30 märts 2013

Munapühade pilt

Ostsin selle pildi antikvariaadist, mulle väga meeldib. Üks korralik poiss, vaatab otse objektiivi nii nagu kästi, aga see pilk on pildi vaatajale lausa hüpnotiseeriv.
 Munapeeker oli nõukogude ajal haruldane asi, aga täispuhutavaid jäneseid tootis kummitoodete vabrik "Tegur".

29 märts 2013

Era tänava lastekodu

Laine Siimenson (sündinud 1928) töötas Tartus Era t 1 lastekodus vanemõena aastatel 1951-1953. See oli väikelastekodu, kus olid lapsed 3 aasta vanuseni. Nõukogude ajal olid lastekodud spetsialiseerunud väga kitsale vanusegrupile ja lapsi viidi vastavalt vanusele ühest lastekodust teise, harjunud paigast ja inimeste juurest jälle uude kohta.
Laine ei tahtnud seda aega meenutada, see oli hirmus aeg. Personalil oli nii kahju nendest lastest, kes olid neile sattunud. Süüa said lapsed nii nagu sõjajärgne aeg võimaldas, aga kommi ei antud. Kasvatajad ostsid siis oma raha eest klaaskomme ja hernekomme, mida parasjagu õnnestus hankida, ja viisid lastele.
Kõik lastekodu kasvandikud olid mingil põhjusel kaotanud oma vanemad: küüditamine, vangistamine, metsavendlus.
 Ükskord sügisel leiti üks paariaastane poiss väljast ukse tagant, keegi oli pannud ta ukse ja seina vahele istuma, talle pandi nimeks Rein Sügis. Vankriga ukse taha jäetud laps sai perekonnanimeks Kaarik.
 Kaks hirmunud õde, kes mitu päeva ei julgenud ennast liigutadagi, toodi metsast punkrist. Lõuna- Eesti metsades oli suurem metsavendade hävitamise operatsioon, pärast mindi kontrollima, ega ühtegi metsavenda järgi ei jäänud ja leiti ühest punkrist kaks väikest tüdrukut.
Aga lapsi võeti lastekodust ka peredesse ning sugulased või vanemad leidsid kadunud lapsi üles. Ükskord anti üks laps peresse ära, aga mõne aja pärast tuli ema, kes oli vanglast vabanenud, teda otsima.
 Ühtemoodi suured palitud, ühtemoodi suured vildid.



 Lastekodu kolis sellesse hoonesse 1951.aastal. Algul oli 45 last vanuses 8 päeva kuni 3 aastat. 1974.a tehti lastekodu 60-kohaliseks ja 1978.a hakati võtma ka puuetega lapsi kuni see muutuski puuetega laste lastekoduks.!996.a tagastati hoone omanikule, 1998.a kolis lastekodu Jaama tänavasse.
Praegu on hoones hotell.

27 märts 2013

Munapühakaart

Õudukas!


Isamaaline pilt

Tänase päeva puhul sinimustvalge ja õllevinkudega pilt Valgutast.

Tundub olevat tehtud kohe pärast Vabadussõda. Millise sündmuse puhul inimesed kokku on tulnud, ei tea, aga väga pidulik sündmus on. Üsna külm aeg on veel, istumise alla on pandud kuuseoksi. Pildil on lapsed, vanurid, kitarridega poisid. Kahe mehe vahel poolenisti koorega kaetud roigaste küljes lipp, parempoolne, lühem toigas on vist selleks, et lipp lonti ei vajuks, aga kuidagi liiga pikk on see lipp.
Mul on hüpotees, et pildil on ka fotograaf ise, igatahes on paremal esireas kaabuga mees, kes ei sobi üldisesse konteksti, see tähendaks, et tal on fotoaparaat, mida on võimalik viivitusega pildistama panna. Aga võib-olla see mees tuli lihtsalt hiljem.

Anni pildikastist.

26 märts 2013

Padrunikast


Saksa sõjaväe padrunikast ühel Hummuli valla maja pööningul. Sõjast on möödas 68 aastat.


Leidsin ühest 1977.a lasteraamatust Moldaavia kirjaniku Grigore Vieru luuletuse, mis mulle väga meeldis,  Andres Jaaksoo tõlkes.

ANKEET

- Teie perekonna-,
   ees- ja isanimi?
- Mina.

- Sünniaasta?
- See ammune aasta,
  mil isa ja ema
  teineteist leidsid.

- Päritolu?
- Künnan ja külvan
  künkail põlispuude all.

- Elukutse?
- Armastan oma kodukanti.

- Teie vanemad?
- Ema.

- Tema põhitegevus?
- Ootamine...

