1.mai

 Kohustuslik 1.mai tähistamine tehti endale võimalikult meeldivaks. Kui oli ilus kevadilm, siis miks mitte jalutada linnas, kohtuda tuttavatega, süüa jäätist ja osta defitsiiti.

 Esimese kursuse eesti filoloogid marsijärjekorda ootamas 1979. aastal.

 

 

Sõbrad Kaarel ja Erki 1984.a 1.mail Tartus Raekoja platsil.

Lapsed said endale punased lipud ning tore oli nendega lehvitada.

 Kunstnik F:Markovi postkaart 1981.

Esimese mai postkaartide saatmine ei olnud Eestis väga massiline, aga mõned postkaardid meile ikka  saadeti. Eks seda võeti ka kevade alguse tähistamisena.

 Sellel 1962.a maikuu Tähekese leheküljel on küll Uno Leiese luuletus lipust ja paraadist, aga kunstnik on joonistanud poisi mitte lipuga, vaid hoopis liblikavõrguga, kuigi mulle tundub, et pilt on tehtud nii, et liblikavõrgust saaks vajadusel kiiresti lipp teha.

 Edasi 1966.

Maipühadeks uuendati ka autahvlid, Tartu linna autahvel oli "Teaduse" raamatupoe ees haljasalal (praegu siseõu Ülikooli 1 taga) ja rajooni autahvel oli "Ekraani" kino vastas.

Rajooni autahvel 18.juunil 1961, foto internetist.

Vaadake teisest blogist ka Tartu Raekoda 1.mail 1972.

Lenin

SUREMATUS 

Suur sõna
LENIN
igaveses rahus
on mausoleumi graniiditahus.
Kuid kindlamalt kui sesse kivipinda
ta nimi raiutud on rahva rinda.
Jääb igaveseks nagu päiksetõus
ta mälestus
ta mõtte tões
ja jõus.

Mart Raud

 See oli luuletus, mille kõik nõukogudeaegsed koolilapsed pidid pähe õppima.

Suur Lenin valgustas meile teed, internetist.

Kooliajast mäletan, et räägiti midagi Leena jõest, mille järgi Lenin olevat endale poliitilise hüüdnime võtnud. Vikipeedia ütleb, et nime Nikolai Lenin kirjutas Vladimir Uljanov esimest korda alla oma 1902.a ilmunud raamatule "Mis teha?", sest ta kasutas emigratsioonis võõrast Nikolai Leninile kuulunud passi.

 Kaasani muuseumis

Eestis on Lenin perekonnanimena täiesti olemas:
Aleksander Lenin kaitses 2015.a doktoritöö;
Sergei Lenin kandideeris Narvas 2002.a kohalikku volikokku.
 

Punane Täht 20.11.1962 siit

Kui Liivimaa kubermangus toimus perekonnanimede panek põhiliselt 1823-1826 ja Eestimaa kubermanngus 1835.a, siis Petseris ja Narva taga pandi perekonnanimed umbes 100 aastat hiljem, aastatel 1921-1923. Kuigi nimekomisjon propageeris väga eestlust ja eesti nimesid, võtsid venelased endale siiski paljude kuulsate kunstnike, kirjanike ja ühiskonnategelaste nimesid nagu Dostojevski, Dolgorukov, Repin, Kerenski, Tolstoi, Suvorov, Lenin ja Trotski. Leidus ainult paar juhtumit, kus venelased valisid endale eesti või saksa nime.

Samas on teada, et  Eestis elasid juba 19.saj lõpus Mari, Liisu, Mihkel ja Jaan Lenin.

Internetist. 

Arhitekt Vilen Künnapu eesnimi tuleneb lühendist V.I.Lenin .

Kunstiajaloolase Ninel Ziterova nimi on tagurpidi lugedes Lenin.
 Venemaal on eesnime Ninel kandvaid kultuuritegelasi päris pikk loetelu. Tegelikult leidub sellist naise eesnime gruusia folklooris juba 17.sajandil.

 Internetist.

Kirst

Ühes Viljandimaa talus on selline kirst:

Ja kui kaas pealt lahti teha, tulevad kaane alt sellised pildid välja:

Lasteraamat 2005

Kenast muinasjutust on saanud õudukas.

