29 detsember 2014

Raigastvere kool 1966

Esiplaanil Raigastvere kooli õpetajad Madli Haamer ja Lehte Puus, aia tagant paistab koolimaja.
Selle "Ühistöö" kolhoosi autoga käidi ka õpilastega ekskursioonil, nõutav oli ainult, et kastile oleksid paigaldatud kõrgendused.
 Samal päeval tehtud koolipilt.
1966.a oli koolis 18 õpilast, 2 õpetajat ja 1 kooliteenija. Õpetajad õpetasid korraga 1. ja 3. ning 2. ja 4. klassi ning kooliteenija koristas ja tegi süüa, kolhoos andis liha, piima, mune, aedvili kasvatati kooli aias. Õpetajate hooleks oli ka kooli kiviktaimla.

Aastatel 1930 - 1954 oli Raigastvere kooli juhatajaks Karl Maldar, kes rajas kooli õuele eelmise koolimaja vundamendile kiviktaimla, mida käidi lähedalt ja kaugelt imetlemas. 
Juhan Kerdi kirjutas 1958. aastal ajakirjas "Sotsialistlik Põllumajandus” Raigastvere kooli kohta: "Siin käis alg- ja keskkoolide ning põllumajanduslike tehnikumide õpilasi, õpetajaid, kolhoosnikke, individuaal-aiapidajaid peaaegu kõigist meie vabariigi linnadest, aiaarhitekte ja teaduslikke töötajaid.
Mis on siin põhjuseks, et see keskustest kaugel asuv väike 4-klassiline kool on saanud vabariigi aiandushuviliste Mekaks? Selle külgetõmbejõuks ei ole antud juhul mitte ainult Raigastvere võrratult ilus ja vaheldusrikas vooremaastik oma paljude järvedega ega ka "Ühistöö” kolhoosi saavutused põllumajanduslikus tootmistegevuses. Koolimaja juures nõlvakul asuv paarisaja ruutmeetri suurune kiviktaimla on see, mis on toonud Raigastverele sellise laialdase kuulsuse üle kogu vabariigi.
Kiviktaimla ei teki muidugi iseenesest. Selle rajamiseks on vaja sügavat huvi ja armastust iluaianduse vastu, palju väsimatut tööd ja arenenud kunstimeelt. Kõike seda on nähtavasti külluses endisel Raigastvere algkooli õpetajal, praegu pensionil oleval Karl Maldaril. Tema ongi selle elava kunstiteose, meie vabariigi ühe ilusama kiviktaimla looja ja hooldaja. Pingelise koolitöö kõrval oli K. Maldar leidnud aega ja võimalusi oma armastatud huviala jaoks ning on sellega võitnud üldise tunnustuse.”
1958. aasta vabariiklikul põllumajandusnäitusel sai Maldar esimese auhinna väljapaistvate tulemuste eest iluaianduse edasiarendamisel ja koduümbruse kaunistamisel.
Vooremaa 30.09.2008


Õpetaja Madli ja Karl Maldari abikaasa kooli kaevul istumas.

1917.a asutati Raigastvere algkooli juurde Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts, mille juurde tehti ka muusikaosakond laulukoori ja orkestriga.
Kui Karl Maldar 1930.a õpetajaks tuli, hakkas tema raamatukogu eest hoolt kandma. Seda peeti väga heaks ja rikkalikuks raamatukoguks.

Ronimiskoht köie ja redeliga koolimaja otsaseinas oli aukartust äratavalt kõrge.

Kooli algusaastaks peetakse 1775.aastat. See koolihoone on kolmas, ehitatud 1899.a. 
1963.a pandi majale uus katus, 1970.a kool likvideeriti. Praegu on hoone tühi ja lagunenud, 4-hektariline kinnistu kuulub Soome kodanikule.
 

25 detsember 2014

Head uut aastat!

Täiesti uskumatu kombinatsioon - kosmoselaev Sojuz, maa tehiskaaslased ja kurg lapsega!

See kaart ajendas mind internetist veel nõukogudeaegseid uusaastakaarte vaatama, sellist taset rohkem ei leidnud, aga fantaasial oli lastud lennata küll:

Minu arusaamise järgi lennukitest on siin tiivale joonistatud propellerlennuki mootor ja taha reaktiivmootor.



Näärivana ei kiirusta põhjuseta-
uus aasta tuleb
ja näärivana on tõsiselt valmis
kosmoselennuks.
Ta tahab ka maa kohal
tervitustoosti öelda
ja kuulata (Kremli) kellade lööke
lõbusate tähtede keskel.





21 detsember 2014

Kõik võiduaasta kingid need on saatnud Kremlist Stalin...

