09 mai 2019

Tee ise endale nõukogude sõjamees 1985


Sissejuhatusest:
Isetehtud mänguasi - üks võimalus laste võimete arendamiseks. Ta kannab endas isetegemise rõõmu, samas ka õpetab ja kasvatab last. 
Mõeldud eelkooliealistele ja kooliea noorema astme lastele.





Meisterdamislehtedel on ohtralt sini-must-valgete (valge pole küll kõige valgem) detailide kombinatsioone. Meil, Eestis ei oleks selliste lehtede trükkimine kõne allagi tulnud, olgu sisu nii patriootiline, kui tahes. Aga see meisterdamisvihik on välja antud vennaliku liiduvabariigi Aserbaidžaani NSV kirjastuse "Kommunist" poolt. Võimalik, et need sini-must-valged detailid olidki põhjuseks, miks raamatuke omal ajal Eestisse sattus.



30 aprill 2019

Parteiline maikaart

 Punases parteiladvikus oli maipühadeks kaardi saatmise komme. Ikka on tore heade soovidega kaarti saada.

ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimene asetäitja Ago Soasepp on 1986.aastal saatnud 1.mai puhul kaardi ülemnõukogu presiidiumi sekretariaadi juhatajale Daniel Märtmaale.





Eelmisel aastal leidsin Osta.ee-st kaardi, mille olid Eesti Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee I sekretär Vaino Väljas ja Tallinna TSN Täitevkomitee esimees Johannes Undusk saatnud EKP Keskkomitee esimesele sekretärile Johannes Käbinile. Siin



Tartu parteiboss Johannes Lott on kellelegi õnnelikule 1977.a maikaardi saatnud. Osta.ee-s kaardi paremaks müümiseks on nimi pliiatsiga juurde kirjutatud.



Tartu rajooni parteikomitee on 1978.a saatnud üsna sarnases sõnastuses kaarte (või mida seal muud kirjutadagi):
 


Aga see ei ole parteikaart, see on Sirbi ja Vasara toimetuselt:

Kunstnik Lilian Härm, 1962, tiraaž 100 000.
Kaardile on imetlusväärselt kõik tähtsad asjad ära pandud: rahutuvi, sirp ja vasar, uued korterid, kraana ja televisioon, viie haruga tähekesed ka. Kui keegi ütleks, et tuleb joonistada nimetatud asjadega kaart, no ei oskaks välja mõelda.


29 aprill 2019

Põllulilledega sõdurid

Põllulilledega sõdurid - kästakse püssi lasta, lasevad püssi, kästakse lilli korjata, korjavad lilli. Aga mida nad nendega teevad, ei oska küll arvata.
Pildil on tankivägede ajateenijad 1966. aasta paiku.

Vaike albumist.

19 aprill 2019

Pühadejänesed


Enamasti on jänesed kurja ja pahaendelise näoga.

Ülbete jäneste ees peavad kõik maani kummardama, eriti tibud.
 

Jänes suhtleb väikse tibuga ülevalt alla, ise samal ajal suitsetades.
 
Tibu on kohe vette kukkumas, aga jänest see ei koti.

 Tibude ekspluateerimine ületab igasugused piirid!

Naisi ahistav jänes.

 See jänes on lausa tüki Toompeast kotti toppinud ja kuskile võõramaa mägedesse ära viinud.
 
 Spioneeriv jänes.
 
 Jänes viskab kõik teiste värvitud munad mäest alla.

Hirmuäratavat jänes-autojuhti ei tee lillekimbud sugugi leebemaks.

Jäneste võim on nii suur, et isegi politsei ei saa nende vastu.

Roosadest munadest kooruvad uued kurjad pahajänesed.

Rõõmsaid kevadpühi!

18 aprill 2019

Raamatusari "Noorus ja maailm"

Uus nimetu raamatusari, sihtgrupp keskmine ja vanem kooliiga, ajalehes  Edasi 4.jaanuaril 1963:

Sari sai nimeks "Noorus ja maailm".

Aastatel 1963-1969 ilmus 20 raamatut:

