28 veebruar 2015

14.juuni 1988, küüditatute mälestuspäeva meeleavaldus

 M.Lõhmus, K.Siilivask "Eesti NSV ajaloost", lisamaterjali 9.-11.klassi NSVL ajaloo kursuse juurde, 1969:

 Võimult tõugatud kodanlus osutas nõukogude võimule visa vastupanu. Ta korraldas sabotaaži- ja diversiooniakte. Koostöös Saksamaa salaluurega organiseeris kodanlus ka illegaalseid võitlusrühmi, et nendega sõja korral välja astuda. Kodanluse kahjurluse murdmiseks tuli nõukogude võimul tema suhtes kasutada mitmeid repressiivseid abinõusid, areteerida kontrrevolutsionääre ja neid Eestist välja saata.
lk 120
Nõukogude võimu organitel tuli kehvtalurahva aktiivsel toetusel võidelda kulakute ja end metsades varjavate bandiitide vastu, kes püüdsid töötava talurahva hirmutamise, terroriaktide ja laimupropagandaga takistada sotsialismi võidulepääsu Eesti NSV külas.
 Üldise kollektiviseerimise käigus likvideeriti Eesti NSV-s kulaklus kui klass. Kulakute tootmisvahendid anti üle kolhoosidele, kulakud ise asustati koos perekondadega ümber Nõukogude Liidu kaugematesse idapoolsetesse rajoonidesse. Hiljem, kui kolhoosikord oli küllaldaselt tugevnenud, lubas Nõukogude valitsus neil koduvabariiki tagasi tulla.
lk 155

Mina õppisin selle õpiku järgi, aga kodus räägiti, et ei olnud päris nii, et küüditati ka süütuid inimesi ja lapsi ning toodi ohtralt näiteid süütutest tuttavatest.

Leidsin kodust negatiivide vahelt 2 lahtilõikamata rulli 1988.a slaide, abikaasa pildistatud:



Kõnet peab Jaan Kaplinski, ära tunnen Rafik Grigorjani, Marju Lauristini, Ants Paju ja näitlejad Lembit Eelmäe ning Jüri Lumiste, kes vahepaladega esinesid.

Meeleavaldus algas Raekoja platsilt.

Rongkäik läks Vanemuise mäest üles, Vaksali, Riia ja Raudtee tänava kaudu Aardla raudteejaama juurde kahe raudtee vahele.


 Lipud olid kolmest kangast kokku õmmeldud.
KGB maja ees langetati lipud.
Lipukandjatest tunnen ära vaid Kalle Kulboki.

Raudteesillalt pildistatud Vaksalist Riiasse keeramine.

Uuesti peeti kõnesid kahe raudtee vahel Aardla peatuse juures. Tagantjärgi arvatakse, et sellest meeleavaldusest võttis osa üle 10 000 inimese.
Pildile on jäänud ka möödasõitev kaubarong.

Esimest korda sai rääkida avalikult küüditamisest, kõned ei tahtnud kuidagi lõppeda, väga paljudel oli kogunenud selle aja jooksul ütlemata jäänut. Sõnavõttudes rõhutati korduvalt, et raudtee relsid on ikka veel samad, mis küüditamise ajal.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar