12 aastat tagasi, 2008.a 14. novembril avas Türgi kaitseminister koos abikaasaga Tõrma kalmistul mälestuskivi 130 aastat tagasi, 1878. aastal hukkunud Türgi sõjavangide mälestuseks.
Aktiivne Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal oli täiesti kindel, et peab olema mingi Eesti ja Türgi ühisosa, mida mälestusmärgiga tähistada.
Tatari kultuuriseltsi presidendile Timur Saripovile oli tema vanaema 1950-ndatel näidanud kohta, kuhu türklased on maetud, vanaema sõnul oli tegu Judenitši vägedes sõdinutega, aga Virumaa muuseumi direktor pidas seda vähe tõenäoliseks, sest viimased töötasid vangidena Ida-Virumaa kaevandustes.
“Infot on, et türklastest sõjavangid viibisid Pärnus 1878. aasta jaanuarist või veebruarist juunini, juulis ei ole neist kusagil sõnakestki, sama aasta augustis aga ilmuvad nad välja Rakveres,” lausus Oliver Pagel.
...
Nii on peaaegu kindel, et Rakveres veedetud aja jooksul mõni vang suri. Kuhu nad aga maeti, ei oska keegi täpselt öelda.
“Tõrma surnuaed oli sel ajal juba mitukümmend aastat olemas olnud,” ütles Oliver Pagel. 1874. aasta rahvaloenduse andmetel elas Rakvere linnas kolm tatari perekonda, kes võisid osaleda surnud türklaste matmisel.
https://virumaateataja.postimees.ee/2314055/turgi-riik-tahab-tormasse-monumenti
Kuskilt on leitud infokild, et kaks türklast, Hasan Süleyman ja Mehmet Ödemiş, surid
Rakveres tüüfusesse ja maeti Tõrma kalmistu servale.
Venemaa ja Türgi on omavahel palju sõdinud. Tõrma mälestusmärgi püstitamisel on silmas peetud 11. Vene-Türgi sõda, mis toimus 12.aprillist 1877 kuni kuni 19.veebruarini 1878.
Mõningatel andmetel oli Eestis 1878. aastal lühikest aega 430 Vene-Türgi sõja vangi.
Väga huvitav lugemine on Peeter Jakobsoni "Minu sõjamälestused", ilmunud 1901, lugeda saab
https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12993
Teemaks on Eestist mobiliseeritud sõdurite teekond samasse, 11.Vene-Türgi sõtta. Mehed saadetakse Tallinnas rongi peale 11. augustil 1877. Transport oli nii aeglane ja kohmakas, et kui nad märtsikuuks Bulgaariasse kohale jõudsid, oli sõda juba ammu läbi. Tagasi Tallinnasse jõuti 12.oktoobril 1878. Kuigi mehed lahingutes ei osalenud, olid läbipõetud nakkushaigused neist inimvared teinud, paljud olid ka haigustesse surnud.
Eesti mehed kohtuvad oma teekonnal ka sõjavangidega, kellesse suhtumine on väga kaastundlik.
Selle raamatukese taustal võib järeldada, et sõjavangide transpordil olid inimkaod väga suured, nii et selliseid mälestusmärke nagu Tõrma kalmistul, võiks panna tuhandeid vangide teekonnale üle kogu tolleaegse Venemaa territooriumi.
(Kirjanik ja luuletaja Peeter Jakobsoni tuntuim luuletus on "Täna liugu laseme, hõissa, meil on vastlad...")
Eestis on võib-olla veel üks 11.Vene-Türgi sõjaga seotud sammas, Mõdriku täkusammas Vinni lähedal.
Samba püstitamise põhjus on aja jooksul kaduma läinud, aga versioonid on alljärgnevad:
1) see on püstitatud 1812.a Isamaasõja ja Napoleoni üle saavutatud võidu auks, tolleaegne mõisa omanik, kindral Kaulbars olla sõjakäigus osalenud;
2) mälestusmärgi alla on maetud kindrali hobune, kes ta sõjaväljalt ära tõi;
3) see on mälestusmärk 1877.a Plevna lahingus langenud mõisahärra F.K. von Kaulbarsile.
Surnuaiast minu fotod, ülejäänud fotod ja info internetist.