1. Ljubov Voronkova "Vanem õde. Isiklik õnn", 1963.
2. Arkadi Gaidar "Jutustusi I", 1963.
3. Arkadi Gaidar "Jutustusi II", 1963.
4. Lajos Mesterhazi "Paar sammu piirini", 1963.
5. Helena Šmahelova "Noorus tiibadel", 1964.
6. Jevgeni Permjak "Vana nõid", 1964.
7. Natalia Rolleczek "Puust palvehelmed. Väljavalitud", 1964.
8. Geoffrey Trease "Saladuse võti", 1964.
9. Lion Feuchtwanger "Simone", 1964.
10. Aleksandra Bruštein "Tee viib kaugusse", 1964.
11. "Põgenemiskatse: teaduslik-fantastilisi jutustusi", 1965.
12. Ilze Indrane "Sarapiku purre", 1965.
13. Sergei Baruždin "Nii see oli...", 1966.
14. Nikolai Dubov "Orb. Raske proov.", 1966.
15. Imre Köszegi "Südant ei vahetata", 1966.
16. Gleb Golubev "Vaarao kättemaks ", 1966.a.
17. Elvi Sinervo "Vahetatud Viljami", 1966.
18. Susanna Georgijevskaja "Hõbedane sõna. Tarassik", 1967.
19. Hažek Gjulnazarjan" Päevade teed", 1968.


  • Lugesin omal ajal seda sarja hoolega.
    Meelde on jäänud "Mahe helin", kus pahade jaoks oli mahe helin kristallpokaalide kõlin, aga heade jaoks oli kõige kaunim maailmas koolikella helin.
    Muidugi meeldis "Noorus tiibadel", mille purilennu-unistuse sain ka teoks teha.
    "Vahetatud Viljami", mis pani mind juurdlema, täiesti ilma põhjuseta, ega ma äkki ka oma vanematel äravahetatud laps pole.
    A.Gaidari jutustustest Timuri ja tema meeskonna lood olid väga inspireerivad.
    "Põgenemiskatse" - esimene tutvus Strugatskitega.
    "Päevade teed" Armeenia kotipoistest.
    Mäletan, et "Vanem õde. Isiklik õnn" avaldas muljet, aga millega, see on meelest läinud.

04 aprill 2019

Andres ratastoolis, 1930-ndad


Endine Olustvere mõisa aednik Andres lapselastega ratastoolis. Arvatavasti kohaliku külamehe tehtud vankriratastega tool.

Perekonna legend räägib tema aednikuks saamisest sellise loo.
Mõisnik andnud aednikukandidaatidele seemned, et pange maha ja tooge taim mõisa. Andres läks järgmisel päeval kohale, kalapea potis. Mõisnik oli andnud kalamarja.

Tänud Liiviale.

28 märts 2019

Lenini teosed

  Esimene Lenini teos eesti keeles eri raamatuna ilmus 1918.a ("Nõukogude võimu järjekordsed ülesanded"). Sellele järgnesid mitmed Nõukogude Liidus välja antud tõlked. Eesti Vabariigi ajal Eestis Lenini raamatuid ei ilmunud. Aga koos nõukogude võimuga tulid ka Lenini teosed. Alates 1947.a tegeles Lenini ja marksismi-leninismi klassikute teoste tõlkimise ja trükiks ettevalmistamisega EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut. Lenini teoste suurväljaannet alustati 1948. aastal.


 Osta.ee-st.

Nüüd on valdav osa Lenini ideepärandist, umbes 7000 tema teost ja dokumenti, eesti keeles välja antud, Lenini teoste kogutiraaž ulatub ligi 1 200 000 eksemplarini. Suureks juubeliks (Lenini 100.sünniaastapäev) jõuab eesti lugeja kätte ka V.I.Lenini "Teoste" neljanda väljaande viimane, 45. köide.
 "Keel ja kirjandus", 4., 1970.




Edasi, 4.oktoober 1957


KÕIGI MAADE TÖÖTAJAD ÕPIVAD TUNDMA LENINI TEOSEID
Inimkonna suurim geenius, Kommunistliku Partei Ja Nõukogude riigi rajaja, kogu maailma töölisklassi juht ja õpetaja, jättis maha sisuliselt hindamatu ja väga ma­huka kirjandusliku pärandi. Ta kirjutas kolmekümne aasta jooksul, alates esimestest töödest, mis kannavad 1893. a. daatumit ja lõpetades viimaste töödega 1923. aastast, sadu raamatuid ja brošüüre, tuhandeid artikleid ja kirju , esines arvukate ettekannete ja kõnedega kongressidel, konverentsidel, nõupidamistel ja koosolekutel. Ainuüksi vene keeles avaldatud teoste ja dokumentide arv ületab 10 tuhat eksemplari. Kõik V. I. Lenini teosed ja dokumendid, mis omavad teoreetilist või poliitilist tähtsust, on tõlgitud vene keelest kõikide NSV Liidu rahvaste keeltesse ja ka paljude välisriikide rahvaste keeltesse .

Nõukogude Õpetaja, 16.aprill 1960


Plakat 1958, kunstnik Ene Pikk.

Mäletan, et kuskil 1972-1973 oli väga hea nali sõbrale sünnipäevaks Lenini teoste tellimiskviitung kinkida, see maksis 1 rubla.
 








