20 november 2019

Telegramm 1981

Vahepeal on üks blogist 2017. aastal telegramminäidisena läbi käinud telegramm (siin) uue tähenduse saanud. Leidsin tookord peotäie taaskasutuskeskuse kastist.

1981.a septembris õnnitleti ja tänati 50. sünnipäeval telegrammiga Valga haigla sünnitusosakonna rajajat Ilse Reiljani:
Valga-aastad head aastad, nii mõtlevad Valga naised. Noore ja energilise arstina, oskusliku juhina lõid sa eeskujuliku sünnitusosakonna, mille traditsioonid püsivad tänaseni. Õnnitleme juubeli puhul ja soovime head tervist. = Valga sünnitusosakond.  



Eesti Post sulges telegrammiteenuse 31.mail 2012.
Ilse Reiljan suri 30. juulil 2015.
Valga haigla sünnitusosakond suleti 1.juulil 2018.


17 november 2019

Ella Tare "Malle tahab arstiks saada" 1950

 Päris tore ladus raamat Asta Venderi piltidega. Natuke küsitav on küll 11. leheküljel karu klistiiriga ähvardamine. 
Viimane lehekülg on kirjutatud selleks, et raamat üldse ilmuda saaks.



Raamatu autor, tundmatu Ella Tare on pseudonüüm. Selle taga oli kasvatusteadlane Ella Treffner, sündinud Tartumaal Ulila vallas Kaimi külas (neiupõlvenimega Välk), 1913.a abiellus Konstantin Treffneriga (Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor 1917-1940, Vabadussõja ajal, nov 1919-aug 1920 haridusminister), keemikust poeg Arvo emigreerus Rootsi.

1940.a 10.juuni Postimees.

Selle raamatu ilmumise ajal oli Ella 60-aastane, võib-olla tal oli raamatu konseptsioon juba varem valmis, aga on ka võimalik, et ta püüdis sellega enda ja abikaasa materiaalset olukorda parandada, sest Konstantin Treffner ei saanud nõukogude riigilt pensioni, karistuseks selle eest, et ta oli olnud haridusminister ja skautide ajakirja vastutav toimetaja.


Aga Ella Treffner oli Eesti ajal ajakirja Laste Maailm toimetaja ning kasvatusosa toimetaja Taluperenaise juures, kirjutas pedagoogilisi raamatuid ja pidas pedagoogilisi loenguid.
Ta on näiteks 1939.a 26.veebruaril naiste alkoholivaba kultuuri päeval Tartus HTG ruumides esinenud ettekandega "Koduse kasvatuse osa alkoholivaba kultuuri edendamisel".

Ella elas koos abikaasa ja pojaga Hugo Treffneri Gümnaasiumis direktori ametikorteris, nii et ülalnimetatud ettekannet esitas ta sisuliselt kodus.

Leidsin 1937.a Postimehest Ella Treffneri nõuandeartikli "Laste mäng haigewoodis", täiesti aktsepteeritav ka tänapäeval.


07 november 2019

Oktoobridemonstratsioon 7.novembril

Maidemonstratsioon oli üldiselt tore, soe ilm, kevad. Aga oktoobridemonstratsiooni ajal võis olla väga külm ja vihmane vastik ilm. 7.november oli riigipüha, töölt ja koolist sai vabaks, aga paraadil tuli osaleda.

Tartus, vist 1963.

Noore Viivi Luige esimene avaldatud luuletus 1962. aastast:

Nüüd on loosungite kandjaid täis me tänavad ja teed

Milleks nii tähtis on tänane päev,
tänav miks sammudest kajab?
Mispärast loosungeid kannavad käed, 
lippudemantlis on majad? 
Taevas raketid miks särama lõid,
vihmane öögi on helge? 
«Mispärast?... milleks?» veel küsida võib –
vastus on lihtne ja selge.
Vastata rahvas võib karedapihkne,
tema poolt loodud kalender. 
Vastus on uhke, kindel ja lihtne:
täna on 7. november.

 1967
Üks jaburamaid Eesti oktoobridemonstratsioonide atribuutikaid, tagantjärgi vaadates nagu ei usugi.
Foto näituselt "Nõukogude propaganda fotopressis" 2011.