Täna on Stalini sünnipäev, kuid sellega on mõningane segadus.
Ametlikult sündis Jossif Vissarionovitš Džugašvili 21.detsembril 1879. Vene näitekirjanik ja biograaf Edvard Radzinski leidis Gori katedraali meetrikast Stalini sünnidaatumina 6.dets 1878, mis on uue kalendri järgi 18.dets. Säilinud on ka Stalini omakäeliselt täidetud ankeet 1920.a, kus seisab samuti see viimane kuu ja aasta, aga 2a hiljem, kui Stalinist sai peasekretär, on tema sekretäri täidetud ankeedis 21.dets 1879 ja edaspidi kasutati ainult seda daatumit.


Postimees, 1.jaan 1946:

Felix Kotta oli aastatel 1958-1960 Tartu TSN TK esimehe asetäitja ehk siis meie mõistes Tartu abilinnapea.
See mudilaste näärilaul on nii täiuslik, et ei vaja midagi juurde, kuid mul on ikka kiusatus panna mõned kenad näärikaardid ka:
 Aitäh kallile Stalinile õnneliku lapsepõlve eest!
 Head uut aastat, armastatud Stalin!

Uusaastatervitus Moskvast!
(See kaart on praegugi aktuaalne.)

15 detsember 2014

Jõuluaegne Pauluse kiriku altar nõukogude ajal

 "Remonditud Pauluse kirikus peeti esimene jumalateenistus"

Praeguse luksuslikult remonditud Pauluse kirikuga võrdlemiseks mõned nõukogudeaegsed sama kiriku altari pildid.

Taga tekst :
Õnnistussoov! 80.a sünnijuubeliks, 7.detsembril 1971.a armsale koguduseliikmele Emilie-Elisabeth Sikk`ule Tartu Pauluse koguduselt ja õpetajalt. Tänujumalateenistus on Jaanipäeval kell 10.
Allkiri. 
Austavalt ELK Tartu Pauluse Kogudus.

See foto on olnud käibel jõulukaardina, postitempli jälg veel peal, aasta peab olema enne 1971.aasta jõulu, sest siis asendati altarimaal valgustatud ristiga.

Nagu näha, olid kirikud tol ajal väga askeetlikud, Pauluse kiriku tiibhoones oli alates 1966.a spordimuuseum.
1959-1979 oli õpetajaks endine kooliõpetaja Johannes Selliov.
1968-1976, kahe vangistuse vahel, oli Pauluse kiriku organistiks Mart Niklus, kelle vanemad olid õpetaja Selliovi kunagised koolikaaslased.
Kirikuõpetaja vastutas ka selle eest, et keegi kirikutorni ei lähe, sest sealt nägi linna ja Raadi lennuvälja.

Kirik oli nõukogude ajal üldiselt põlu all, aga õnnetud eksinud hinged võisid seal käia.
Karl Marx ütles, et jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks. Väga levinud oli ka Marxi väljend "Religioon on oopium rahvale."

Lausa kirikute vastu võitlemiseks Eestis ei läinud. Näiteks revolutsioonijärgsel Venemaal võideldi kirikute vastu 5-päevase töönädala kehtestamisega: viiele tööpäevale järgnes 1 puhkepäev ja siis jälle 5 tööpäeva. Nii langes puhkepäev pühapäevaga kokku kuue nädala tagant ja tööinimesed said ainult 6 nädala tagant kirikus käia.


07 detsember 2014

Näärikaart 1954, suvorovlaste kool

Sotsialistliku realisti Fjodor Pavlovitš Rešetnikovi 1948.a maali  "Saabunud koolivaheajale" järgi tehtud postkaartide kogutiraaž Nõukogude Liidus oli üle 13 miljoni. Ma kahtlustan, et see on mingisugune rekord. Maal on Tretjakovi galeriis. Selle järgi tehtud skulptuur avati 2013.a Peterburi sõjakooli 70.aastapäevaks kooli territooriumil. Maal on kohustuslik Vene kooliõpilastele, selle uurimine kuulub 6.klassi programmi.

"Saabunud koolivaheajale" -  kannab vanaisale ette suvorovlaste kooli kasvandik, kelle perekond tundub kõrgemasse klassi kuuluvat, ruum on isegi väikekodanlik: avar, suur aken, parkett, diivan, vaip, valge kass, näärikuusk. Valge põllega pioneer katab lauda. Ainult kaltsuvaip, millel suvorovlane seisab ei kuulu sellesse ruumi. Seinal on 2 pilti, alumisel on kolm vene vägilast, aga ülemisega on nii, et minu kaardil on see pilt ilusti peaga, aga mingitel tiraažidel on ainult pool pead ja see pole kadreerimisest, vanaisa pea on servast samal kaugusel. Selle seinal oleva fotoga oli probleem - algselt pidi kunstnik seal Stalinit kujutama, aga töö valmis siiski teise näoga, arvatakse, et see võiks sõjakooli poisi sõjas hukkunud isa olla.
Maali kohta öeldakse, et sellel on palju võltsi paatost, rahulolu, atribuutikat. Kes elasid 1948.aastal hästi, kui pered olid hävitatud, majad lõhutud, toitu nappis? See on ju ilmselgelt pilt hästi elavast perekonnast, aga hästi elasid ainult marodöörid. Aga samas ei eita keegi, et tegemist on kunstniku suurepärase tööga.
Rešetnikovi väga populaarne maal on "Jälle kaks!", mina ei olnud sellist pilti Google`i otsingus näinud.

