31 jaanuar 2016

Haapsalus 1952

1952.a oli Haapsalus võimalik sellise skulptuuri taustal poseerida. Kas keegi teab sellest kujust midagi rohkemat?



28 jaanuar 2016

Aurulaev "Rudolf", 1930-ndad

 Saarte ja mandri vahelise laevaliikluse pärast on Eestis juba ammu kemplemine käinud.
  1920-ndate lõpul ja 1930-ndate algul vedasid inimesi, loomi, kaupa Balti Päästeseltsi laevad
 1930.aastal, kui hakati ehitama Rapla-Virtsu raudteed, oli arvata laevade veovajaduse kiiret tõusu.



Neli korda ümber Kap Hoorni purjetanud meremees ja kogenud laevandustegelane Gustav Sergo korjas kümne aasta säästud kokku, leidis kampa veel mõned rahamehed, võttis pangast lisaks pisut laenu ning ostis Taanist kaks väiksemat jääklassiga aurikut. Hiiumaa liinile sobiva väiksema laeva ristis laevaomanik enda eesnime järgi Gustaviks ning Muhu ehk alumise liini jaoks mõeldud suuremale laevale andis nime oma venna Rudolfi järgi. Rudolfi kapteniks sai Sergode kolmas vend Mihkel. 


Selle laeva kapten oli merekirjanik Herman Sergo isa Mihkel Sergo. 

21.novembril 1930 asusid uued ülevedajad liinile. Tekkis konkurents. 
Juba 1933. aastal langetas Sergo Virtsu–Kuivastu liinil täiskasvanu üleveo hinda 60 sendilt 30 sendile. Balti Päästeselts suutis hinda alandada vaid 70 sendilt 45 sendini, sest neil tuli suurele hulgale kontorirahvale palka maksta. Sergod ajasid laevakompaniis peale ujuvkoosseisu läbi ainult kolme inimesega. Ja Rudolfi kapten kuulutas sillalt valju häälega, et kes tema laevale pileti võtab, saab kruusi õlut kauba peale. Võistleja hakkas taanduma ja pakkus Sergole müüa samal liinil kurseerinud madala süvisega laeva Polaris. Tehing tehti, laev ristiti ümber Viireks ja seda kasutati veokoormuse kasvades abilaevana. Üleveo hind inimese kohta kerkis ootamatult 75 sendini, jalgratta eest võeti 25 senti. Midagi polnud enam kuulda ka kruusist õllest.  

G.Sergo ja Ko ostis muudkui laevu juurde. 1936.a lõpuks voolas Sergode kätte kolmandik liini tuludest. Sõja eel oli Sergode kompaniil 16 laeva. Suur-Patarei tänaval valendas kolme venna perekonna koduks kerkinud kolmekorruseline kivimaja ja 1940. aasta kevadel sai Pirita-Kosel Varsaallikul valmis Gustavi uhke suvila. Kokkuhoiu mõttes sõitis peareeder ise ikka mööda linna asju ajades jalgrattaga.  

Sügisel aga laevad natsionaliseeriti ja suvila võeti julgeolekuorganite linnalähedaseks residentsiks. Gustav viidi kohtu ja tribunalita Venemaale Kirovi oblastisse asumisele.
1947.a oli Gustav tagasi ja töötas töömehena Eesti Merelaevanduse töökojas, 1949.a viidi uuesti Venemaale asumisele, kust tuli tagasi nii jõuka mehena, et ostis Haapsallu kahekordse puumaja.

1971.aastal värvis Gustav 85-aastase mehena oma maja, heitis korraks puhkama ja jäigi.



Lühendatult Bruno Pao artiklist  "Saaremaa väinaliikluse kirgi tekitanud ajalugu", 29. september 2004. Artiklit saab lugeda siit.



27 jaanuar 2016

Eesti keele lugemik 4.klassile, 1950

  
  Et riik on oma olemuselt poliitiline nähtus, siis saab väita, et haridus on alati mingil määral politiseeritud.
...
  Piirjoon propaganda ja teadmiste jagamise vahel võib olla üsna hägune, seepärast tuleb eristada propaganda ja hariduse tegelikke eesmärke ehk kasutades propagandauurija Philip Taylori sõnastust: "Propaganda ütleb inimestele, mida mõelda, samas kui haridus õpetab inimestele, kuidas mõelda."

Karin Veski, Anu Raudsepp "Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelsetes originaalõpikutes aastail 1947-1953"

Artikli innustusel võtsin raamatukogust J.Seilentali "Eesti keele lugemiku 4.klassile", ilmunud 1951. Neljandas klassis käivad 10-aastased lapsed.
Panen siia juurde pildid lastest, kes pidid seda õpikut lugema.


