Vihik pööningult 1940

Millal olid esimesed nõukogude valimised? - Siis, kui Jumal tõi Aadama ette Eeva ja ütles: "Vali enesele naine!"

Mäetaguse vallas ühe maja pööningult leitud vihik 1940.a NSVL Ülemnõukokku valitavate nimekirjaga. Tundub, et koolis pidi kirjutama, sest edasi on vihikus Vorošilovi, Lenini ja Stalini elulood ning pärast seda saksa ja eesti keele õppetükid, kohe tuli ju saksa aeg ja vihikuid ei olnud raisata.

Guugeldasin neid nimesid, jäi mulje, et suuremal osal 1940.a NSVL Ülemnõukogu meessaadikutest oli pärast seda jäänud elada vaid mõned aastad (naised elasid kauem), näited nimekirja algusest:

Johannes Lauristin - aug 1941hukkus Tallinnast evakueerudes miiniristlejal "Jakov Sverdlov", Mati Õuna andmetel aga lasti venelaste poolt maha;
Voldemar Sassi, Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja 1940 - surma-aasta 1941;
Karl Säre - EKP peasekretär 1940, suri 1945.a Neuengamme koonduslaagris;
Vladimir Botškarjov - hukkus 1941.a evakueerumisel miiniristlejal "Volodarsk" Juminda miinilahingu käigus;
Fjodor Okk - langes 1941.a Peningi lahingus;
Heinrich Ansip - hukati 1942.a sakslaste poolt kui kommunist.

1940.aastast on üsna mitu propagandafilmi tehtud. Otsisin filmi "Eesti rahva saadikud" 1940, aga seda vist vabalt ei ole, kuid leidsin "Rahva tahe", ka 1940, pikk film Eesti NSV Liitu astumisest, Pika Hermani tornis lehvivad sinimustvalge ja punane sõbralikult koos, kõnesid peavad meie vihikunimekirjast Karl Säre, Johannes Lauristin, Voldemar Sassi ja teised. Tänavatel möllavat ja uut võimu nõudvat rahvast oli kahtlaselt palju, ei tea, kas need kaadrid olid filmitud samuti nagu tehti film Tallinna vabastajate lilledega vastuvõtmisest 1944.a - mitu nädalat hiljem ja puhtalt lavastusena.

 Nõukogude võim tuli väevõimuga, tuli vale ja salakavalate lubadustega. Üldiselt räägiti, et algul kauplemise ajal käis Eesti saatkond Moskvas ja rääkis ka Staliniga. Stalini seisukoht oli: maailma olukord on niisugune, et peame teid tülitama, kuid meie eesmärgid on avalad ja heanaaberlikud, meie ei soovi teie korda muuta, kui tahate, elage nii nagu seni, milleks meil tarvis teile kolhoose peale sundida, see teile ju ei sobi, elage oma taludes, tehke ausat tööd.
...
Kas see kõik nii oli, seda ei tea, kuid sääraseid jutte tol ajal (1940.a kevadel) räägiti. Need jutud äratasid mõne kiirekese lootust, külvasid leplikkust. Ja 1940.a suve sündmused ei olnud ju lausa verised. Katsuti küll võimu kätte saada, kuid aste-astmelt, pikkamisi, niisuguse sildi all, et eestlased ise tahavad. Öeldi ikka: aus suhtumine, ausad inimesed. Tihti tarvitati sõna aus. Kuid punased ise teadsid väga hästi: see on kõik peibutus, Eesti tuleb liita Venemaa külge, kõik tuleb nii, nagu Venemaal.

Daniel Palgi "Murduvas maailmas", lk 237