30 november 2015

Poisid 1953


Tõenäoliselt on pilt tehtud 1953.aastal Tartus Ülejõe linnaosas, aga mina ei leidnud kohta üles.
Väiksem poiss on oma kalossidega viltide, väikseks jäänud pluusi  ja dressipükstega üleni nii äge natuke hooletusse jäetud, võib-olla üksi kodus marakratt, palituga poiss on korraliku ema, kes muretseb, ega lapsel külm või jalad märjad pole ja mis naabrid arvavad, laps. Aga võib-olla on lihtsalt üks õue- ja teine linnamineku riietega.

28 november 2015

Leer


 Sõna leer tuleb saksakeelsest sõnast lehren - õpetama. 
Leeris õpetati piiblit ja katekismust ning ka lugema ja kirjutama. Vanasti ei saanud enne abielluda, kui olid leeris ära käinud. Eestis on alati väga suur kirjaoskajate protsent olnud. Kas abiellumishimu mõjutas seda protsenti?
Varem pidi leeris käimiseks vähemalt 18 olema, nüüd käiakse ka juba 15-aastaselt. Vist enam ei kehti see, et pärast leeri on inimene täiskasvanu. 
 
Kõige uhkem leerikleit, mida olen näinud, muidu on ka väga kena pilt. Fotol on Juta Läänemets.




1930-ndatel oli kombeks endale leeriks nimekaardid trükkida, mida siis vahetati ja jagati.

Palamuse eraleer 24.augustil 1940. 

Eesti on juba Nõukogude Liidu koosseisus, aga osa asju käib veel inertsist edasi.
Vaadake, kui ilus pisiasjadeni hoolikalt ülesseatud grupp ja nõelterav pilt!


Johanna Elisabeth Sirg, sündinud 18.oktoobril 1912, ristitud 19.novembril 1912, leeris käinud Tartus Maarja kirikus 15.mail 1932.


Leeriks saadeti õnnitluskaarte. Ma pole ühtegi poisi pildiga kaarti näinud, kõik on kombekate ujedate tütarlastega. Mõlemal postkaardil on fotomodelli silmad ja suu üsna jubedalt üle retušeeritud.

23 november 2015

Postkaart 1946

Sain sellise 1946.aastal trükikojast "Tartu Kommunist" välja tulnud kaardi.
Väga veider kaart, ei oska midagi arvata. Punalipp ja õllejoomine. Mida see punalipu ümber toimuv peaks tähendama, millisteks sündmusteks seda kaarti peaks saatma? Või on tegemist näärikaardiga?


21 november 2015

Auto 1960-ndatel

Uusi autosid jätkus vähestele valitutele, nutikad mehed hoidsid korras vanu.

 
Autoomanik Eduard Tartus Puiestee tänavas.


Auto vändast käima panek ei olnud 1960-ndatel midagi erilist, ikka juhtus, et auto ei läinud süütevõtit keerates käima ja tuli vänt appi võtta, see oli igal autol kaasas. Et auto käima läheks, tuli kahe käega vändast kinni hoides järsu liigutusega kogu jõuga päripäeva keerata.

















Aga hea oli linnast välja loodusesse sõita.

Aitäh Enelile.

17 november 2015

Toomel pildistamas, 1960-ndad

Võimalik, et isegi fotoring.
Tagaplaanil jalutab stiilne kepiga vanataat.
Laste riietus erineb suuresti tänapäevasest, aga Toome ja sild pole muutunud.
Poisid on 1948.aastal sündinud fotograafi kaaslased, nii et pilt võiks olla tehtud 1960.-1962.a.

 Pilt on tõenäoliselt tehtud sellesama fotoaparaadiga "Smena 2".


Aitäh Enelile.

12 november 2015

Vigri 1980

 Olümpiameened ei ole veel 35 aastat pärast olümpiamänge sugugi haruldased. Seda seletatakse asjaoluga, et ükski riik ei ole tootnud oma olümpiaks nii palju suveniire kui NSVL 1980.aastaks. Igas Nõukogudemaa peres, ka kõige kaugemal äärealal oli mõni olümpiasümboolikaga ese. See oli ideoloogiliselt hästi tähtis, andis kodanikule tunde, et ta on ka ise olümpiamängudel osaline.

