Jalutuskäik ajas: jaanuar 2021

1948.a talurahvakalendri järgi oli jaanuaris 2 leinapäeva järjest:

21. jaanuar - Lenini surmapäev

22. jaanuar - Lenini ja 1905.a 9. jaanuari mälestuspäev

Minu põlvkond on kasvanud üles koos jutukestega Leninist. Tagantjärele mõeldes arvan, et ilus ja hea, lapsi, loomi ja linde armastav Lenin oli minu jaoks kirjanduslik kuju nagu Buratino või Totu või doktor Valuson. Ega ma teda väga tõsiselt ei võtnud, kuid lood olid kahtlemata hästi kirjutatud. Puhaste taldrikute ühingust ja kassi dresseerimisest on blogiski (siin) juttu olnud. Ilusatest lugudest hoolimata jõudsid meieni ikkagi ka täiskasvanute hoiakud, mäletan, et 4. klassis laulsime ja silitaks õrnalt pead asemel ja kisuks kõik juuksed peast.

Väikestele lastele mõeldud Lenini-lugusid ei ole eesti keeles väga palju, pakuks et paarkümmend. Piltidel olevates raamatutes on palju kordusi. Aga neid on trükitud ikka ja jälle ja suurtes tiraažides.

Üks Lenini-mälestuste väljamõtlejaid oli Vladimir Dmitrijevitš Bontš-Brujevitš.

"Vladimir Iljitš armastas piiritult lapsi ja hoolitses väga nende eest," rääkis Vladimir Dmitrijevitš. "Oleksin õnnelik, kui see väike raamat suudaks lastele edasi anda meile kõigile nii väga kalli Lenini südamlikku soojust."

Bontš-Brujevitš "Meie Lenin", kirjastus Eesti Raamat 1985

Heino Sampu illustratsioon Sergei Aleksejevi raamatule "Leevike" 1975

Enamasti on Lenini pildiraamatutes kasutatud originaalraamatute illustratsioone, kuid leidsin ka 2 eesti kunstnikku, kes täiesti enda stiilis on Leninit kujutanud ja trükiloa saanud - Heino Sampu ja Evald Okas.

Ta tuba oli alati puhas, raamatutele ajalehepaberid ümber pandud, vihikud korralikult hoitud. Kord tegi Volodja ühele vihikulehele suure tindipleki. See ärritas teda väga. Ta tõmbas selle lehe vihikust välja, asendas teisega ja kirjutas sedamaid ümber kõik kolm lehekülge, mis ta oli varem täis kirjutanud.

Bontš-Brujevitš "Vladimir Iljitši lapsepõlvest"

Heino Sampu illustratsioon "Leevikese" raamatust loole "Üks, kaks, kolm", kuidas Lenin eksinud tüdruku koju aitab.

Tüdruk korjas kõik seened üles ja korv sai ääreni täis. Imestusega vaatas tüdruk Leninile otsa.

Nad läksid edasi. Lenin peatus jälle ja sõnas kavalalt silmi vidutades: "Üks, kaks, kolm, ja ... auto, meie ette ilmu sa!"

Varja lükkas põõsad kõrvale. Ja oh ime! Lagendikul seisiski auto!

"Palun istu peale!" ütles Vladimir Iljitš ja tegi Varja ees ukse lahti.

Sergei Aleksejev "Üks, kaks, kolm"

Nad pidasid Vladimir Iljitši oma inimeseks. Nad olid ta täiskasvanutelt üle võtnud. Tirisid ta endaga kaasa teed jooma ja kostitasid teda üksteise võidu, tõstsid talle moosi, viimane kui üks tahtis talle midagi teha. Tema aga purustas neile kreeka pähkleid, valas tulistest klaasidest alustassidele teed ning jälgis lahkelt igaüht, otsekui kuuluksid kõik nad tema perekonda, jagas kõigile maiustusi.

Bontš-Brujevitš "Kooli nääripeol"

Heino Sampu illustratsioonid Aleksandr Tvardovskii raamatule "Lenin ja pottsepp"

"Aga meie pool," sõnas Vladimir Iljitš, "on kombeks lastele kingitusi saata. On teil lapsi?"