- Kas teil on sugulasi
  välismaal?
- Jah. Isa,
  kes 1945.aastal
  maeti võõrasse mulda.

"Selle punase päikese all" II, lk 83

24 märts 2013

Artek

Nõukogude ajal oli suurim autasu aktiivsele pioneerile tuusik üleliidulisse pioneerilaagrisse Artek.
See laager asub Musta mere ääres Krimmi poolsaarel, asutati 1925.aastal ja töötas 80 aastat järjest aastaringselt, ka teise maailmasõja ajal. Peale NSVL eri rahvuste käisid selles laagris alates 1958.a ka sotsriikide lapsed. Laste arvu kohta olid netis erinevad andmed: Ingvar Luhaäär väidab, et kui tema käis, oli vahetuses 5000 last, TEA entsüklopeedia räägib 27 000 lapsest aastas, mõlemad numbrid on väga suured.
2009.aastal olid ajalehtedes uudised, et laager suleti majandusraskuste tõttu, aga nüüd töötab jälle: üks vahetus kestab 21 päeva ja vahetusi on märtsist detsembrini 13, tuusikuid saab osta ka internetist ja 21 päeva maksab Ukraina rahast ümber arvestades 750 - 1600 € olenevalt millisesse laagrisse või mis ajaks osta, kooli ajal on odavamad (laagris on ka kool).

 Tuntud eestlastest on pioneeriajal selles laagris käinud Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, Peeter Tulviste, Toomas Vint jpt. Mälestused laagrist on erinevad.

Immar Puun, kelle laagripildid siin on, käis Artekis 14-aastasena 1964.aasta mais. Ta elas tol ajal Kohilas ja käis sealt Nõmme Pioneeride Maja raadioringis, oli selle aktiivne liige. Ühel päeval tuli pioneeride maja direktor ja küsis, kas ta tahab Artekki minna. Immar ei teadnud sellest kohast midagi, aga igaks juhuks vastas, et tahab. Immar käis siis 8.klassis, aga sellesse laagrisse minek oli nii suur asi, et ta vabastati lõpueksamitest. Artek koosnes kolmest laagrist, Immar oli kõige vanemas osas, Lazurnõis, Erinevalt Leelo Tunglast on Immari mälestused Artekist ilusad, talle meeldis väga. Kasvatajad olid hästi toredad, lapsed sõbralikud ja reisiti läbi kogu Krimmi poolsaar, Immar arvab, et turistina poleks teda paljudesse käidud paikadesse lastud, näiteks käisid nad ekskursioonil Sevastoopoli sõjasadamas.Sel ajal oli Artekis Eestist 3 last.Koos Tallinnast poisiga käisid nad salaja meres ujumas, sest eestlaste jaoks oli ilm ja vesi soe, aga kohalikele veel külm. Poisid käisid ka aiaaugu kaudu lähedal linnas, Arteki vormis, pioneerikaelarätid kaelas, ostsid tänavalt lahtist õlut ja jõid, keegi ei teinud väljagi, ju seda peeti karastusjoogiks..
Rivis ühest kohast teise minek oli Immari arvates väga lõbus, riided mugavad ja toidud maitsvad.

Lapsed on kõik täpselt ühtemoodi riides, kõik laagrisse tulnud andsid oma riided ära ja said vastu laagri vormiriided, mida oli palju ja mis olid Immari sõnul väga mugavad.

Ülemine pilt on tehtud Lazurnõi laagris, alumine Nikitski botaanikaaias.

18 märts 2013

Pildid allohvitseride kooli ja koolist 1923


Vennad Ottsohnid on mõlemad muusikahuvilised: Paul mängib Tallinna allohvitseride kooli orkestris (ka juhatab orkestrit) ja Samuel Pala orkestris.
Samuel on saatnud 28.juunil 1923 vend Paulile Tallinnasse Pala laadal tehtud pildi, mille tagaküljel räägib oma elust ja kurdab vihmase ilma üle.



Paul on saatnud 2.septembril 1923 orkestri foto ja kirjutanud samuti vihmasest ilmast.



 Siin on allohvitseride kooli 1923.aasta laagri pildid.






























Allohvitseride kooli loomiseks andis EV sõjaminister korralduse 20.mail 1920.
Praegune Meegomäe lahingukool loeb ennast tolleaegse allohvitseride kooli järglaseks.

Pildid on saadud Pauli poja Olavi käest.

16 märts 2013

Pala vallamajas

Igaühele on pildistamise ajaks tegevus leitud, vasakpoolne naine Sildveri Saara lõikab kääridega, väike poiss loeb raamatut, noormees vaatab otse objektiivi ja kastab samal ajal sulge tindipotti, naine on trükimasina taga ning teine naine räägib telefoniga, ainult kohalik loomaarst Preobraženski seisab niisama. Pildile on jäänud veel mitmeid huvitavaid esemeid: kapid, telefon, arvelaud, tindikuivataja.
Olavi albumist.

