Kummitoodete vabrik "Tegur"

 Mina ja "Teguri" elevant 1963.aastal. 

Ülevaltnaaber, ülikooli NLKP ajaloo õppejõud Ernst Matrov pildistas mind kõrvaltnaabrite toas, mulle ei meeldinud üldse, et elevant pihku pisteti, aga ma ei pidanud sobilikuks vastu hakata.

1958.a veebruarikuu Pioneeris on tehases käinud Aleks Küti joonistused kummiloomade tegemisest:

  

Joonistusi vaadates tundub, et töötingimused olid karmid.

Kummiloomi toodeti mitukümmend aastat, algul siledaid, hiljem ka karvastatuid. Tagantjärgi on üsna raske kindlaks teha, kas selle või teise mänguasja tootmise ajal oli parasjagu nimi "Tegur" või "Polümeer" või toodeti mõlema ajal.

 Polümeeri mänguasjade valmistamisel oli palju käsitsitööd ja mürgiste aurude ning karvaebemete sissehingamist.Eesti Ekspressi artikli põhjal oli seal töötamine oma tervise tapmine, kuid palk oli väga hea.

Kui kellelgi õnnestus NLiidust välja reisile minna, siis oli alati vähese vahetusraha probleem. Polümeeri mänguasjad olid kaup, mida piiri taga hinnati.

 


Lenini 100. sünniaastapäevaks püüdis iga tehas mingi temaatilise toodanguga välja tulla. Kummitoodete tehase "Tegur" juhtkond otsustab: "Hakkame tootma kummist Lenineid, siis võib igaüks oma Lenini nii suureks puhuda kui ise tahab!"
 Rahvasuu

  Täispuhutavaid loomi on vähe säilinud, aga vahtkummiloomi, mida hakati tootma 1970-ndatel,  on peredes siiamaani alles, kõige populaarsem oli Kommunismiehitaja:

Polümeeri algusaasta oli 1927, mil loodi Esimene Eesti Kunstsarvetehas.
1946-1947 kummitööstusartell "Tald".
1947-1950 kummitööstusartell "Terastald".
1956-1973 kummitoodete vabrik "Tegur".
1974-1993 tootmiskoondis "Polümeer" "Teguri" ja "Kunstsarvetehase" liitumisena.

1993. aastal valmistati Polümeeris viimane kummiloom.
Praegu tegutsevad Polümeeri kunagises vabrikuhoones kunstnikud.

Tartus on Teguri tänav ja esimese vabariigi ajal oli Tartus põllutööriistade ja masinavabrik AS Tegur, kus on tehtud näiteks 1927.a Palamuse kiriku kell.



Pildid: meie perealbum, Pioneer 1958, mänguasjamuuseum, osta.ee.