Uuesti aurik ja sadam

Tänu anonüümsele kommentaarile õnnestus auriku ja sadama mõistatus lahendada.
Meil oli see märkmeteta pilt, tõenäoliselt postkaart, mis oli 1927.a sündinud ja mõni aasta tagasi surnud hambaarst Lilli albumis. Me ei suutnud algselt tuvastada ei sadamat ega laeva:

1891.a hakati ehitama suurt Transsiberi magistraali. Seda ehitati korraga kahest otsast, Vladivostokist ja Tšeljabinskist, 1898.a jõuti välja kahele poole Baikali järve. Oli ette teada, et ümber Baikali otsa raudtee kivisse raiumine on väga vaevaline ja võtab aega, sellepärast otsustati ajutise lahendusena hakata ronge transportima üle Baikali järve laevaga. Pildil ongi sadam Baikal, kus seisab praam-jäälõhkuja "Baikal". Sadam asus kohal, kus Angara jõgi Baikalist välja voolab, mägede jalamil.

Sadamast u 800m sisemaale oli ka raudteejaam Baikal.  

 Praam-jäälõhkuja "Baikali" kokkupanek 1896.

Telliti 1895.a Inglismaalt, toodi raudteega tükikaupa kohale ja pandi kokku, vette lasti juunis 1899.

Sel ajal oli "Baikal" suuruselt 2.kohal maailmas:
pikkus 88 meetrit,
laius 17,5 meetrit,
meeskond 200 inimest,
võttis peale 3 reas 25 täislastis vagunit ja veduri.

Praam kurseeris Baikali ja Mõssovaja sadamate vahel läbides 73 km 4,5 tunniga. Päevas tehti 2 reisi.

Praam-jäälõhkuja "Baikal" oli võimeline sõitma läbi 70cm paksuse jää, meetriga tekkis tal juba raskusi. Laeva ehitamisel oli arvestatud Erie järve jääga, aga Baikali jää osutus tugevamaks, aastaringseks liikluseks jäi praam nõrgaks. Selle tõttu telliti samalt firmalt veel abistav jäälõhkuja, mille tükid toimetati Inglismaalt Tallinnasse ja sealt raudteed pidi Baikali sadamasse.

Jäälõhkuja "Angara" lasti vette 25.juulil 1900 ja 1.aug 1900 hakkas tööle.
"Angara" töötas 1962.aastani, mil kanti maha seoses moraalse vananemisega.
1987-1990 restaureeriti ja praegu ilutseb Irkutski veehoidlal.

Vene-Jaapani sõja ajal kasvas üleveo tähtsus kordades.

Talvel üritati ka rööpaid otse jää peale pannes raudtee läbilaskvust kiirendada.

Kodusõja ajal oli praam-jäälõhkuja "Baikal" Punaarmee käes ja kahuritega relvastatud. 1918.a tulistati laeva Mõssovo asula lähedal välikahuritest, see süttis põlema, kuid ei uppunud. Viidi 1920.a Baikali asulasse, kus 1926.a lammutati.
Aga arvatakse, et laev ei läinud täielikult metalliks, et alumine osa koos esimeste kruvidega on järves 100 m sügavusel. Ühes 2013.a blogis oli juttu plaanist sinna sukelduda, aga plaani teostumisest ei õnnestunud midagi leida.
 
Pildid on pärit väga huvitavalt venekeelselt leheküljelt.
Baikali asulas on raudteemuuseum sadama ja praamide mudelitega.

Aitäh Tiinale algpildi eest.