31 jaanuar 2013

Perekonnapilt lapsevankriga 1925

1-aastane Virve ja 5-aastane Elsa Pungaste koos vanematega.
Vankrite moes on tähtsal kohal olnud rattad - kas väga suured või jällegi hästi väiksed.
Aga Ameerikas katsetati sel ajal mootoriga lapsevankreid.

28 jaanuar 2013

Tartu Linna Kutselise Tuletõrje Maleva saal

 Need pildid on ajavahemikust 1965-1975, kui Elsa Pungaste oli tuletõrje raamatupidaja.
Ma ei tea, kas tegemist on ühe või mitme saaliga, arvan, et sama saal eri aegadel. Tõenäoliselt olid tol ajal kõik asutuste saalid umbes sellised.

Vasakult: Eesti NSV vapp, NSVL Poliitbüroo liikmete pildid, 2 vahepealset stendi on arusaamatud, siis on millegi edetabel ja siis töötajate autahvel "Töö kiidab tegijat"

Vasakul Heldi Viru, keskel raamatupidaja Elsa Pungaste ja paremal majandusjuhataja Rudolf Lamp ja üle õla piilub Vladimir Iljitš Lenin. Taga vasakul stend lugudega Leninist, paistab üks "Lenin ja lapsed" pilt.

Siin on vist mingi presiidium ja ikka on Lenin kambas.

Tuletõrje seinaleht "Kuma", tükike teksti Nõukogude tuletõrjujast, mis oli juba eilses postituses ja selle kohal tuttava lipsuga pilt, olen kindel, et see on Lenini lips, võib-olla on see foto tehtud varem, kui veel büsti polnud, tavaliselt kahte Leninit ei pandud.

Aitäh, Tiina!

21 jaanuar 2013

Piibumäe pood

 Pala kaupluse juhataja pandi vangi ja Piibumäe poe juhataja läks tema asemele Palale ning Piibumäe poe müüja ja juhataja ametit ühes isikus pakuti 18-aastasele Olav Ojakivile, kes siis töötaski seal ühe aasta kuni sõjaväkke minekuni.
Piibumäe ehk Sepametsa on küla Pala vallas, pood oli umbes 1 km Peipsi järvest.


 Selline nägi siis 1952.a üks maakauplus seest välja. Leti taga Olav.

Uhke kakskeelne silt on ukse kohal. Müüja-juhataja Olav seisab uksel (vestiga).


Leidsin internetist poemaja üles. Kultuurimälestiste registrist endise Piibumäe poena.Trepp ja nurgapealne sissekäik on äratuntavad Olavi piltidega võrreldes. Maja on ehitatud 1934.a ja on praegu kasutusel elamuna.

17 jaanuar 2013

Peetrid 1986

1986.a meelitas noor ja entusiastlik Tartu 15.Keskkooli eesti keele õpetaja 2 noort näitlejat oma õpilastega kohtuma.

15 jaanuar 2013

Jooksuvõistlus

 Et tegemist on Tallinnaga, on näha ka kirikutornidest, mis pildil tagaplaanil.
Täpsemalt ei tea. Samas albumis olid Olavi isa allohvitseride kooli fotod. Siin on publiku hulgas palju sõjaväelasi, paremal tagaplaanil lausa terve rühm. Võib-olla on need võistlused ka kuidagi allohvitseride kooliga seotud.
  Pildi teravus on publiku keskel, aga publik on hästi huvitav, naisi ja lapsi ja sõjaväelasi ja kaabudega mehi, esimeses reas on üks kaasaelav pikk paljaste põlvede ja sonimütsiga poiss, tagapool on mõned püsti tõusnud, et paremini näha.

13 jaanuar 2013

Röntgenipilt

See on kontaktkoopia röntgenipildist - minu kolleegi Helle laps oli mansetinööbi alla neelanud. Arst käskis putru süüa ja varsti sai isa jälle särgivarruka kinni panna. Pilt on tehtud umbes 35 a tagasi.

Vene ajal pidid kõik lapsed kord aastas fluorograafis käima. Buss aeti koolimaja juurde ja kõigi kopsud pildistati üle. Saaremaa laste hulgas liikus selline jutt, et kui münt panna pildistamise ajaks rinna peale, siis pildi järgi järeldatakse, et kopsus on auk. Ja täiendava uurimisega saab päris palju koolist ära.

12 jaanuar 2013

Singeri kursused Kallastel

Singeri kursused, pildistatud 7.nov 1930 Kallastel. Netis leitud analoogiliste kursuste pildid olid kõik ruumis pildistatud, aga siin on kõik kraam pildistamiseks õue, lausa Peipsi äärde, tassitud. Väga külmetavate nägudega nad ei ole, võib-olla oli üks soojem ilm, aga samas ainuke mees pildil on karusnahkse kraega talvepalituga. Ju siis naised peavad ilusa pildi nimel ennast lihtsalt vapralt üleval.


Singeri firma teadis, kuidas oma masinaid müüa.
Reisiti ühest külast teise ja tehti tasuta kursusi ja muidugi tuli tahtmine sellist imemasinat omada. Aga masinad olid väga kallid, müüdi ka järelmaksuga.

