25 mai 2015

Suured mänguautod 1988


See väntadega auto oli meil väga populaarne. Plastmassrataste kolinal sõideti autoga õues (mitte asfaldil) nii palju, et rattad kulusid läbi. Aga meil õnnestus kuskilt uued rattad saada ja siis sõideti veel, vahepeal tuli raami keevitamisega parandada, ja ikka sai veel sõita.
Tagant nurgast paistab kõrge rooliga puuauto. Minu arvates toodeti sellist autot Tartus aastakümneid, ma ainult ei mäleta, kas tootja oli mööblikombinaat või Kooperaator, mõlemad olid Karlovas.

Alumisel pildil on jõuluvana 1986.a puuauto värskelt Tiidule toonud, autol on tuledki veel küljes.

Lapsed konstrueerisid seda autot pidevalt ümber, sügiseti käis autole suurem kast peale, sellega korjati aias maast õunu, nii sai tüütu töö mänguks muuta.

 Õunakastiga pilti ei ole, aga siin on kõvale puuautole pehme bussiiste pandud.

 Kristiina ja Rasmuse  suur puuauto oli natuke teistsugune.



18 mai 2015

Sõjamasin


Hakkas silma Tartu uuskasutuskeskuses. Tundub, et tänapäevane Hiina mänguasi, väga pilkupüüdev ja lastele meeldib.
Millegipärast tundus mulle räigem kui analoogiline kaitsevärvi mänguasi. Kahjuks on sõjamasinad rakettide ja kuulipildujatega inimeste tapmiseks, mitte värviliste tulukeste ja muusikaga ringi sõitmiseks.




01 mai 2015

Palu pood Rõngus



Poodlejad Palu poe ees nõukogude ajal. Siis oli ootamiseks aega. Aknal on kiri KALA.

  Laat turuplatsil, tagaplaanil Palu pood.

Enne Rõngu koolihoone valmimist 1969.aastal õppisid selles majas algkoolilapsed ja majas oli ka internaat, aga kauplus oli tagumises majas, Tartu mnt 4. 1970-ndatel kolis kauplus Tartu mnt 2 majja ja oli seal siiamaani, alumisel korrusel oli kauplus, mansardkorrusel eluruumid.
 Poe nimi Palu tuli kunagise omaniku perekonnanimest.

 Praegu näeb hiljuti tegevuse lõpetanud Palu pood Rõngus Tartu mnt 2 välja selline.
 Jätke see pilt meelde, sest aasta pärast ehitatakse sellele kohale juba ETÜ kaubanduskeskust.

 1930-ndate aastate pilt Põlva talurahvamuuseumi kogust. Taga keskel Palu pood.
See on üks alevi esimesi maju. mõlemad sarnased majad on ehitatud 1920-ndate keskel, tagumise maja ehitas tolleaegne Rõngu pagar Roomets.

XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi projekti raames kaardistati väärtuslikumad hooned üle Eesti ja anti neile hinnang.  
Tartu mnt 2,3,4  on väärtuslikud, vallale anti soovitus moodustada miljööväärtuslik ala, millega oleksid hooned kaitstud ümberehituste ja lammutamise eest.
Miljööväärtuslike alade moodustamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Miljööväärtusliku ala kohta saab kehtestada täpsemad kaitse- ja kasutustingimused, mis tagavad hoonete ja väljakujunenud väärtusliku keskkonna säilimise.  
Aga vald otsustas teisiti.


25.aprillil 2015 pandi sellele lammutatavale hoonele kunagiste muinsusmalevlaste poolt selline mälestustahvel:

Tõendus, et selline tahvel pandi:

Aga õhtuks oli tahvel kadunud ja pole siiamaani välja tulnud.