Oktoobritervituseks, seltsimees, 
töölipu ümber ühendame käed! 
On jäävalt meie ümber, meie ees 
Oktoobri kiirges päikseline päev!

Felix Kotta
 
Nagu isegi tunnete, on meil sel ajal väga harva päiksepaistelist päeva.

Tallinnas 1987.


Rudolf Rimmeli 1963.a pühadeluuletus, tolleaegse moraali järgi lausa erootiline:

Lipp, mida kanname,
see lipp
on punane
nagu parteipilet, 
nagu taevasse vaatavad moonid,
nagu tõusev päike,
...
nagu esmakordselt suudleva tüdruku huuled
...
Lipp, millega pidupäevadel
kaunistame oma maja,
punane on –
nagu meie eneste veri.

06 november 2019

Punalipukestega tants

Lasteaia kasvatajad õpivad oktoobripühadeks punalipukestega tantsu.
Pilt võiks olla 1950-ndate lõpust, kasvatajatel on jalas valged tennised ja seljas tööriietusena valge kittel.

Foto Tiina karbist.

23 oktoober 2019

Lenininali

Nõukogude ajal elanud inimene saab kohe aru, et tegemist on Leniniga. Sellist kõigile arusaadavat nalja tehti tol ajal ikka ja jälle.

Kõrvutamiseks üks tänavune Omski Lenin.

Aitäh Murcale.


22 oktoober 2019

Mehed kange joogiga

Mõned väärtushinnangud muutuvad ajas, mõned jäävad. Meeste alkoholitarvitamisega on nii nagu 100 aastat tagasi, see on midagi, millega uhkustatakse.




Märgukirjas palutakse reformi teostamisel esmajoones wähendada alkoholikohtade arwu, eeskätt sel teel, et alkoholimüük toidu- ja tarbeainekauplustes lõpetataks. Edasi palutakse müügikohti eemaldada maal kirikute, koolide, rahwa- ja wallamajade, meiereide ja koorejaamade lähedusest.  Nõutakse ka pühapäewa- ja öörahu teostamist alkoholimüügi alal.
...
Lõpuks nõutakse ka alkoholireklaami keelamist, kuna reklaam on sihitud tarbimise tõstmisele. Kahjuliku aine reklaam on aga lubamatu.

Postimees, 19. märts 1940.

Ligi 80 aasta järel oleme samas kohas.

Irina ja Osta.ee pildid.


05 oktoober 2019

Viinakuul puskarist


Viinaga on üks imelik lugu. Ühelt poolt peaks riik hoolitsema selle eest, et tema kodanikud vähem alkoholi tarvitaksid, terved ja kained oleksid, teiselt poolt aga on viina müük alates Peeter I aegadest jõudsalt riigikassat täitnud ja riik on väga huvitatud, et tema alamad rohkem viina jooksid.


Katariina II kehtestas 1765. aastal Venemaal seaduse, mille järgi tohtisid viina valmistada ainult aadlikud.

 Nii et juba 250 aastat käib lihtinimeste salajane seadusevastane viinategu.
 Samagon on venekeelne sõna, mis tähendab eestikeelses tõlkes endaaetu, eesti keeles kasutatakse veel sõnu samakas, puskar, metsakohin jne.


1863.a maksustati piiritus esimest korda aktsiisiga.

1.juulil 1900.a kehtestati Eesti- ja Liivimaal Vene tsaaririigi riiklik viinamonopol.  Vägijoogi pudelil pidi olema etikett mahu, joogi nime, kanguse ja hinna andmetega. Pudelid olid pitseeritud, viinad punase lakitud korgiga, lauaviinad valge korgiga ja piiritus rohelise korgiga.


Ka puhkpillidest on edukalt puskarimasinaid tehtud.

27. aprillil 1920 võttis Asutav Kogu vastu seaduse, mille järgi alkoholi müük kuulutati Eesti riigi monopoliks. Viina hakati väljastama nimeliste tšekkide alusel, mille järgi iga üle 20 aastane meeskodanik sai kuus osta ühe liitri 40 kraadilist viina. Trahterites ja puhvetites oli alkohol eriloa alusel vabamüügil. 1921. aastal alkoholi normi suurendati, osta võis kas üks toop piiritust või 2,5 toopi viina. Tšekisüsteem kaotati Eestis 1. jaanuaril 1926. Ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas legaalse alkoholi tarbimine vähenema. Viina müük vähenes 40 protsenti. Tegeliku alkoholi tarbimine aga suurenes, tekkisid salakõrtsid, monopolid, aeti puskarit, valmistati koduõlut ja -veini. Seaduse järgi väljastasid oma territooriumil asuvatele toitlustusettevõtetele ja kauplustele alkoholi ja õllemüügi lubasid kohalikud omavalitsused.