Vana-Koiola kooli klass oma õpetajaga 1950.

Üldjoontes ma teadsin, mis seal olla võiks, aga see ületas kõik ootused, ma ei saa aru, kuidas praegused 70-75-aastased üldse terve mõistusega koolist pääsesid.
Täiskasvanulegi ei soovitaks seda raamatut õhtul enne magamajäämist lugeda.


  Meie kasakad tegid sel ööl saksa tagalas suurt mürtsu. Kui tungisime ühte külla, kus asus saksa staap, hüppasid kõik sakslased aluspükstes välja. Küll oli seal nalja! Tapsime neid seal üle poolteisesaja. Raiusime nagu kapsaid."
  Poiss tõmbas oma mõõga tupest välja ja näitas Vanjale, kuidas nad raiusid sakslasi.

V.Katajev "Vanja", lk 80


Partisan Tammemets
Mart Raud

...
"Tina sakslaste silma on kuldaväärt seeme,
seda külides Eestile vabadust teeme..."
ütles partisan Tammemets.

Nii murti ka siin okupantide kanda
suurte võitude kevadel, märtsikuul -
üle jää, üle Peipsi ju läänegi randa
hakkas lõõtsuma võitluste tuline tuul.
Meie mehistest meestest üks julgem ja vapram
saksa röövleist siin külasid tühjaks tapma
oli partisan Tammemets.
...
lk 205


S.Gerassimov "Partisani ema", Mooste kooli õppeplakat


  Sakslased andsid alarmi. Jooksis kokku terve rood sõdureid. Ohvitserid seadsid nad ritta ja viisid metsa poole.
  Teiselt poolt tungis sel ajal linna salk ratsapartisane.
  Ja sakslasi hakati tulistama kahelt poolt, kuni nad kõik olid hävitatud.
  Päev hiljem tulid linna nõukogude tankid.
  Esimene asi, mida nägid meie tankistid, oli - Lenini kuju. Monumendi juures seisis valvel partisan, käes jahipüss.

  A.Kononov "Monument", lk194

Vana-Koiola kooli klass õpetaja Lorie Raidlaga 1950.


  "Meile pandi uued tööpingid... On, muidugi, tehnika viimasele sõnale vastavaid, kuid on ka vanu. Näiteks tööpingid "Busch". Nad jäävad kaugele maha meie, nõukogude omadest. Kuid töötada neil võib. Las teenivad rinnet ka vanad pingid. ... Tähendab, lapsed, õppige, kuulake instruktoreid, ja kes jääb vanale tööpingile, see nähku seda enam vaeva kõrge protsendi saavutamiseks. Meie "katjuušad on fašisti surm. Kui sina siin lisad protsenti, lendab rindel saksa hing kuradile ja see ongi ta õige koht! Kui sina siin loodrit lööd, jääb fašist ellu. Ja võib-olla sihib ta sinu isa või venna pihta, tahab teda tappa või vigastada."

J.Likstanov "Tõotus", lk 113-114

  Vassili Dmitrijevitš vaikis midagi meelde tuletades.
  "Ma jutustan teile nüüd meie meditsiiniõest. Ta oli hoopis nooruke tütarlaps, oli alles lõpetanud kümnenda klassi ja meditsiiniõdede kursused ja kohe eesliinile. ... Luuresalga komandör sai haavata saksa fašistide asukohas. Ta kaotas meelemärkuse. Meditsiiniõde kukkus lumme ta kõrvale ja teeskles surnut. Mööduvad fašistid tõukasid teda, üks lõi saapaga näkku - ta ei kiljatanud, ei avanud silmi. Kui pimenes, kandis ta komandöri oma väeosa juurde. Ta roomas komandöriga mööda lund umbes viis kilomeetrit, söömata, peaaegu puhkuseta, külmetas end ja käed olid hõõrdunud veriseks, kuid ta ei peatunud enne, kui oli roomanud oma vägedeni.

F.Vinogradova "Salga koondus", lk 75


 Pioneerikoondus

  Noored hüüdsid neid sõnu, vaadates tuliste silmadega oma juhi, oma Stalini poole.
  Juhi nimi oli esimene, mida nad tundsid lapsepõlvest saadik, mida nad õppisid ütlema koos isa ja ema nimedega. ta oli alati nende läheduses, hoolitsev ja väsimatu, nagu nende isad ja emad, võimas ja hea, nagu ei keegi muu maailmas. Ta ehitas koole, pioneeride paleesid, pioneeride laagreid ja tehnilisi jaamu, kogus kokku lapsed pioneeride lõkketule ümber, viis nad maadeteaduslikele retkile ja, pöördunud koju Artekist, ekskursioonilt ja laagrist, nägid nad, et ta oli muutnud vanemate kodu veel heledamaks, veel rikkamaks. Ja nüüd, kui vaenlane tahtis lömastada tankidega kodumaa, kui vaenlane tahtis röövida neilt nende õnne ja heleda tuleviku, võitles Stalin, see kartmatu, võimas ja tark vägilane, nii ööd kui päevad võidu eest.