See, et ühel spordialal oli veel eraldi oma maskott, oli ka esmakordne.

 Eestlase kõige tähtsam olümpiasuveniiride komplekt.
Vastupidiselt laialt naeratavale Mišale on Vigri natuke õnnetu olemisega.

Polümeeris hakati Vigrit tootma 1979.a ja ta sai kohe väga populaarseks ning paraku ka defitsiitseks kaubaks. Ajaleht Rahva Hääl kirjutas 1979.a septembris, et Polümeeris on  toodetud 11 000 Vigrit ja aasta lõpuks pidi veel tulema 45 000. Vigrisid toodeti edasi ka pärast olümpiamänge.

 Maskotikonkursi umbes 70 cm pikkused riidest õmmeldud võidutööd, kunstnikule  ei meeldinud pärastised Polümeeri Vigri vuntsid.

 Olümpiaregati maskoti saamiseks kuulutas Eesti NSV Kaubanduspalat 1977.a välja konkursi, osavõtjaid oli palju, kõige rohkem pakuti maskotiks kajakat. Vigri mõtles välja keraamik Saima Sõmer, kes oli kunagi ETV-le nukke teinud, ta viis konkursile kaks (ülemistel piltidel) riidest hüljest. Neid nähes arvas žürii kohe, et maskott on leitud. Kunstnik sai selle eest konkursiauhinna 1000 rubla ja ega temast rohkem eriti ei räägitud.

Nime saamiseks kuulutas ETVsaade Reklaamiklubi välja eraldi konkursi. See oli väga populaarne saade ja sai ohtralt kirju. Nimepakkumised loeti igas saates ette. Kes oli Vigri pakkuja, lähevad mäletamised lahku, räägitakse nii Saaremaa mehest kui ka Tallinna koolipoisist. Mati Eliste on meenutanud, et võidunime kuulutas saates välja probleemse r-ga olümpiakomitee esimehe asetäitja Urmo Kala, hõigates:"Vigli!". Täpsustamiseks kirjutati nimi ka paberile ja näidati rahvale.

 Sain endale sellise väikese õnnetu konarliku tekstiga põletustehnikas joontega Vigri (helesinisel alusel). Välja nägi nagu oleks keegi selle ise kodus Salvo nuku järgi teinud, aga siis leidsin Osta.ee-st enda nuku venna (paremal üleval), nii et ikkagi masstoodang.






Aga need (ülal) on tänapäeva analoogid, mida praegu osta saab.



 Martsipanist kõvakskuivanud 1980.a Vigri Osta.ee-st (vasakul) ja praegu netis müüdav (paremal).







 Minu vaatlusandmetel on peredes kõige rohkem alles olümpiasümboolikaga froteerätte.



 Klaasidel on omadus katki minna, mõned terveksjäänud Osta.ee-st 




Tallinn

Aitäh Tiinale, Kajale ja Krissule.

08 november 2015

Aga mina olen lennanud Estonian Airiga!

1997.a anti väga ettenägelikult
lastele Estonian Airi lennukis sellise tekstiga särgid.


07 november 2015

16-kandilised teeklaasid

Minu lapsepõlves võrdus sõna "klaas" sellise klaasiga. Meil on see praegugi igapäevaselt kasutusel.  Kui retseptis on kirjutatud: "Võtke 2 klaasi jahu", siis ei ole ju mingit kahtlust, et silmas on peetud sellist klaasi!

Nõukogude ajal kasutati selliseid klaase või selle variante igal pool:
*gaseeritud vee automaatides
 *kodudes

 *rongides olid nad metallist klaasihoidjates (pikamaarongides pakkus vagunisaatja kuuma teed)



Legendi järgi peetakse klaasi autoriks skulptor Veera Muhhinat, kes olevat selle 1943.a blokaadiaegses Leningradis koos Kazimir Malevitšiga välja töötanud.
  Teine legend pajatab, et need klaasid on Peeter I ajast, et tema  laevastikus oli vaja selliseid klaase, mis olid tugevad ja ei läinud laeva põrandal veerema.
Tõlge:
Veera Muhhina, skulptor, nõukogude epohhi ühe sümboli, monumendi "Tööline ja kolhoositar" autor.
Kui panna 476 klaasi üksteise peale, siis see on võrdne "Töölise ja kolhoositari" kõrgusega.
11.septembril 1943.a valmis esimene klaas vanas Vene klaasitehases Gus-Hrustalnõi linnas.
Just sellise vormi idee oli seotud nõukogude tööstuse edusammudega, nimelt töötati natuke enne seda välja esimene nõudepesumasin.