 

1960-ndate pildiklotsid

Hämmastav, kuidas mänguasjad peegeldavad oma aega.
 

Tiinal olid alles veel oma 1960-ndate alguse lapsepõlve pildiklotsid. Need on puust kuubid, millele on paber peale kleebitud. Nad olid vales karbis, seda uhket kodutehnikat klotside peal oleks ka olnud põnev vaadata.

Nürnbergis 1947

Eesti sõdurid Nürnbergi loomaaias 1947. aastal. Nad olid Nürnbergi protsessil vangivalvurid.

Vasakult: Vahur Lepik, Arved Soobik, leitnant August Ilves.

  Arved Soobik mobiliseeriti sõja lõpul Saksa armee tööpataljoni. Vennad Kalju ja Arved kohtusid Saksamaal, vanem vend oli Inglise tsoonis, noorem Ameerika. Arved kutsus vanemat venda üle tulema Ameerika tsooni, väites, et seal on lõbusam. Edasine saatus viis Kalju Austraaliasse, Arvedi Ameerikasse elama. Arved astus USA sõjaväkke, viimased teated temast olid, et läks Korea sõtta (1950-1953).

 Mõnikümmend aastat hiljem pöördusid sugulased Punase Risti poole, et saada teavet Arvedi saatusest, said ridamisi ei tea vastuseid, kuni Ameerika sugulased selgitasid välja, et Arved oli Korea sõjas surma saanud ja surnukeha oli kodumaale toodud. 2000.a õnnestus lõpuks pärast pikka ja keerulist lubade taotlemist sugulastel ta kalmul ära käia (surnuaed asus sõjaväe suletud territooriumil).

4221.Eesti vahikompanii Nürnbergis.

 Pärast Teise Maailmasõja lõppu seisid sõja võitnud riigid keerulise probleemi ees: Lääne-Euroopasse oli koondunud mitmemiljoniline ja paljurahvuseline sõjapõgenike ja -vangide hulk. Nõukogude Liidu soov oli need inimesed sunniviisil kodumaale tagasi tuua. Kuna lääneliitlastel puudus ühtne arusaam baltlaste saatuse kohta, siis püüdsid eestlased, kui vähegi võimalik, mitte Nõukogude Liitu naasta. Üks võimalus leiti sõjavangist vabastatud meeste koondamises töö- ja vahikompaniidesse USA okupatsioonitsoonis. 1946.a alustati Balti kompaniide moodustamist, mis jagunesid rahvuse alusel Eesti, Läti ja Leedu üksusteks. 4221. Eesti vahikompanii moodustati Nürnbergis ning samas teostati ka isikkoosseisu väljaõpe. Kompanii peamiseks ülesandeks sai Nürnbergi sõjatribunali ja vangla valve. Eestlastest vahtkonnad valvasid ka ladusid jt olulisi objekte. Kompanii lagunes suuresti väljarände mõjul 1950. aastate alguseks, kuid püsis siiski formaalselt 1964. aastani.

Merike Jürjo "Eestlane - sõdur", lk 169, foto samast.

 4221.kompanii allus USA okupatsioonivõimudele, selles oli umbes 1000 Eesti meest (90% endised Waffen SS-lased), neist 240-260 eestlast töötasid 6-tunniste vahetustega Nürnbergi kohtuprotsessi ajal valvuritena, olid ka surmanuhtluste täideviimise juures.
Nürnbergi protsessi valvurid valis välja USA vägede personaliülem, noor 30-ndates eestlanna preili Tanner. 

Väliseestlaste lihavõtted 1984

1984.a saatsid Londoni väliseestlased Tallinna sugulastele oma lihavõtetest sellise pildi:

  Enne Teist Maailmasõda elas Suurbritannias umbes 500 eestlast, kellest enamik elas Londonis.
Teise Maailmasõja ajal siirdus Inglismaale elama üle tuhande eesti meremehe, kes olid sõja ajal kodumaalt lahkunud. Pärast sõda saadeti Saksamaalt üle 5000 eestlase Suurbritanniasse tööle.
1950.a elas seal mõningatel andmetel 7458 eestlast. Järgnevatel aastatel lahkusid umbes pooled eestlased ülemeremaadesse. 1991.a elas Suurbritannias pisut üle 2700 eestlase.


Info siit.