23 jaanuar 2023

Tartu miilitsate suusavõistlus, 1970-ndate algus

 

1970-ndatel käidi suusatamas suusakampsuniga. Jänesenahkne läkiläki oli lihtsalt moemüts. 

 

Pilt päästetud Pjotri kaminast. Pjotr ise pildil vasakult neljas.

13 jaanuar 2023

Skijöring 1937

 

  Sport

  Ratsarügemendi allohvitserid demonstreerivad skijöringut

  Ratsarügemendi üleajateenijatekogu korraldab pühapäeval Lembitu kasarmute platsil talispordipäeva skijöringuga - hobuse taga suusatamisega. Hobuse taga suusatamine nõuab sõitjalt rohkesti sitkust ja osavust tasakaalus hoidmises ja hobuse juhtimises. Sel alal tahavadki ratsarügemendi allohvitserid võistelda. Peale selle on kavas ka tavalist suusatamist, mitmesuguseid demonstratsioonsõite paatkelkudel, jao sõit hobuse taga jne. Võistluste algus on kell 11.30 ja sissepääs on kõigil vaba.

Postimees 6.03.1937

Foto Osta.ee-st.


07 jaanuar 2023

Pesumasin Vjatka, 1980-ndad

 Vist reklaampilt, foto internetist.

Mäletan selgesti Vjatka pesumasinat 21. Juuni tänaval Kodutarbe (praegu Abakhani kangapood) poe aknal, hind juures 400 rubla. See oli nii kallis, et läksime mööda ja imestasime, et milleks selline pesumasin, kui Riga maksis umbes 70. Hulk aega seisis, ilma et oleks isegi nõukogude defitsiidi tingimustes ostetud. Kui aga lõpuks aru saadi, et see peseb ja ise ei pea midagi tegema, muutus Vjatka kuumaks kaubaks. 

Vjatkade müük Saraatovis 1989. aastal, foto internetist.

Nägime masinat sõprade juures pesemas, algul tundus täiesti ulme, et selline asi on võimalik, et ise ei peagi loputama ega kuivaks väänama. Siis muidugi tahtsime endale ka, aga Tartus neid enam vabalt müügil ei olnud. Rääkisime tuttavatele, et tahaksime automaatpesumasinat osta ja sellest oli kasu - üks ämmale külla sõitnud sõber nägi Abja-Paluoja poes Vjatkat müügil ja helistas sealt kuskilt meie ühisele telefoniga tuttavale, kes tuli meile ütlema. Võtsime isa autol esiistme ära ja sõitsime järgi. See võis olla 1988. aastal.

 Meie peres oli laste ülesanne tsentrifuugimise ajal alati pesumasina peal istuda, sest muidu hüppas see koridori keskele. Kahjuks ei ole sellest ühtegi pilti.

 

 

 Tartus Karlovas oli kodumasinate remondi töökoda. Töökojahoonet ühendas omaniku elumajaga 30m pikkune maa-alune käik. Selles olid mõlemal pool tihedad riiulid, mis olid täis Vjatka mootoreid ja muid lammutatud masinatest pärit tagavaraosi. Kõike läks vaja, inimestel olid ainult ühte tüüpi automaatpesumasinad, aga tagavaraosadega oli kitsas. 

Meie kodus mähiti ise rikkiläinud Vjatka mõistuse mootor, üldse oli meie pesumasin nii ümber ehitatud, et sellel sai esipaneeli kiiresti poltidest lahti ja eest ära võtta, sest parandama pidi tihti. Aga peab ütlema, et kõiki osasid sai väikeste tükkidena vahetada, mitte nagu praegustel masinatel.

Lugesin netist, et Vjatka oli Venemaal üks esimesi asju, mida üldse reklaamiti.

 Hoolitsev mees on hea, aga Vjatka on parem!

  Vjatka ei olnud esimene N Liidus toodetud automaatne pesumasin. Enne seda toodeti aastatel 1975-1977 pesumasinat Volga 10. Aga see kõrvaldati tootmisest, sest elamute elekter ei pidanud masina suurele voolutarbimisele vastu (kuigi masina ostmiseks tuli tuua majavalitsusest tõend, et maja elektrivõrk kannatab pesumasina välja).

1974. aastal ostis Kirovi tehas Elektrobõtpribor Itaalia firmalt Merloni Projeti, praegune Indesit,  automaatpesumasinate tootmise litsentsi. 1979.a sai valmis tehase uus, Itaalia seadmetega tootmiskompleks. 1980.a lasti välja proovimudel Vjatka-automaat-12. Number tähistab programmide arvu. Tegelikult on see vaid mehaanilise käsuseadme poolt programmeeritud toimingute arv. Programme oli 2 järjestikust ja "laiendus" 12-ni viidi läbi, jättes vahele jadaskeemil olevad esialgsed toimingud, kusjuures valikunupp oli vastavalt seatud. Pesumasinat sai ühendada ka kuuma vee torustikuga, nii et ta ise ei pidanud vett soojendama.

23. veebruaril 1981 toodeti esimesed 100 pesumasinat.

 Vjatka 12-le järgnesid Vjatka-automaat-14 ja 16. Jaehind oli algul 495 rubla, pärast 400 rubla, mis oli väga kõrge hind. 

1991. aastal toimusid tehases, nagu igal pool mujalgi muutused, mis viisid pankrotini 1998. aastal.

2005. a ostis tehase ära firma Candy. Seadmed renoveeriti 18 miljoni euro eest. Uus omanik otsustas kaubamärki edasi arendada. Tulid välja uued mudelid Vjatka-Maria ja Vjatka-Katjuša. 2008.a toodeti  300 000 pesumasinat aastas.

 Kõik fotod internetist.

23 detsember 2022

Näärikaardid, foto E.Tamberg ja S.Sohv 1962,1963

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. TK "Harju". Tiraaž 20 000. Hind 11 kopikat.



Ühe õllekapaga postkaart ERM-i kogust.

Tallinna Linna Tööstuskombinaadi "Ühendus" kaardid 1959-1961

 


  Aga viimase kaardipaariga on väga imelik asi: esimesele kaardile, kuuseokstega, on kenasti taha kirjutatud tööstuskombinaat "Ühendus", aga teine kaart, ilma oksteta ja musta lõngakeraga, on tagant täiesti tühi, ainult õnnesoov meie perele 1964. aastast. Teine kaart on ka halvema kvaliteediga, negatiivi peal on olnud kraapse ja pudi. Arvan, et osa kaarte tehti mitteametlikult, võimalik, et mõne töötaja kodus.