J.Likstanov "Tõotus", lk 113-114

Ajakirja Pilt ja Sõna 1951.a maikuu number: Tallinna 29.kooli kirjandusringi poolt korraldatud lastekirjanduse näitusel sama kooli õpilased vaatlevad oma rikkalikku lugemisvara.
  

  Näete, nõukogude võim tõi parkalid, raudteelased, pagarid ja igasuguste teiste ametitega linnast kolhoosnikutele appi ehitama uut elu Koordis, appi kuivaks laskma Ussisood, looma sellest soost viljakandvaid põlde, vilja külvama sohu...
  Ma näen, nad on toonud endaga kaasa lipud ja suured Lenini ja Stalini portreed, " ütles Muuli mõtlikult.

H.Leberecht "Ussisoo kuivatamine", lk 30

Hans Leberecht oli juudi soost Eesti kirjanik, kes kirjutas vene keeles, 1970.-ndatel oli ta kõige enam tõlgitud kirjanik Eestis.

Tõenäoliselt Tartu õpetajate seminari algkool 1950-ndatel. Seinal Koidula ja Kreutzwaldi pildid, kas Lenin-Stalin olid teises seinas?

Ka meie oma kirjanikud lükkasid Lenini lastearmastuse legendile hoogu juurde.
 

Lenin õpetas...
 Debora Vaarandi

Sel öösel olid valjud tuisud,
tõid jääle kõrged hanged.
Nüüd seisid lapsed, kaenlas uisud, 
ja tuju hoopis langend.

Küll olid uisud kehvavõitu -
puupakust, vanast vikatist -
nad siiski tegid uhket sõitu;
neil tuulekiirul lipati.
....
Nüüd seisid nad seal üsna mornilt.
Kuid, näe, ju tuleb muheldes
neil` appi nagu palju kordi
Iljitš, see lahke võõras mees.

Ju hõiskav parv ta hõlmus ripub,
neid sakutab kui oma isal.
Ta naerab valjult, lapselikult,
nii südamest, et silmis pisar.

Kas tuisk siis meie vastu suudab!
Ei, tuisk on meile tühine!
Nüüd kätte labidad ja luuad,
jäält hanged ära pühime!
...
Veel kuuseoksi ehteks seavad.
Kui tore rada sellest saab!
Kuid nad ei tea, ei või veel teada,
et Lenin neid seal õpetab...
...
Ning tasa krabisesid õled,
Tuisk jälle kiunus selja taga.
Kuid kaua üksik lamp veel põles -
Iljitš ka sellel ööl ei magand.
...
Ei lapsed teadnud siis, et tema,
kes õpetas neid uisuteel,
kes ikka valmis vallatlema -
käib juba miljonite eel.

Et ta on kõigi õpetaja,
et tema käes on rõõm ja rikkus,
et sellel öölgi Lenin rajas
seal kõigi laste tulevikku.





24 jaanuar 2016

Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel 1972

 Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel tegutses Eestis 1964-1994. Ansambli kunstiline juht ja dirigent oli Erich Loit. Ansambel pälvis 1980. aastal Üleliidulise Leninliku Komsomoli Preemia

Nõmme muusikakooli viiuliõpilastel oli selles ansamblis mängimine kohustuslik.

Umbes 100 viiuldajat ettenähtud stsenaariumi alusel, viiulikohvrid käes, karjamaal spiraale tegemas. Aasta oli 1972.


Dressipükstes viiuldaja on harjumatu vaatepilt. Tegemist on viiuldajate suvelaagriga Vaekülas 1972.a.

"Saagu laul uue energia ja töötahte süütajaks!", esinemine Paides 1971.a suvel.


Sõber, kellelt ma need pildid sain, ei tundnud viiulimängust rõõmu. Ta oli oma vanematele hea laps ning ei tulnud selle peale, et keelduda muusikaõpingutest. Kuid pärast lastemuusikakooli lõppkontserti 1974.a, ei ole ta kordagi viiulit kätte võtnud.