09 märts 2013

Noored 1929

Mind üllatas, et pildistamise ajal sarvede tegemise traditsioon on nii vana, see pilt on tehtud 84 aastat tagasi!

19.septembril 1929. Patsidega neiu on Marta Pääsuke (Kallas), sündinud 1912, emigreerus Austraaliasse. Järelikult on ta sellel pildil 17-aastane ja teised umbes sama vanad. Kas kuju asendab kolmanda tüdruku poiss-sõpra? Väga ilus, hoolikalt seatud paigutus.

07 märts 2013

Naistepäev 2

Ostsin selle pildi vanade raamatute poest, nii et kogu info on pildi peal. Kas PTK on Paide või Pärnu Tarbijate Kooperatiiv või midagi muud? Igatahes on naistepäev 1963 (täpselt 50 a tagasi), lavale on seatud punase linaga kaetud presiidiumilaud lugupeetud inimestega ja Tähtis Mees peab kõnet.

Naistepäev 1




Emadepäeva nõukogude ajal ei olnud, naistepäev oli ka emadepäeva asemel ning selle tõttu on naistepäevakaartidel levinud motiiv, et lapsed viivad emadele lilli.Poliitiliselt korrektne kaart aastast 1961.
Aga sellel 1972.a kaardil on emamedal, mille said 6 lapse emad.
9 lapse emad said 1.järgu ordeni "Ema au", 8 lapsega "Ema au" teise järgu ordeni, 7 lapsega sai "Ema au" 3.järgu ordeni, 6 lapsega 1.järgu emamedali ja 5 lapsega 2.järgu emamedali. Ordenit/medalit oli õigus kätte saada noorima lapse 1.sünnipäeval, tingimusel, et kõik lapsed on elus (välja arvatud sõjaväes või muidu kangelaslikul või austusväärsel viisil hukkunud, nemad läksid arvesse). Siis on veel emakangelase orden -10 last.
Emamedaleid anti välja alates 1944.aastast ja meil, Eestis anti neid kuni nõukaaja lõpuni, Venemaal vist 1.jaanuarini 1995.


Naistepäeva puhul jagati tublidele naistöötajatele ohtralt kiitust ja aukirju, sageli kaasnes sellega ka rahaline preemia. Siin on mõned lehed 1972.a naistepäeva aegsest ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi Teatajast. See info ilmus eesti keelde tõlgituna ka ajalehes Rahva Hääl.


Parempoolsel lehel on nimekiri Ülemnõukogu Presiidiumi aukirja saanud naisstatistikutest 1970.a rahvaloenduse eduka läbiviimise eest. ÜP aukiri oli tol ajal umbes nagu on praegu presidendi tänukiri.

Vasakpoolsel lehel on kirjas 5 last sünnitanud ja kasvatavad emad, kes saavad teise järgu emamedali, nimi, eesnimi, isanimi ja töökoht, näiteks:
Jõgeva rajoonist.
2.Metsalu Maie Eduardi tütar - "Põdra" sovhoosi tööline.
3.Mägi Helgi-Rosiine Kustavi tütar - "Ranna" kolhoosi kolhoosnik.

Stalin - rahuliikumise lipukandja





Eilsetest uudistest Stalini 60.surma-aastapäeva videolõiku vaadates tundus see aeg väga kaugena ja meisse mittepuutuvana. Aga Eestimaal mäletatakse veel aega, kus Stalini pilt oli lasteaias, koolis, aulas, tänaval ja lisaks piltidele kujudki. Tartus oli Stalini kuju Veski tänavas teedevalitsuse maja ees.

 Stalini pildi ümber on pohlavartest vms pärg punutud.
 
Staliniaegseid paraadipilte on siin blogis ennegi olnud.
Need kaks ülemist on tehtud Viljandis, keskel kübara ja prillidega on Elsa Pungaste. Paraadi vaatamiseks on inimesed roninud katusele ja piltki on katuselt tehtud.


Stalin - rahuliikumise lipukandja. Ma ei tea, mida need inimesed tol ajal sellest loosungist mõtlesid, kui palju oli neil infot sellest, mis tegelikult toimus, aga niipalju oli, et inimesed kartsid. Küüditamisest nad teadsid ja tegelik elu läks ka jutust ja loosungitest lahku, aga elada tuli neil selles ajas, mis parasjagu oli, koos loosungite ja Staliniga.


3 viimast pilti on Tartus Tamme staadionil Endel Kiisi pildistatud, aga kas see oli paraadi proov või midagi muud, seda ei tea.