 Õnnitlused 11.septembriks, kandilise klaasi päevaks.

Aga klaas oli tõepoolest hea ja tugev. Valmistamise protsessis keedeti seda 1500-kraadisel temperatuuril ja põletati 2 korda, klaasimassile lisati juurde pliid, mis lähendas klaasi omadusi kristallile.






  Vene keeles on väga tuntud väljend «сообразить на троих», võtame kolme peale. 
 1960.-ndatel, Hruštšovi ajal hakati joomisega võitlema: keelati ära lahtise viina müümine ja korjati müügilt 125 ml ja 200 ml pudelid, väikseim kogus, mida sai osta, oli pool liitrit. Tavaline pooleliitrine viin maksis 2 rubla 87 kopikat. Igal töölisel oli kaasas rubla lõunasöögi jaoks. Igat pidi klappis, nii hinna kui ka koguse poolest: pool liitrit viina kahte klaasi ei mahtunud, aga kolme klaasi läks parasjagu, igaühele 167 grammi viina.

1950.-ndatel oli NSVL joodikutel граненый стакан-iga seotud 2 uskumust:
*kes sellest klaasist joob, sellel ei saa viin kunagi otsa;
*sellest klaasist juues on järgmisel päeval palju väiksem pohmell.  

1980.-ndatel juhtus klaasidega jama: need hakkasid purunema, läksid katki isegi tugevama heli peale. Artiklid ajalehes, film kinoringvaates "Süütenöör" ühest naisest, kes kaebas oma purunenud klaaside tootjad kohtusse ja võitis.. Partei kahtlustas diversiooni, algatati uurimine. Selgus, et klaasivabrikutesse olid paigaldatud mingid välismaa liinid ja muudetud tehnoloogiat. Klaasiprobleemi on näidatud ka seriaali "Brigaad" alguses.

Ka praegu tehakse Venemaal neid klaase, tõsi küll, Ikea tellimusel ja 20-kandilistena, et kuluks vähem materjali.
 


05 november 2015

Tööohutusplakatid põllumajandustöötajatele 1976

3 esimese plakati pealt näed kohe, mis võib juhtuda, kui valesti teed.
Ole sepistamisel ettevaatlik
Lae detailid vanni sujuvalt
Piira kaevude luugid ja lampkastid
Ärge sulgege koliga juurdepääse jaamadele ja juhtimispultidele
Pea meeles, et enne tööd pead sa läbima instrueerimise.
See plakat on 1970.aastast. Vilja vedavate autode koormate tühjaks kallutamiseks oli platvorm, kuhu auto peale sõitis ja siis seda autot kallutati kõige täiega. Ei ole sellist asja näinud ega tea, kas Eestis oli.

01 november 2015

Praktika kaupluse "Mäng ja kool" filiaalis "Jahindus, kalandus, foto" 1984

Mulle oli juba vene ajal arusaamatu, miks olid ühte poodi kokku pandud foto- ning jahindus-kalandustarbed. Aga nii see oli, kauplus asus 21.Juuni ja Viktor Kingissepa tänava nurgal (praegu Rüütli ja Küütri nurk).


Poel olid pildistamise hetkel 1980-ndatel sellised vaateaknad.


Kaupluse fotolett umbes samast ajast.


