Piiritsooni silt ja praam

Vene ajal sai saartele ainult lubadega. Selleks, et luba saada, tuli muretseda mõne tuttava tuttavalt saareelanikult kohalikus omavalitsuses kinnitatud küllakutse. Küllakutse tuli viia oma miilitsajaoskonda ja 2-3 nädala pärast sai sealt paberi, millega sai piiritsooni minna. Passe kontrollisid ajateenijad, võõra passi ja loaga minek oli üsna levinud. Kuidas selle eest karistati, ei tea, ei tea ka kedagi, kes oleks vahele jäänud. Kaks korda käisin Saaremaal minagi võõra passiga, ühe korra võtsime salakaubana ka 3-aastase lapse kaasa, öeldes talle, et ta peab nüüd piirivalvuritega peitust mängima.
 1983.a Venemaal hääletades pidasid meid miilitsad kinni, dokumente kontrollides leidsid nad passi vahelt piiritsooni loa, see oli nende jaoks nii tähtis paber, et meid lasti kohe lahti sõnadega: "Võite minna, aga kui siin kuskil lähedal kauplus tühjaks tehakse, siis otsime teid passi numbri järgi üles."

Sõjamasinad

Hüpotees on, et see on Tartus Narva mäe alguses Esimese Maailmasõja ajal, aga võib-olla naeravad asjatundjad selle välja.

Elmar ja Johanna Võngri albumist.

Koolipilt 1928

  Koolipilte on Eestimaal tehtud aegade hämarusest peale. Kui inimestel lapsepõlvest pilte ei ole, siis koolipildid neil ikka on. (Ainult et eluaegsete õpetajate albumeid ei jaksa isegi mina vaadata).
Ja endiselt on õnnelikud need lapsed, kes saavad õpetaja kõrvale istuda.

Anne Uustalu albumist.
 

Tants viiuli saatel

Tants lageda taeva all. Viiuldaja istub vankril, vankri taga paistab suurreha või midagi taolist ja ohtralt palke.
Peaks olema Tartu lähedal Kandikülas.

Elmar ja Johanna Võngri albumist.

Pruutpaar

    Pruudi nimi on Leida, aasta on 1933 ja pildistatud on Tartus J.Eckbaumi ateljees.

Mehed on abielludes alati ülikonnas ja katmata peaga, naistele aga on pruudiloori nime all igasuguseid veidraid asju pähe pandud.

Üleliiduline rahvaloendus 1959

Siin pildil on Paide rajooni rahvaloenduse organiseerijad.

1959.a rahvaloendusel saadi  Eesti NSV rahvaarvuks 1 196 791, mis oli rohkem, kui kunagi varem.

Pärast Teist Maailmasõda korraldas enamik sõjast haaratud riike rahvaloenduse, et saada usaldusväärset teavet inimkaotustest ning sõja põhjustatud rahvastikumuutustest. Väga suurtele inimkaotustele vaatamata moodustab vähese erandi Nõukogude Liit. Rahvaloenduseni jõuti alles 1959.aastal. Vene demograafide arvates peeti loendusest hoidumise põhjuseks inimkaotuste põhjendamatult suure ulatuse avalikustamist.

Pildid Anne albumist.

1.juuni, lastekaitsepäev 1988

 Minu arvates tähistati linnarahvaga Tartus lastekaitsepäeva esmakordselt 1988.aastal. Selle organiseerisid  Toominga stuudio (1989.aastast Tartu Lasteteatri) näitlejad. Ürituse korraldamiseks mõeldud raha ei jõudnud õigeaegselt kohale ja InBoil laenas välja oma külmkapi ostmiseks kogutud raha. Kassitoomele olid püstitatud telgid ja igas telgis istus üks või mitu näitlejat ja rääkis lastele muinasjutte. Mäletan oma vanima poja lauset, et ta tahaks neis kõigis korraga olla. Esimest korda jagati lastele tasuta komme. Alumisel pildil näeme suurt päevaveeretamise ringi. Ülemisel on vist päeva avamine ja nagu tol ajal kombeks, ei puudu ka mõned sõjalennuvälja vastased loosungid.