"Kuidas siis, muidugi on - tervelt viis. Ühed lippavad ringi, teised on ema seelikusabas kinni, tillukene aga alles mähkmeis..."

"Suurepärane, tulge meie poole teed jooma, ma tulen kohe."

Nadežda Konstantinovna kutsus küüdimehe tuppa.

Vladimir Iljitš tuli varsti tagasi ja tõi kaasa igasugust kraami: perenaisele pearäti, kimbu rõngaskuivikuid, klaaskompvekke veel mingisuguseid maiustusi ja kaks aabitsat.

"Need on teie perele, andke edasi oma naisele ja lastele koos tervitustega minu poolt," ütles Vladimir Iljitš. "Need on teie väikestele." Ta võttis taskust kaks värvitud puunukku. "Need on pisut vanematele." Teisest taskust puistas ta välja paarkümmend tinasõdurit. "Ja aabitsad on kõige vanematele."

Bontš-Brujevitš "Vildid"

Evald Okase illustratsioonid Jakov Pinjassovi lasteraamatule " Tavalised labakud"

Leninist lastele kirjutajaid võiks olla kuskil 10 ringis, võib-olla mõned on eesti keelde tõlkimata jäetud, aga hästi ei usu. Ega igaüks ei võinudki Leninist kirjutada ega joonistada.

Mihhail Zoštšenko kogumikust "Jutte Leninist" "Lugu sellest, kuidas Leninile kingiti kala"

Kalur kohmetus veel enam ja ütles: "Palun väga, seltsimees Lenin...Võtke see kingitus vastu..."

Kuid Lenin ei võtnud seda kala. Ta ütles karmi tooniga: "Tänan teid, seltsimees, aga ma ei või teie kala vastu võtta. Paljud lapsed meie maal nälgivad. Te tõite selle mulle täiesti ilmaaegu."

Kalur, kes sattus nüüd päris kimbatusse, sai kuidagi üle huulte: "Proovige ometi, Vladimir Iljitš. See on erakordselt maitsev kala. Otse värskelt püütud..."

Siis nägi kalur, et Lenin vajutab kellanupule.

"Oi sina armas aeg, mis nüüd küll saab?!" käis kaluril peast läbi.

Helistamise peale tuli sekretär.

Lenin ütles talle: "Teate mis!" Võtke see kala ja saatke lastekodusse!"

Lenini kuvandi väljatöötamisel ja ühiskondliku arvamuse kujundamisel tehti ära tohutu töö. Täiesti imetlusväärne, kuidas lastetust veriste kätega süfiliitikust sai kõiki lapsi sülle võtta tahtev headuse kehastus.

1923. aastal oli Lenin halvatud, kaotanud liikumis- ja kõnevõime. Allpool näide, kuidas Viktor Uljanov jutukeses "Laste sõber" kogumikus "Mälestusi Leninist" kirjeldab seda aega, see pidi olema kuu aega enne Lenini surma.

Vladimir Iljitš katkestas oma tegevuse ja vaatles mind kaua-kaua soojalt naeratades.

1923. aasta detsembris korraldati Gorkis laste nääripuu. Peale meie, kes me elasime koos Vladimir Iljitšiga, olid kutsutud ka Gorki küla talupoegade, sovhoosi ja puhkekodu töötajate lapsed. Oli palju rahvast, palju kära ja rõõmu. Leninile nähtavasti meeldis meie seltsis olla, ta ei lahkunud meist kogu õhtu, viibides ka kingituste jagamise juures. Kunagi ei unusta ma Iljitši, kes ei pööranud pilku müravalt lasteperelt, keda ta nii väga armastas ja kelle heaks nii palju ära tegi...

Viktor Uljanov "Laste sõber", kogumikust "Mälestusi Leninist"

Ja lõpetuseks 1985. a ilmunud raamatust "Lastele Leninist" meeldejäävalt kaunistatud Mart Raua tehniliselt suurepärane luuletus, rütm ja riim on väga mõjuvad.