Kaks hobust ja kolm inimest

Olin Asta juures pilte vaatamas ja mingil hetkel tõi ta näha perekonna reliikvia, suure raamitud pildi, umbes 70x50cm, eelmise sajandi algul võis see maksta terve varanduse. Kohe oli näha, et fotograaf oli hobuste rihmad ja kaunistused üle joonistanud, aga muidu paistis täitsa loomutruu välja.

Kodus hakkasin skännitud pilte vaatama ja leidsin sama võtte ilustamata kujul. Kõigepealt äratas tähelepanu jonniv pildi peale kippuv laps paremas servas, kes on suurel pildil välja kadreeritud.
Aga siis hakkasin võrdlema nägusid - need on nii ümber joonistatud, eriti silmad, pole üldse enam need inimesed! Hobuste silmad ka! Piibuga mehe silmad on algselt hoopis kinni ja ega teistelgi väga välja paista.

Keskmise, naise nimi oli Anna-Marie Torn, arvatavasti on ta pildil abikaasa ja pojaga.
Millal see pilt on tehtud, pole teada, aga raami tagumisele küljele on kleebitud pühapäeva, 30.jaanuari 1927 "Postimees", nii et igatahes enne 1927.aastat.

Telefonikeskjaam ja relvatehas.

Näeb välja nagu serveriruum.
Telefonikeskjaam ja mundris mehed hoolikalt poseerimas.
Taga on kiri:
KUNST-FOTO STUUDIO "ESTO-FOTO" TALLINN, VIRU 5
Kuna ka alumine foto on sama templi ja sarnase teostusega, siis kas see võiks olla relvatehase telefonikeskjaam?

Tallinnas Kalamajas asus Eesti oma relvatehas.

Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi. 

Aastatel 1920-1922 nimetati Arsenali Sõjaministeeriumi Varustuse Valitsuse Ühendatud töökodadeks, Seejärel Sõjaministeeriumi Varustusvalitsuse Mehaanikatöökodadeks ja 1924.aastast Arsenaliks.
Millal kasutati nime Arsenaal ja millal Arsenal, ei leidnud internetist.

Nõukogude ajal oli selles majas Balti laevastiku raketi- ja suurtükirelvastuse remonditehas.
Siis oli Eesti NSV territooriumil kõige suurem ja salajasem sõjatööstuse haru hoopis uraani kaevandamine ja rikastamine.
Hinnanguliselt käis Sillamäelt läbi 50% NSV Liidu aatomienergeetikas kasutatud uraanist. Sellest uraanist sai tõenäoliselt laenguid umbes 10 000 aatomi- ja termotuuma pommile, rakettide lõhkepeadele jms.
Selline sõjakas riik .

Aga pildid on Asta pildikastist.

Maie 40 - 1982

1982.a oli kokkupandav jalgratas igati väärikas juubelikingitus, oli tol ajal populaarne, aga samas ka parajalt defitsiitne, teda ei saanud niisama osta, tuli tutvusi kasutades hankida.

Asta pildikogust.

Heinatöö Rõngu sovhoosis 1953.aastal

Sovhoosi töölised niidavad vikatitega reas heina Rõngu lähedal tolleaegses Hiugemäe külas. Pildi taha oli väga hoolikalt kirjutatud ka kõigi niitjate nimed.

 Samal ajal pildistatud kui ülemine pilt, aga siin on 3 inimest rohkem, istuv mees koeraga on August Alep.
Aga vaadake neid mehi - sonidega, habetunud, viskavad nalja! Elu oli tol ajal raske, ometi õhkub siit pildilt sõbralikku ühtekuuluvustunnet.

Inimeste riietuse järgi otsustades ei kuulu see pilt ülemistega samasse seeriasse. Aga kena kuhja tegemise pilt on. Vaadake, pildil on ka heinalisi kontrollima/õpetama tulnud Portfelliga Mees. Miks peaks portfelliga heinamaal olema? Aga me oleks ju teda muidu lihtsaks heinaliseks pidanud!

Asta pildikastist

Matus

Arvatavasti Rõngu kandis ning vaadates mütse ja kirstu võiks olla viiekümnendad.
Külm ja tuuline (heinakõrred on viltu) ilm, keskel olev laps on eriti paksult sisse pakitud, talvemütsi all veel rätik. Kirst on heina vedamise vankril, vankripõhjas heinad, rattad on sügavale porisse vajunud. Kirstu jalutsis on pärg, aga üllatav on kirstu peal olev lilleseade, see oleks nagu tänapäevast pärit.

Asta pildikastist

Kaart allveelaevalt

Kas see on universaalne uusaasta- ja õnnitluskaart?
Eesti poiss Ants teenis aega Soome lahes allveelaeva peal, Lomonossovi-nimeline koht on Peterburist natuke Eesti poole.Tol ajal oli sõjaväeteenistus 2 aastat, mereväes 3. Selle aja jooksul saadi puhkusele tavaliselt 1 kord, vahel ka 2 korda, mõni vähemeeskujulik ei saanud üldse.
Kaart on saadetud 26.jaanuaril 1975.aastal väiksele täditütrele Kerstile.
Kersti meenutas, kuidas nad sõitsid rongiga Tallinnasse, et rääkida Antsuga raudteejaamas mõned tunnid, kui teda ühest sõjaväekohast teise manööverdati.

Kabelivaht 1905

Kiri selle kohta, et Karl Kolk oli 1905.aastal kabelivahiks saanud, on Rannu kabeli pööningul ühe puitkonstruktsiooni peal.

Kui te kuskile oma töökohta nime kirjutate, kas seda on võimalik 108 aasta pärast leida?