20 aprill 2017

Kilingi-Nõmme õnnetus 20.aprillil 1937

  80 aastat tagasi juhtus Eesti suurim lastega toimunud õnnetus.


Kilingi-Nõmme 2.algkoolis algas kell 19 lastele kinoseanss. Tol ajal olid filmilindid tselluloidist ja filmiprojektoris kaarleek, filminäitamine ja -vaatamine oligi ohtlik tegevus.

 Kooli juhataja Jaan Parts oli edumeelse ja hakkajana käinud kinomehaaniku kursustel. Ta oli õpetanud vanematele poistele filminäitamise selgeks ja ehitanud teise korruse suurimasse klassituppa papist kongi filmiaparaadi ning kinomehaaniku jaoks.
Üle ehitise serva rippus juhtme otsas katmata elektripirn. Saatuslikul õhtul oli näitamiseks valitud seitse kultuurifilmi, kolmveerand üheksa süttis üks neist.
Ähmis õpilasest kinomehaanik Harry Paltman ei osanud muud, kui viskas selle maha ja hüppas kongist välja. Karpidesse panemata filmikettad võtsid tuld ja tekkis tohutu kuumus.
Paanikas kinoliste pääsemist takistas uks, mis avanes sissepoole. Tuli kestis minutit viis, kuid kuumus söestas osa ruumist.
 Postimees, 20.aprill 2007

Teise arvamuse järgi läks põlema projektoris film, igatahes tõusis kuumus kiiresti väidetavalt 1500 kraadini, filmilintide põlemisel eraldus mürgist gaasi.

132-st kinosaalis olnud lapsest hukkus 18 ja vigastada sai 65.


Sellest jubedast loost saab lugeda 2007.a 21.aprilli Õhtulehest.


 Laululeht Urmaselt.




13 aprill 2017

Lastepilt 1937

Väga nunnu laadapilt. Selle motiiviga pilte on üsna palju säilinud, arvan, et sellist kuu-motiivi kasutas mitu viljakat fotograafi..
Fotot silmitsema jäädes tundub, et lapsed istuvad ohtlikult kõrgel ja kinni pole neil ka millestki hoida.

12 aprill 2017

Veel 2 saksaaegset pühadekaarti

Huvitavad musta siluetiga kaardid, aga kunstniku nime kahjuks ei ole.

08 aprill 2017

Saksa okupatsiooni aegsed kaardid ja muud


Kaarte sai vist vabalt osta, aga suur osa kaupadest oli sel ajal limiteeritud. 


 Isegi pooltallad ja kontsaplekid olid osturaamatuga.

Olen mälestustest lugenud, et Saksa ajal käisid inimesed hästi palju teatris ja kinos, mitmed ütlevad, et pole varasemas ega hilisemas elus nii palju teatris-kinos käinud. Ostmarkadega polnud eriti muud teha ja kinodes jooksvad saksa šlaagrid meeldisid rahvale.


Saksa sõdureid ei kardetud, kuid flirti nendega peeti halvaks tooniks.

Materjal Urmase ja Tiina panipaikadest.

02 aprill 2017

Richard Kiviti munakaardid


 Tartus sündinud Richard Kivit (1888-1981) oli raamatuillustraator, emigreerus Eestist 1944.aastal.
  Ta on illustreerinud palju eestiaegseid lasteraamatuid, muu hulgas ühe minu lapsepõlve lemmikraamatu "Piibelehe neitsi".
Tema illustratsioonidega on eestiaegsed "Viisk, põis ja õlekõrs", "Muna", "Pereema Aino", "Kuidas jõuluvana leidis endale ameti", "Rahvavanema lapsed", "Rohelise päikese maa", "Kaval Ants ja vanapagan", "Albikära Ants", "Loomade pidu", "Kodulinnud", "Koduõuel", Johannes Käisi aabits,  1933.a Luige trükikojas välja antud aabits.
 5. ja 6.kl lugemikkudes olid Richard Kiviti joonistatud kirjanike näopildid.
 Eestikeelse piibli 200. juubeli tähistamise suures piiblis on tema joonistatud  esi- ja tiitellehtede algustähed, samuti on ta teinud palju exlibriseid.




Kaardid Osta.ee -st ja Urmaselt.

Munadega naised 1943

 Need Saksa okupatsiooni ajal saadetud munapühade kaardid on teistest pühadekaartidest erinevad, autoriks on Pauline Leps-Estam.


Vasakpoolne kaart on ise pliiatsitega värviliseks joonistatud.

 Pauline-Elfriede Leps-Estam, graafik, organist ja õpetaja, sündis 1903 Pärnus, pärast Teist Maailmasõda elas USA-s, suri 2002.a Los Angeleses.

 Kunstnikepaar Erich ja Pauline Leps.

 Enne emigreerumist 1944.a oli Pauline Leps-Estam Pärnus laulu- ja muusikaõpetaja, "Pallase" õpingud jäid pooleli.
 Graafik oli ka ta vanem õde Ida Emilie Adamson.

Kaardid ja foto internetist ja Urmaselt.