Siit: https://omamaitse.delfi.ee/archive/viinakuu-eri-ehk-eesti-alkoholipoliitika-ajalugu-kuidas-meil-vanasti-joodi?id=72791411



 Samagonnivabrikud töötavad ka Tartumaal. Samagonnivabrikud, millest üksvahe enam palju juttu ei tehtud on jälle suuremal arvul tegevust alustanud. Seda põhjustab esmajoones kõrge riigiviina hind ja kitsas aeg. Vabrikutel on tööd üsna laialt, sest varustatakse kogu ümbruskonda. Kuid oma tegevuses on vabrikud väga ettevaatlikud, millest ka tuleb, et väga vähe neist politsei poolt suudetakse avastada.

Postimees 22.06.1932



Kodune viinavalmistus võtab hoogu. "Samagoni" valmistamine, mis sõja ajal moes oli ja viimastel aastatel soiku jäi, on käesoleval talvel jälle moodi läinud. Koduseid viinatööstusi tegutseb Ambla ja Lehtse ümbruskonnas rohkesti. Mõnelpool tõrjub samagon perekondlikel pidustusil riigivalge hooppis kõrvale.

Postimees, 22.01.1932

Laius-Tähkveres tabati puskarivabrik. 29. mail ilmus ameti asjus Laius-Tähkvere rajooni konstaabel
Trulli Tuimõisa külla Anna Kuuski korterisse ning sattus puskarivabriku peale. Parajasti oldi puskari ajamisega ametis. Märjukest oli tilkunud juba umbes 2 liitrit. Konstaabel konfiskeeris vabriku sisseseade, millist koli sai terve hobuse koorem. Nähtavasti oli see üks korralikumatest vabrikutest.
Postimees, 1.06.1933



Puskarivabrik Paasveres. Välispolitsei poolt korraldati läbiotsimine Paasvere vallas, Moora asunduses elutseva taluomaniku Jaan Naaritsa juures, kuna oli andmeid, et tema kodusel teel puskarit valmistab. Läbiotsimisel saadi Naaritsa asukohast kätte 2 liitrit koduvalmistatud puskarit ja eeskujulik puskaripruulimise sisseseade. Naarits võttis omaks, et ta vahetevahel samagonni on ajanud.

Postimees 15.05.1935

Vastseliinas tabati 49. puskaritehas. Vastseliina vallas Võrumaal tabasid politseivõimud ja konfiskeerisid täiesti korras puskarivabriku ühes puskariga, mida just eelmisel päeval oli pruulitud. ... Üldse on see 49. puskarivabrik, mis Vastseliinas avastatud kohaliku konstaabli poolt.

Postimees, 12.03.1938



Ka Nõukogude võimu ajal oli keelamisest hoolimata palju puskariajamist, eriti pärast sõda. Minu ema rääkis, et viin oli kallis ja talgurahva jaoks, näiteks kartulivõtmise ajaks, tehti alati ise puskarit.
Postimees, 27.aprill, 1945



Edasi, 23.dets 1987


Maksu- ja tolliamet koos politseiga otsis Saaremaal läbi kuue inimese elamised ja võttis ära viis puskariaparaati ning 85 liitrit valmis alkoholi.
Alkoholiseaduse järgi on puskari valmistamine ja villimine Eestis ka enda tarbeks keelatud, samas võitlust selle, kui rahvusjoogi legaliseerimiseks on setode hansameistrid pidanud aastaid.
7.02.2019
https://www.err.ee/908656/maksu-ja-tolliamet-vottis-saarlastelt-ara-viis-puskariaparaati



Samagoni degusteerimine Kaasani alkoholivastases muuseumis "Samagon".
Info muuseumi kohta siit

Fotod samast Kaasani muuseumist.