel kombeks ütelda, aga pole midagi "tetta". Muide tööd oli enne pühi "miljon", ka täna ja homme saab tublisti higistada, alles siis läheb kõik jälle vana rada. Õigus jah, varsti on juba Uus Aasta. Kombekohaselt loodame, et meil siis paremini viab kui eelmisel. Selles usus saadan sulle ja teistele minu parimad õnnesoovid.

  Müntidega kaarti on 1931-39.a tehtud 2065 tükki.


 Püha öö kaart on minu oma, ülejäänud Osta ee-st alla laetud.

Aastalõpp 1991,1992,1995

Jõuluvana 1991

 Postimees, 3.jaan 1992.

Täiesti kiretult on kirjeldatud uue aasta vastuvõtmist Raekoja platsil. 

Tulistasid kõik, kellel vaid oli millestki midagi lasta (v.a. politseinikud, kellel oli karm käsk relv kabuuris hoida).... 

Rakettidest sai vigastada kümmekond inimest, raskemaid vigastusi neli, neist üks surmav.

Postimees, 4.dets 1992.

Imelik, et politsei jättis mehe rahule, öeldes, et astu homme läbi, kui aega saad.

Ja etendusedki, 7.dets 1992.

See Urmas Nemvaltsi karikatuur on 1995.a 28.dets Postimehes, paistab, et ka 1995 polnud oluliselt parem.