19 jaanuar 2016

Vostok

Mingil põhjusel on kuskile Eestisse, võimalik, et ka Lätti või Eesti naabrusesse Venemaale, tehtud Vene kosmoseraketti kujutav butafooria, isegi üks inimene on kosmonaudiks riietatud. Rahvast on üsna palju seda imet vaatamas.


Aitäh kommentaatorile, kes tundis ära, et see on Tartus Lille mäel.

 Arvo albumist.



17 jaanuar 2016

16 jaanuar 2016

Reis ümber maailma


Onu Ats tuli külla! See oli sündmus ka naabrilastele. Tulevane akadeemik Jaak mängib sõprade onuga "Reisi ümber maailma".  Foto on tehtud 1950-ndate teisel poolel, siis kasutati sellist lihtsat mängulauda:


Seitsmekümnendate ümbermaailmareis:

Lauamäng, mida on mänginud ja mängivad praegugi lapsed, emad-isad ning vanaemad-vanaisad. Ühe Akadeemiakeses ilmunud uurimustöö järgi Eesti kõige populaarsem lauamäng.


  Kunksmoor läks mängides alati hirmsasti hoogu. Ta tahtis väga võita. Seepärast juhtus sageli, et Trumm täringuga paljalt kahtesid veeretas, Kunksmooril aga tuli kuus kuue järel.
....
  Kapten ei olnud mängu algusest saadik veel täringut oma kätte saanud, ta nupudki olid veel lauale panemata. Kunksmoori nupud olid aga peaaegu kõik juba ümber-maailma reisi ära teinud.
...
  Viimaks ometi oli nüüd täring Trummi käes. Trumm loksutas seda tükk aega pihkude vahel ja heitis siis lauale. Täring veeres ja veeres. Trumm vaatas ärevalt täringu liikumist. Lõpuks jäi täring seisma.
  "Kuus!" hüüdis Trumm õnnelikult.
  Kunksmoor jättis kajaka kohe sinnapaika ja astus rahulolematuna laua juurde. Ta vaatas Trummi, vaatas täringut ning kortsutas kulmu. Ja täring hakkas uuesti mööda lauda liikuma. Kaldus küljeli, veeres natuke ja näitas siis ainult kaks. 
  "Noh, paistab, et sul pole mänguõnne," itsitas Kunksmoor. "kellel ei vea mängus, sellel veab armastuses."
  Ta haaras täringu uuesti oma kätte, veeretas kiiresti nii palju silmi kui vaja ja võitis reis-ümber-maailma mängu ära.
  "Minu võit," ütle Kunksmoor siis ja naeris mõnuga.
  Nüüd sai Trumm pahaseks.
  "Mu kallis Emmeliine," ütles ta, "see on selge sohk."
  Trumm tõusis, haaras varnast mütsi ja jopi, pani mütsi pähe, jopi selga, ning avas ukse.
  "Ma siis nüüd lähen," ütles ta õiglase meelepahaga. "Niisuguse petise ning valemängijaga ei taha ma minutikski ühe katuse alla jääda."

 "Kunksmoor ja kapten Trumm" lk 4




13 jaanuar 2016

Laulu- ja tantsupidu 1947

1947.a toimus esimene laulu- ja tantsupidu pärast pikka vaheaega, sarnanes üsnagi ennesõjaaegsete laulupidudega. Järgmine, 1950.a laulupidu oli juba suur Stalini-ülistus.

 Kõige suurem probleem olevat olnud sel pärastsõjaaegsel ajal lauljate ja tantsijate riided.


1947.a tantsupidu oli laulupeo ajal rahvakunstiõhtu nime all, kõik 12 esitatud tantsu olid eesti rahvatantsud.


 Hobused veavad vankril hiigelsuurt õllekappa ümber tantsijate! Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik!
1947.a laulupeo märk

Pia albumist

11 jaanuar 2016

Jõelaev Kreutzwald

Pilt on minu arvates tehtud Kroonuaia (siis Komsomoli) tänava silla pealt. Jõelaev Kreutzwald nõukogude ajal. Putka ja paadid botaanikaaia müüri juures on ka huvitavad.
See laev on ainukesena kunagistest Tartu reisilaevadest "Pegasuse" nime all veel tänapäevalgi kasutuses. Ehitatud 1958.aastal Moskva laevatehases.

Vikipeedia pilt laeva seinal olevast tahvlist tootja andmetega.

Vikipeedia pakub laeva kohta ka veel selliseid andmeid:
2004. aastal kaotas laev juhitavuse ja sõitis Tartus Sõpruse silla lähedal paadisadamas otsa mootorpaatidele
2005. aastal põrkas Pegasus kokku mootorpaadiga.
2006. aastal laev ärandati, purjus ärandajad sõitsid sellega vastu kallast.