Narva mnt 101-s oli nõukogude ajal vist müüjate koolitamise koht, igatahes pööningul oli hulk tootmisalase väljaõppe arvestuspäevikuid, üks neist jõudis minuni.
Selline tiitelleht:

Sinna päevikusse pidi üksikasjalikult kirjutama kauplusest, kus õpilane väljaõppel oli, ja mida ta seal tegi ning juhendaja hindas seda. Minuni jõudnud päeviku omanik oli praktikal ülalmainitud foto-, jahi- ning kalatarvete poes. Päevik on arvatavasti 1984. aastast.
Katkeid päevikust:
17.08
Meie kauplus on letimüügiga kauplus, osaliselt näidistega. Ajal, mil mina müüja-õpilaseks hakkasin, toimus põhikaupluses remont ning meie kauplus oli üle viidud kolhoositurule (kolhoositurg oli lahtine turg mõnede kinniste kauplustega umbes nii nagu praegugi, ainult rohkem Turu tänava ääres). Kaupluse osakonnad on grupeeritud: fotondus on eraldi ja kalandus ning jahindus eraldi. Kolhoositurul püsside müüki ei toimunud, kuna müümistingimused ei vastanud nõuetele.
  Mõlemal letil on eraldi kassad, plaan aga on ühine. Kassaaparaatideks on "Hygenid". Nendega saab teostada 999 rbl ja 99 kop suurust ostu. Kassal saab teostada nii üksikmüüki kui ka summasid (siis tuleb iga kord vajutada summeerivale nupule). Kassa lööb välja tšeki, mis antakse ostjale. Raha tagasiandmisel tuleb alustada kopikatest.
  Päeva jooksul lugesin ja pakkisin õngekonkse, täiendasin lette kaubaga, õppisin esemete pakkimist.
18.08
Tutvusin kalandus- ja jahindustarvetega. Kalameestele on meil üsna suures valikus lante, õngekonkse, nelja sorti õngejõhvi! Müüakse spinninguid, tavalisi õngi ja talviseks püügiks väiksemaid õngi
...
Saadaval on palju muudki kalamehele tarvilikke esemeid (kätesoojendaja talipüügiks, eluskalade nõud jne)
  Selles letis müüakse ka koeraomanikele vastavaid tarbeid: koerte kaelarihmad, jalutusrihmad, ketid, suukorvid.
  Jahinduskaupadest püsse ja padruneid ei müüdud, küll aga oli saadaval püsside puhastamise õli, puhastuskomplektid, püssikotid.
  Lugesin õngekonkse ja pakkisin neid 10 ja 50 kaupa, täiendasin lette uue kaubaga.

