Eestlased 1950-ndatel Leningradi konservatooriumis

Need on "Vanemuise" soprani Helju Koppa pildid Leningradi-õpingute ajast, ka kommentaarid piltide taha on tema kirjutatud.
Helju Koppa sündis 23.sept 1927 (85 aastat tagasi) ja suri 2.veebruaril 1966 oma karjääri tipul laulnuna insuldiga "Vanemuise" etenduse lõpuni.

Intervjuu Neeme Järviga:
Kas te oma ERSO esimese kontserdi kava mäletate?
Jaa. Beethoveni I sümfoonia, Mozarti metsasarvekontsert (Uve Uustalu) ja Gilda aaria ning veel midagi Helju Koppa esituses. Kõik me olime Leningradi konservatooriumist pärit.  

Sellel 1956.a suvel tehtud pildil on vasakult kolmas Helju Koppa ja grupi parempoolne mees võiks Neeme Järvi olla.

Õlleputka sabas on Helju kolmas.

Aitäh, Tiinale!

Tennisemängijad

Postkaart on saadetud 1933.a Tallinnast Paluperra. Fotograafid tegid sageli oma paremad ja huvitavamad pildid postkaartideks.
Huvitav on tolleaegne riietus: naiste valged ülepõlve tennisekleidid, pallipoiste vammused ning pealtvaatajate ülikonnad ja kübarad.

Mark ja tempel on ka huvitavad.

Kaja albumist.

Lillekalender

Tartu kesklinnas oli selline lilledest kalender.

Orkester

Viiulid ja kitarr ning kohvrid, pudelid ja kammipill.

Keskel kitarriga Endel Kleimann. Aasta võiks olla umbes 1930 ja tegevuskoht kas Avispea või Väike-Maarja.

Püssidega poseerivad sõdurid

Vabadussõja aegne pilt. Taha on kirja (kus ei ole üldse fotost juttu) kirjutanud Inda-Elfriede vanaisa Peeter Koch, kes istub hobuse seljas. Ta sai Vabadussõjas osalemise eest Tammistesse Ojapealse talu.

Masinakirjutaja

Tagaküljele on kirjutatud: Indale Maimult mälestuseks. Pärnus 20.09.52.

Kirjutusmasin, teadete tahvel, laualamp ja malekell. Viimast olen ma teiste kontoripiltide peal ka näinud, kas töö ajal maletati või kasutati seda muul otstarbel?

Praegu on kõik inimesed masinakirjutajad, enne arvutiaega oli tavaliselt kontori peale ainult üks oskaja inimene. Paberilehtede vahele pandi mustad kopeerpaberid nagu on sellelgi pildil näha ja löödi käsitsikirjutatud tekst kuni viies eksemplaris ümber (seda viiendat oli juba üsna raske lugeda). Kui mõni täht läks valesti, siis seda muuta ei saanud.

60 aasta tagune tunnistus ja 69 aasta tagune päevik

1943.a päevik on Ruhnu muuseumi vitriinist.

Nagu näete, üllatavalt sarnased praegustele. Järeldused on teie teha.