Sõjakooli õpilane on rõõmus ja õnnelik.
 Laste sõjalise õppeasutuse tegemise initsiaatoriks Nõukogude Liidus oli kindral Aleksei Ignatjev, kes pöördus 1943.a 17.aprillil kirjaga Stalini poole, kus tegi ettepaneku teha Moskvasse kadetikorpus. Stalin tegi ettepanekule 2 parandust: nimetas neid suvorovlaste koolideks ja tegi kohe 9 kooli, neist 2 olid NKVD õppeasutused. 1944.a tehti veel 6 juurde ning 1953. ja 1955.a kummalgi veel 1.

 4 medaliga poiss on ääretult fotogeeniline. Selle pildi leidsin netist, aga meie Eesti ajakirja Pilt ja Sõna 1946.a 5/6 numbris oli foto samast seeriast, ju neid jagati kõigi liiduvabariikide väljaannetesse.


Pilt ja Sõna foto allkiri: Stavropoli kooli on tulnud uute õpilaste vahetus. Äsja sisseastunute seas on Isamaasõjast osavõtnuid, viimaste hulgas on ka 11-aastane kaardiväe-jefreitor Mihhail Belski, kelle rinda ehib neli lahingumedalit. Ta on võidelnud Berliini all ja Mandžuuria mägedes.


 1980-ndate algul loodi liiduvabariikidesse 17 keskkool-internaati süvendatud vene keele õppe ja sõjalis-sportliku ettevalmistusega (+ 2 lendamise algõpetuse kooli), meile lähim kool oli Riias. Õppeaeg 3 aastat, õpilased kandsid suvorovlaste kooli vormi, ainult pagunitel oli СШ.


  On suvorovlaste ja nahhimovlaste koolid, viimased on merekoolid, sõjalised muusikakoolid ja kadetikorpused.
Suvorovlaste koolidesse saab õppima minna seitsmeks, kolmeks või kaheks aastaks pärast 4., 8. või 9.klassi, vanus vastavalt maksimaalselt 11a, 15a või 16a (on antudki ülemised vanusepiirid). 
  Kuna algselt olid need koolid mõeldud sõjas vanemad kaotanud orbude õpetamiseks, siis on see vastuvõtueeskirjades siiamaani sees: ilma eksamiteta saavad suvorovlaste kooli õppima minna orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed, tuleb esitada vanemate surmatunnistused või kohtuotsus vanemlike õiguste äravõtmise kohta.
 Kui eksamid on positiivsed, saavad väljaspool konkurssi sisse sõjaväelaste lapsed. Kui laps ei saanud sõjakooli sisse, siis on veel võimalus pöörduda kaitseministri poole. Nimelt on kaitseministril õigus öelda, et see poiss või tüdruk võetakse kooli vastu ja punkt, isegi kui kooli saanute nimekirjad on juba lukus.


  Putin ja Mihhalkin suvorovlaste kooli õpilastega võidupühal, 9.mail 2013.
  Juba mitu aastat ei ole suvorovlaste ja nahhimovlaste koolide õpilasi Punasel väljakul marssimas nähtud, nad on osalenud vaid pealtvaatajatena. Küsijatele vastati, et paraadi ettevalmistus võtab 3 kuud igapäevast treeningut ning see on lastele liiga suur emotsionaalne ja füüsiline koormus muude tegevuste arvelt.

 Lapsed mängivad Lego-robotitega Moskva Suvorovi sõjakoolis.

 Praegust olukorda uurides selgus, et 2009.a reformiga traditsioonilised 66a kestnud laste sõjakoolid kaotati. Koolid koos sõjakoolide nimedega on küll alles, aga sõjalise õpetuse tunnid kaotati, ohvitserid lasti lahti, riviõppused keelati, kantakse tsiviilriideid, tegutseb õpilaste omavalitsus, koolidesse võetakse õppima ka tüdrukuid, õpilased võivad vabalt territooriumilt väljas käia jne Nimetus ja vorm on lihtsalt prestiižse kooliketi atribuutika.