Meil on kodus praegugi selline Singeri masin ja õmbleme ka sellega. Aga meie perre sattus see masin nii, et kui minu ema ja vanaema sõja ajal rinde eest sõjapaos olid, oli nende majas sees käidud, mingeid asju ära viidud ja uhiuus Singeri masin sinna toodud. Vanaema arvas, et mõni vene sõdur oli selle kuskilt majast kaasa võtnud, aga see oli kaasastassimiseks liiga raskeks osutunud ja siis oli nende majja maha jäetud. Naabrite oma ei olnud.

08 jaanuar 2013

Kasahstanis vilja koristamas 1956

Tankist Olav Ojakivi oli Kasahstanis vilja koristamas juuni - dets 1956.
Vahetult enne ärasõitu oli sõdurpoistel probleem viinalõhnadega: uus polgukomandör jalutas rivi eest läbi ja tundis viinalõhna, mille eest süüdlased said 5 päeva kartsa. Pärast nad naersid, et neile määrati enneolematult karm karistus - 5 päeva kartsa + 6 kuud asumist.

 Eestist sõideti Kasahstani loomavagunites. See oli Vene sõjaväes täiesti normaalne. Ka 1980-ndatel sõitsid sõdurid Leningradist Kesk-Aasiasse polügonile loomavagunites, ainult narid olid sisse ehitatud.

 Elati telkides, pesti jões.



 Tavaline kohalik sõnnikust, savist ja õlgedest elumaja.


Viljadokis puhastusmasina ees. Keskmine, valge taskurätikuga peas, Olav Ojakivi.

Kohalikus kolhoosis oli palju küüditatud sakslasi. Moskvitš kuulus kahele sakslasele, kes said selle viljapeksu täienduse leiutamise eest.
Viljakoristuseks kasutati järelveetavaid kombaine, linttraktor ees ja kombain järel.




 

 Toboli jõge ületati koolmekohast.

Küsisin Olavilt, kas vastab tõele, et poriseid kohti sillutati viljaga kui kõige käepärasema materjaliga. Vastas küll tõele.
 

 Vili koguti kokku pikkadesse lahtistesse rõukudesse, vahepeal sadas vihma peale, siis kuivas jälle ära. Kui Olav detsembris ära sõitis, jäid viljahunnikud veel põllule, rehkendati, et vili jõutakse alles maikuuks ära vedada.

Parim viljasaak seal oli 14 ts/ha, Olav ütles, et meil on selline saak ikalduse moodi, aga maad oli palju, kolhoosil oli vilja külvatud 63 000 hektarile.

05 jaanuar 2013

Keila tankistid

 Pärast sõja lõppu NSVL-s rahvusväeosi laiali ei saadetud.
Balti liiduvabariikides ja Taga-Kaukaasias eksisteerisid rahvusväeosad kuni 1956. aastani. Lõplikult likvideeriti rahvusväeosad seoses 5. märtsil 1956. aastal Thbilisis puhkenud rahutustega, kus protesteeriti Jossif Stalini kuritegude avalikustamise vastu. Grusiinide rahvusdiviis keeldus kaasmaalaste vastu välja astumast ja rahvast „rahustama” tuli saata Nõukogude armee üksused. Seejärel vaadati rahvusväeosade otstarbekus üle ning 1956. aasta 18. märtsi NLKP KK Poliitbüroo otsusega saadeti rahvusdiviisid laiali. 



Eesti poisid said pärast sõda Eestis aega teenida (hiljem oli see väga haruldane).
Pildil on Eesti diviisi tankipolgu värav Keilas.

 Väeosa territooriumil 4.kasarmu taga pargi servas oli hiigelsuur plakat, mille taustal sõdurpoisid end pildistasid. Pildil Olav Ojakivi.

Kasarmu ja rühm sõdureid selle ees.

Sõdurid Aegviidu jõe ääres pesemas.





Olav Ojakivi teenis Eesti diviisi tankipolgus aega 22.okt 1953 kuni 29.detsembrini 1956, millest juuni-dets 1956 koristas Kasahstanis vilja. Aga sellest järgmises postituses.












Olavi albumist

04 jaanuar 2013

Tartu-Pärnu buss


Kui ma seda pilti vaatan, siis tuleb meelde see lõhn, mis bussis oli ja kuidas mul sellise bussiga sõites alati süda pahaks läks.
  
Bussijuhid kandsid kaheksakandilist mütsi, kalifeesid ja säärikuid.
Vasakpoolne on Heiki Jõemets, kellest oli mõni aeg tagasi juttu kui motosportlasest.

Olavi albumist

03 jaanuar 2013

Ahelkiri 1974

Analoogilisi ahelkirju liigub siiamaani, tõsi küll, meilina, ümberkirjutamine hulga lihtsam kui vanasti. Interneti andmetel kordub isegi lause: see ei ole nali. Ma ei ole kunagi ühtegi edasi saatnud, aga kui pooledki edasi saadaksid, leviksid nad jubeda kiirusega, meenub vana lugu malemängu leiutamise tasust.

02 jaanuar 2013

01 jaanuar 2013

Pulliga piima viimas


  Jaan Pärn käis niikaua pulliga Palale piima viimas, kuni nad kohtasid ükskord tee ääres heinamaal indlevat lehma ...

Olavi albumist