28 august 2014

Langevarjuhüpped 1975

Tegin oma esimese langevarjuhüppe Ülenurme lennuväljal 1975.aastal. Hüppele eelnes koolitus ALMAVÜ Tartu Lennuklubis. Kõik oli loomulikult tasuta.
Nüüd, rääkides tollaste ja praeguste hüppajatega, selgus, et on täiesti erinev suhtumine langevarjude pakkimisse, mida võib laiendada ka ühiskonnale üldiselt.
Tol ajal pakkis igaüks oma varju ise, enda elu, ise vastutasid. Tõsi küll, õpetati samm-sammult ja kontrolliti kõik üle, aga ikkagi pakkis alati igaüks ise oma varju, see oli asi, mida ei saanud teisele usaldada.
Praegu ei tohi ise oma varju pakkida, seda teeb spetsialist, alles pärast hüppamises teatava pädevuse saavutamist, vist oli 50 hüpet, võib minna vastavale koolitusele ja teha langevarju pakkimise eksami. Meid ka muidugi koolitati enne, aga ise pakkisid varju esimesest hüppest peale.

Langevarjud on kohale toodud, veel pakkimata.

Langevarjude pakkimine. Alla laotati presendist pakkimislinad. Vahel läks mõni lina ka kaduma, neist õmmeldi šturmasid (matkatuulekaid), sellist head tugevat presentkangast polnud poodides saada.


Hüppeks valmis, kõhu peal abivari, seljas põhivari.
Rivis esimene noormees ei tea veel, et ta maandub langevarjuga sõnnikuhunnikusse ja veedab ülejäänud päeva varju kasides. 
Samal aastal tegi oma esimese hüppe üks raadioreporter, tehes ühtlasi ka otseülekannet. Suures varju avanemisega kaasnenud joovastuses unustas ta pärast peavarju lahtiminekut ära tõmmata abivarju sundavamise nöörijupi ning mingil hetkel oli raadios kuulda kõrin, siis oli natuke aega vaikust ja siis ülestunnistus, et ka abivari avanes.

Veel kord kontrollitakse rakmed üle ja antakse viimased juhised.


An-2 pealt hüpatakse siiamaani.

Aia tagant lähenevad Raadi sõjalennuvälja ohvitserid-langevarjurid. Iga kord, kui meil olid langevarjuhüpped, tulid nemad ka, sest sõjaväelastele maksti iga hüppe eest ja raha oli alati vaja.

Dessantvari, millega meie hüppasime.

Sportvari, millega hüppasid edasijõudnud langevarjusportlased. Sportvari oli tunduvalt paremini juhitav kui dessantvari.

25 august 2014

Verevi järve silt

Pilt sellest, kuidas Verevi järve äärde 1987.a paigaldatakse silti
EKS TARTU KLUBI
 VEREVI JÄRV 
TÄITKEM EESKIRJU! 
Taha on kirjutatud, et silti hoiab Ants, kaevab Michelson, seljaga Linda ja Monika. See on Eesti Kalameeste Seltsi Tartu Klubi seltskond, aga mis õigused klubil Verevi järvele olid, seda ma ei tea, eeskirjadest rääkimata.

20 august 2014

Emajõel

1970-ndatel polnud päästevestidest kuuldudki, aga päästerõngad on paadi küljes täitsa olemas.
Nii suur paat sai kuuluda ainult asutusele.
 1965


TA-220 on omavalmistatud paat.1978.



1981
 1985