 21.08
  "Kambja"sovhoosis lina kitkumas. 
22.08
  Tööl kaupluses.
  Täiendasin teadmisi kalandus- ja jahindustarvete alal. Lugesin õngekonkse, pakkisin neid.
23.08
  Põhikaupluses on remont lõpule jõudnud. Hakkame valmistuma kolimiseks. Päev kulus esemete pakkimiseks.
...
24.08
  Toimus kolimine põhikauplusesse.
...
30.08
  Inventuuri teine päev.
  Selleks olime mitu korda kaupa tüki viisi üle lugenud ja kirja pannud väikestele lehtedele. Hiljem lugesime veel korra täpsustuseks. Minu töö seisnes samuti lugemises ja inventeerijale ütlemises (arvu).
...
3.09
  Täna avati kauplus pärast remonti. Kauplus on saanud meeldiva kujunduse.
  Aitasin haavleid kaaluda ja pakkida 1 kg suurustesse pakkidesse. Ladusin diapositiivraamide karpe laos riiulitele, aitasin müüjaid, tõin uut kaupa ladudest.
4.09
  Kandsin kaupa laost müügisaali, lugesin õngekonkse ja pakkisin neid 10 kaupa.
5.09
  Kauplusesse toodi täna uut kaupa. Tellitud oli jahindus- ja kalastustarbeid. Kauba vastuvõtmisel tuleb see kaupluse juhataja poolt üle lugeda ja vaadata, kas kaubalehel märgitud arv vastab tegelikkusega. Olin abis kauba lugemisel, pakkisin kaupu lahti ja ladusin riiulitesse.
7.09
  Tõin laost riiulitele uut kaupa, korrastasin riiuleid, lugesin õngekonkse.
...
10.09
  Palju tehnilisi tooteid on varustatud passiga. Neil on garantiiaeg märgitud. Passis peab olema TKO kontrolli allkiri ja pitsat. Passile lisatakse garantiitalong., mis täidetakse töökojas, kuhu ese on viidud. 
  Passi märgitakse kaupluses müügi kuupäev, müüja allkiri ja lüüakse kaupluse pitsat. Ostjale tuleb kaasa anda pass ja hinnasedel.
  Päeval aitasin müüjaid, lugesin õngekonkse, pakkisin need 10 ja 50 kaupa.
13.09
  Kõik kaup asub taaras. Kauba saabudes kauplusse tuleb kaup välja pakkida. Taara kastid võivad olla puidust, tugevast papist, õhemast papist, kaup võib olla ka lihtsalt paberi sisse pakitud. Näiteks diapositiivide raamid ja laetud padrunid saabuvad kauplusse puittaaras. Taara avamiseks tuleb kasutada selleks ette nähtud instrumente. Puitkastid on kinnitatud traadiga ja plekist ääristega. Kinni on löödud naeltega.Taarakastide avamiseks kasutatakse kirvekest, mille abil saab kaste lahti kangutada.
  Kuulid on pakitud pappkastidesse, mis on kinnitatud plekkribadega. Nende kastide avamiseks kasutatakse tange.
  Fotokemikaalid saabuvad kauplusse pappkastides, mis on avamiskohtadelt tugevast paberist ribadega kinni liimitud. Avamisel tuleb ribad lahti lõigata. 
  Filmid saabuvad samuti pappkarpides, kus on kindel arv kaupu sees.
  Kauplusse saabus jahinduskaupa: 16 kaliiber laetud padruneid nr 4, 35 ja 2. Pakkisin padruneid kastidest välja, viisin neid müügisaali seifi ja ka lattu.
  Aitasin müüjaid ka muudel töödel.
14.09
  Tühi taara seisab meil kaupluses kindlas kohas. Pärast kauba väljapakkimist puukastidest kinnitame kaane kasti külge tagasi. Taara on kindlalt arvel.
  Kauba saabudes on saatelehe lõpus ära märgitud taara hulk. Kui kauplusesse on kogunenud rohkem taarat (näit autokoorma täis), siis tellitakse kaubaauto ja saadetakse taara ära.
  Saatelehtedele on märgitud taara kogus. Taarat annab ära kaupluse juhataja.
  Lugesin õngekonkse. Aitasin müüjaid ka muudel töödel.
15.09
  Müügis olev kaup peaks olema korralik ja välimuselt meeldiv. Selleks, et kaup säiliks kvaliteetsena, peab teda puhastama. Meie pidev kauba korrastamine toimub hommikuti.
  Fotoaparaate tuleb puhastada ettevaatkult, ei tohi kasutada niisket riiet, tolmu tuleb võtta kuiva või väga õrnalt niiske riidega.
 ...


 ...
  Fotoosakonnas on seatud tahvlile üles kõik kaupluses müügil olevad fotopaberid vastavalt suurusele, läikivusele, kontrastsusele ja hinnale. Fotopaberid asuvad suuruse järjekorras ühel riiulil.
  Vitriinidesse on paigutatud väiksemad kaubad: filmid, ilmutid, üldse kemikaalid, objektiivide ja aparaatide osad. Vitriinide all asuvad sahtlid, kus asuvad eraldatuna kaubad.
...
Kauplus müüb ka diapositiivide raame ja neile mõeldud karpe. Vitriinides (suurtes) on näidistena toodud projektsiooniaparaadid, labori komplektid, suurendusaparaadid.
...
 Fotoletis peab silmas pidama, et kõik pakendid oleksid korralikult kinnised, mitte purunenud (ilmutid, kinnistid).
  Kalanduskaubast õngekonkse pakime ise 10 kaupa. See tagab ostja kiirema teenendamise. Õngekonkse loeme siis, kui pole ostjaid ja tihti üks inimene loeb konkse, teine teenendab.
  Täna lugesingi õngekonkse. Hommikul aitasin lette kaubaga täiendada. Teised müüjad näitasid, kuidas kaupa paigutada, et letid jääksid kaunid ja nägusad.


Aitäh Sandrale