06 jaanuar 2016

Esimene klass sai läbi! 1955

Õppeaasta oli 1954/1955. Arvo Saar lõpetas esimese klassi. Arvo oli oma vanemate ainuke ja väga armastatud laps, nii et ma arvan, et see riietus oli tolle aja parim ja moekaim, õppeaasta lõpp ja lapsel on seljas paraja suurusega pintsak!

05 jaanuar 2016

"Meie kodumaa" 1953

  Ostsin endale hiljuti ühe lasteraamatu kooliealiste nooremale astmele, ilmunud Tallinnas 1953.a.
Ukraina keeles ilmunud 1950, eesti keelde tõlkinud Ellen Niit, toimetaja Hardi Tiidus.



Kuigi trükiarv oli 20 000 eksemplari, on seda minu teada üsna vähe säilinud. Võrdluseks: praegused Eesti lasteraamatute trükiarvud on 300 eksemplari ringis.



Valgusreostuse terminit ei olnud veel välja mõeldud.

Raamat on 44 lehekülge, skännisin ühe kolmandiku.


Kreml - töötab seal me õnne eest
 me juht ja õpetaja
 suur Stalin, mõeldes kõigest sest,
 mis meie hüveks vaja:  

Väga küüniline, 1949.a küüditamine oli veel värskelt meeles.
Stalin suri 5.märtsil 1953, kas see raamat jõudis enne ilmuda või mitte? Tõenäoliselt jäi hiljaks. Huvitav, kas suurem osa selle tiraažist hävitati või müüdi ikkagi? Kas seda osteti, kui Stalin juba surnud oli? Minu arvates on see üsna haruldane raamat, kuhugi pidid nad ikkagi kaduma.

Progressi sümbol oli suitsev korsten.



Mitšurinit, Praskovja Angelinat (isegi eesnimi tuli meelde!), Tškalovit ja Stahhanovit sai koolis hoolega õpitud, ainult ühest ei saanud ma siis aru: Stahhanov oli eekaevur, mis asi see ee on, mida ta kaevab.

Kooli ajal olid need nime- ja nägupidi tuttavad tegelased, nüüd on kangelaste kohta välja uuritud küll teistsugused lood.


  
Miks ikkagi luuletajad kirjutasid ja teised tõlkisid sellist jama?

Vastus on - raha pärast.

Seadustega olid määratud honoraride hinnad ja eriti kõrge ideelis-kunstilise tasemega kirjutised läksid kõrgemasse kategooriasse ja nende eest sai rohkem raha. Lastekirjanduse honorarid olid sama suured kui täiskasvanute omad, lastekirjandus oli väga oluline ideoloogilise kasvatustöö vahend. Samuti oli tõlgetega, kõige rohkem raha sai marksismi-leninismi klassikute teoste tõlkimise eest. Kirjanikud ja kunstnikud elasid päris hästi, mõned isegi väga hästi, tööliste, eriti aga kolhoosnike palkadega ei saanud võrreldagi.

Lõik 1948.a määrusest autorihonoraride kohta:
ENSV Ministrite Nõukogu määrab:
1.Maksta ilukirjanduslikelt teostelt autorihonorari sõltuvalt kategooriast, millesse need teosed oma ideelis-kunstilise väärtuse kohaselt kuuluvad. Kõrgemasse kategooriasse arvata üksnes väljapaistvad teosed, esimesse kategooriasse - head teosed, mis vastavad kõrgetele ideelis- kunstilistele nõuetele, ja teise kategooriasse - rahuldavad teosed.
...
...rangelt kinni pidada diferentseeritud tasu maksmise põhimõttest ja eeltähendatud kategooriate jaoks ettenähtud tasunormidest.

Pikemalt saab sellest lugeda 7/2011 Methisest Eve Annuki artiklist "Honoraripoliitikast Eestis stalinismi perioodil."




02 jaanuar 2016

Head uut aastat!

Mitmeid vanu uusaastakaarte ei sobigi tänapäeval saata, meie elukogemus ja sellest lähtuvad tõlgendused on vahepeal muutunud.

See kaart on praegu täiesti sündsusetu:


Ja seegi eestiaegse kaardi ümberpildistus, mis on saadetud 1961.aastal, oleks praegu riskigrupis - taimetoitlased ja lihasööjad sõimlevad niigi:


See eestiaegne kaart on vist lausa lasteporno:


Kinnisvaraarendajate kaart 1972, mis ka enamikule inimestest ei meeldiks:


Metsade mahavõtmine on väga halb teema:

Head uut aastat!