30 juuni 2019

Tervitusi laulupeolt 1960

Venekeelne kaart "Tervitusi laulupeolt!", eestikeelne "Lähme suurele peole!"
Sama kujundusega kaardid ongi kahe erineva tekstiga.



 Neid kaarte vaadates lõi minus feminist välja - mehed on kaartidel pillidega või lausa õllekapaga lustimas, nad isegi mitte ei laula, aga naised kannavad kaelkookudega vett, koovad sokki, hoiavad käes ketramise atribuutikat, ise samal ajal lauldes!

Kaardid on joonistanud naiskunstnik Margarethe (Margareta) Fuks (1921-2005).

Kõik eestikeelsed on välja antud 1960. aastal 60 000 eksemplaris, venekeelne kaart 15 000 eksemplaris, mõnel on taga pitsat ka 1961.a rahareformi järgse uue hinna kohta.


Kaardid Osta.ee-st.

16 juuni 2019

Jalgrattateedest 1932

Jalgratturite soowid.
  Jalgrattasõitjate poolt on sageli nurinat awaldatud, nagu ei hoolitsetawat küllaldaselt jalgrattasõidu teede eest. Hiljuti on esitatud linna kooliwalitsuse juures töötawa spordikomisjoni juhataja poolt palwe linnawalitsusele, milles soowitakse 11 asfalteeritud jalgratta sõiduriba tegemist; ning kuue tänawaääre wabaks jätmist jalgratturitele.
  Linnawalitsuse ehitusosakonnas ollakse arwamisel, et sõiduteede äärde asfalt-jalgrattateede ehitamine läheb kulukaks, wähemalt nende korrashoid. Nagu senised katsed on näidanud, näidatakse hobusemeeste ja autojuhtide poolt äärmist hoolimatust jalgrattateedele. Liikumine raskete koormatega õhukese asfaldiga kaetud teedel, kuigi see sünnib wahest ainult ühe rattaga, lõhub selle juba aasta jooksul. Korrawalwuritel selle järele walwamine käiks üle jõu. Siiski püütakse ehitusosakonna poolt jalgratturitele wastu tulla niipalju kui iganes wõimalik ja loodetakse, et kodanikud ise, eriti hobusemehed ja autojuhid, korda aitaksid pidada.

Postimees, 7.mai 1932.




12 juuni 2019

1955.a üldlaulupeo laule

  Rikkalikum ja mitmekesisem kui ühelgi eelmisel üldlaulupeol on eeloleva üldlaulupeo repertuaar. Repertuaaris on nõukogude heliloojate laule kommunistlikust parteist, rahvaste sõprusest ja rahust.

E. Jaanimägi, 1955.a üldlaulupeo peakomisjoni esimees.


Kõigepealt NSV Liidu hümn, siis Eesti NSV hümn, laul "Partei meid juhib", lühikantaat "Laul Leninist", "Rahulaul", "Metsaistutajate laul", "Turbalõikajad", "Traktoristide laul", "Meie kolhoosis on pulmad", "Hommik kolhoosiväljadel", "Pioneeride-mitšuurinlaste marss", "Laul Nõukogude Armeest", "Matrossov - me polgukaaslane", sõdurite koor ooperist "Noor Kaardivägi", "Sõdurid lähevad roodudes" jne
Munamäe laul ja mõned kiigelaulud olid ka ja "Kaunimad laulud pühendan sul...".






Pihlapuuke
Vene kaasaegne rahvalaul                                   
 Tõlkinud L.Velmet                                                                                   

Pihlapuu miks enam                                                   
ei marju kasvata? 

Ja tütarlaps nii kena
miks mehele ei saa?
Otsustas nii Dunja:
abiellun ma.
Meie külas oli
parim lüpsja ta.
Kosja sõitis mehi                                                                                                       
nelikümmend siis,                                                                                         

kuulsaid, vapraid mehi
Dunja valida võis. Hei!
Kosja sõitis Vanja -
ei see Dunjat saa. Hei!
Olgu Klim või Tolja -
ikka korvi saab.
Viimaks välja valis
stahhaanovlase ta,
kangelane töödes                                                                                                 

 ja Dunjal`armas ka.
Tütarlastel noortel                                                                                       

rõivaiks oli siid,
Dunjat kodunt saates
kõlas lauluviis.                                                               

Kaunistasid pärga
lilled, siidilint,
ordenit, mis särav,
kandis peiu rind. Hei!
Töö ja vaprus olid
paari pannud neid.
...                                                                                                                 
Sooviti, et elu
õnnerikas saaks. Hei!
Täidetud et saaks ka
me kolhoosi plaan.





Mõned looduslaulude read ka:

Me loodust julgelt muudame,
ei oota temalt ande.
Nüüd lippu helkivat kandes
me laulame tegudest, mis eel.

J.Smuul "Pioneeride-mitšuurinlaste marss", viis E.Kapp

Masinaid me soodel kuuled kõikjal,
peagi pinna põlluks teeme,
soost me suuri saake saame.
Raba pale peagi muutub kõikjal,
küpsest viljast kullendab!

K.Korsen "Hommik kolhoosiväljadel", viis B.Kõrver

Õlu meil tume nagu laukavesi,
mehed ise kui männijuurikad,
kui me taltsutame soosid hulgakesi,
mustad mülkadki alla annavad.

I.Sikemäe "Traktoristide laul", viis B.Kõrver

Varsti suvivilja tarvis külvata
hoolsamalt viisaastakutel töötada.
Otri, kaeru külvata on aeg saabund ju.
Sepikojas süsi hõõgub žu, žu, žu.

T.Tilvytis "Sepikojas", tõlkinud J.Variste, viis J.Juseliunas

Laulud pärit sellest raamatust, pildid Osta.ee-st.

1950.a laulupeost saab blogist lugeda siit;
1947.a laulupeost siit;
esimesest laulupeost siit.


09 juuni 2019

Võsu 1927, J.& P. Parikas

Võsul on kaunis rand, aga kurdetakse rannaliival olevate haisvate seisveetiikide üle.

Siin pildil tundub olevat turg, suvitajad tahavad süüa.

Võsule sõideti erinevate transpordivahenditega - nii hobuse, auto kui ka bussiga.
Teed olid väga tolmused. 1926.a teedeministeeriumi nõupidamisel otsustati, et salongis tolmu vähendamiseks peab autobuss tagant kinni olema ja uksed olgu külje peal.

Nagu liinibussidele kohane, esiakna kohal kiri marsruudiga Rakvere-Võsu; esiakna all number 16,  küljepealne kiri pole kahjuks loetav.
Fotol tagaplaanil Võsu kõrts (praegu sel kohal pagariäri).
Ford-tüüpi buss, mudel T,  kuulus Võsu kaupmehele Türnerile.

 Numbrimärk, vt kommentaari.

Vaike albumist.