Kõige viimased Lenini teosed ilmusid meil 1987-1989 sinises tänapäevases köites "Valitud teoste" nime all. Algselt oli komplekt plaanitud 10-köitelisena, kuid jäi pooleli, ilmus ainult 8, kirjastuselt "Eesti Raamat" 7 tükki ja viimane, 8. raamat kirjastuselt "Olion".


...
Sotsialistlikes kohustustes on tähtis koht sellel, kuidas loetakse V. I. Lenini teoseid ja Leninist kirjutatud raamatuid. Kohustustes on ette nähtud, et iga külaraamatukogu lugeja loeb käesoleva aasta jooksul keskmiselt 1-2 V. I. Leninist kirjutatud raamatut. 1. juuli seisuga registreeriti külaraamatukogudes 7565 lugejat. Leninist kirjutatud raamatuid on laenutatud 5784, iga lugeja on seega lugenud keskiniselt 0,76 raamatut.

Näib, et kõik on korras. Kui aga hakata üksikuid raamatukogusid eraldi vaatlema, siis seda öelda ei saa. Võib julgelt kinnitada, et kõik on korras Puurmanis, Tormas, Kaareperes, Rutikveres, Sadukülas, Varbeveres ja Palal. Vastupidine on olukord Adaveres, Kamaris, Nõmaveres, Pajusi-Luigel, Sadalas, Umbusis ja Vaimastveres. Need olid andmed keskmiselt võetuina. Konkreetselt aga luges V. I. Lenini teoseid ja temast kirjutatud raamatuid 1904 täiskasvanut ning 1487 last, sest paljud on lugenud mitut selleteemalist raamatut. Protsentides on need arvud 40 ja 50,7. Erinevates raamatukogudes on protsentuaalsed näitajad väga erinevad. Varbevere raamatukogus on näiteks 74% täiskasvanud lugejatest lugenud raamatuid Leninist. Järgnevad Pala, Rutikvere, Kaarepere, Voldi, Saduküla, Saare, Puurmani jt. raamatukogud.

Pala raamatukogus on 143 täiskasvanud lugejat, raamatuid Leninist on lugenud 91. Rutikveres on täiskasvanud lugejaid 141, raamatuid Leninist on lugenud 82. Äärmiselt vähe inimesi on Leninit lugenud Umbusis, Sadalas, Kamaris, Adaveres, Vaimastveres, Nõmaveres ja Pajusi-Luigel. Umbusi raamatukogus on kõigest 68 täiskasvanud lugejat, raamatuid Leninist luges neist 10. Sadalas on 156 täiskasvanud lugejat, raamatuid Leninist luges kõigest 22.

Õpilastest on raamatuid Leninist rohkem lugenud Puurmani, Kaarepere ja Varbevere lapsed.

Puurmanis on veel ainult üks õpilane, kes pole lugenud ühtegi raamatut Leninist. Tööd tuleb kahtlemata selles vaimus jätkata, sest kohustus näeb ,ette, et iga õpilane loeks aasta lõpuks 3-4 raamatut Leninist. Kohustus on tore ja täitmine samuti. 
...
Ajaleht Punalipp, 24.juuli 1969. Välja otsitud Põltsamaa raamatukogus, siin.





  Postkaart 1975, kompositsioon E.Pikk. (Kas sama, kes 1958.a plakati tegi?)

Naine palub raamatukogust raamatut rahvatantsust. Raamatukoguhoidja soovitab: "Siin on Lenini teos "Üks samm ettepoole ja kaks sammu tahapoole.""

Missugune on maailma parim tantsuõpik? ― Lenini "Üks samm edasi, kaks sammu tagasi". Juba aastaid tantsib Venemaa selle järgi.

 Nadjal maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab.
Lenin jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
Kopp-kopp, lahti tee,
menševikud metsa sees.
Lenin, tuppa tule sa,
teoseid lugema.


 http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/soviet.htm

Surijatega kaardid kiigupühaks

Kiigu(e)püha on maausuliste munapüha.

Leidsin antikvariaadist 2 ärasuremise kaarti parimate õnnitlustega kiigupühaks. Mõlemad on saadetud A.Liiwale, Riia uulits 3, Vezenbergi ehk Rakverre.
Ma tegelikult ei tea, mis puhuks neid kaarte sobilik saata oleks.



Goethe viimased sõnad olid: "Rohkem valgust!"
Kunstnik F.Fleišer on siin vist kujutanud surevat Goethet.


Õitsewat õnne uues eluaastas, lõbusat kiigupüha! Sassi. Wisustis 8.now. 09.



Hääd kiigupüha! H.Waska

Olen sellest, et suuremat ei hoolitud kaardi pildist, varem kirjutanud siin.