20 juuli 2017

Autod 1973

Selline autosõit lastele 1973. aastal, aga kas Eestis või Lätis-Leedus, ei tea.

13 juuli 2017

1950-ndate rannariided

Seltskond Pirita rannas 1952. aastal.
1946.a esitleti Prantsusmaal bikiine, aga nende kandmiseni meie randades kulus veel 1960-ndateni aega, sellel pildil on kõigi naiste nabad peidus.
Bikiinidest ja Bikini atollist on siin juttu.




Võiks olla ka 1950-ndate või 1960-ndate alguse pilt. Mehel on jalas sellised supelpüksid nagu ERM-i blogis:

Minu isal olid ka sellised, kui ma väike olin. Pärast ujumist sai neile pikad püksid peale tõmmata, paela külje pealt lahti teha ja vasakust säärest püksid välja tõmmata.


02 juuli 2017

1950. aasta üldlaulupidu

  Laulupidu on kauaoodatud ülev sündmus, osavõtjad toovad kaasa mälestusi, pilte, meeneid. Laialt võttes on kõik laulupeod ühesugused, lähemalt vaadates aga ei ole olemas kahte ühesugust laulupidu.




Pärnu Lydia Koidula keskkooli lauljad.

Laulupidu on alati olnud tähtis vahend kodanike poliitilisel harimisel. Ühislauludest tekkinud eufooria on püütud suunata keisrihärra, isakese Stalini või mõne muu riigivõimu kiituseks. Jääb tunne, et meil on tore elada ja kõik tänu parteile ja valitsusele.














Rahva ühisest rõõmust kõneles leelutaja Laine Mesikäpp, õhutades laulus väljendama oma mõtteid ja tundeid.
Sirp ja Vasar, 29.juuli 1950


...
Tulgu kõik vallad vaatemaie,
linnad ligi laulemaie.
Tulge kõik me liidu velled,
Valgevene väljadelta,
Volga laiulta luhilta,
ühes koos kõik laulemaie,
südamesta hõiskamaie,
suure Stalini kiituseksi,
tänuks targale isale,
rõõmupõlve rajajale,
kalli kodu kaitsejale,
rahulipu hoidijale!




Kas kunagi on rahvas vaba?


Pildid Urmase albumist ja raamatust "Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu", Tallinn, 1951.

01 juuli 2017

Ümbrikupildid

  1950.-1960.-ndatel sündinud inimesed korjasid lapsena kirjaümbrike pilte. Saatsin lausa ajalehe "Säde" toimetusse kirja palvega mulle ümbrikupilte saata ja saingi terve suure paki neile saadetud ümbrikke, kahjuks on mu kogu aja jooksul kaduma läinud.
  Hiljuti sattus minu kätte kast ühest kuurist leitud kirjadega - 1950-ndate lõpu kirjaümbrikel olid väga ilusad suured värvilised pildid, 1960-ndatel läksid need juba hulga lihtsamateks ja väiksemateks. Tegin valiku minu jaoks huvitavamatest piltidest.









30 juuni 2017

Nõukogude kalevlased 1949

   Nõukogude korras, kus puuduvad vastuolulised klassid, kus võim on rahva käes ja töötajate võitlus toimub ühise eesmärgi saavutamise eest, on spordil ja kehakultuuril ääretult suur kasvatuslik tähtsus. Peale füüsilise karastuse ja arendamise kasvatab kehakultuur ja sport nõukogude inimestes neile vajalikke moraalseid omadusi: ausust, kollektiivsuse tunnet, seltsimehelikkust, töö-armastust, usku oma jõusse jne., mida ei saa arendada spordiga äritsev ja mahhineeriv kapitalistlik maailm oma sportlastes. Kehakultuuriorganisatsiooni ülesandeks on oma tegevus üles ehitada ja läbi viia sääraselt, et kasvatuslik külg tõeliselt tagaks õigete nõukogude inimeste kujunemise.
 lk 34

 
Kalevipoeg kivi ja kalevlane kuuli heitmas - kogu raamat on kaaneillustratsiooni vääriline.
  Koosneb üksikutest artiklitest erinevate spordialade kohta, värskelt omandatud nõukogulikus kirjaviisis. Vahel tundub nagu oleks meelega vint üle keeratud, ongi, aga mitte niivõrd  huumorimeelest kui hirmust - kes ei kohandu, ei jää ellu. Samas saab ülevaate tegelikust olukorrast ja ka ebaõnnestumistest.
  Allpool olen raamatu tsitaate illustreerinud erinevatest peredest pärit piltidega, tuleb tunnistada, et pildid on natuke hilisemad - kuni 1966-ndani.

 
Elagu kehakultuurlaste parim sõber sm Stalin!,  "Nõukogude kalevlased", lk 6.

 
Heli pildikastist, aga ei ole teada, kes on pildil. Poistel on käes diplomid, trikooga poisil on rinnal viisnurga ja sirbi-vasaraga embleem, aga kas K on "Kalev", ei tea, raamatu kaanel on teistsugune logo.

  Üle maa on tuntud stahhaanovlane-sepp Juhan Looaru, kelle rinnal helkiv kuldmedal tõendab ühtlasi, et ta on NSV Liidu maadlustšempion. Kiviõli kehakultuurikollektiivi, Nõukogude Eesti preemia laureaadi liikmeist on maadleja Valdur Vahemets täitnud juba 11 aasta plaani, kollektiivi liikmed sm. Mihkel Vaher 8 ja Aleksander Smirnov 7,5 aasta plaani. Samal ajal on sm. Vahemets ka maakonna maadlus- ja tõstetšempion. 
 lk 56
 
  Maadleja Valdur Vahemets on oma igapäevase tööga võitnud stahhaanovlase austava nimetuse. Valajana on ta ammugi täitnud isikliku viie aasta plaani ja täidab päevast päeva oma tööülesandeid 200-300 protsenti.
 lk 140

  Seltsimees Stalin ütles, et stahhaanovlased on kultuursed inimesed.
lk 45


 Ühes Tallinna vanakraamipoes olid müügil O.Maasingu diplomid. Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. Diplom on antud 1951. aastal ajalehe Noorte Hääl karikavõistlustel ujumises. O.Maasing tuli 3x 100 m kombineeritud teateujumises meestele VSÜ Kalev II võistkonna koosseisus teisele kohale.
 

Vanemuise orkestrandid ja balletitrupp suusatamas, 1960-ndate algus: kükitab Jaan Saul, paremal  Erich Kõlar, Regina Tõško valge mütsiga, Jelena Poznjak. Arnold Kohvi tehtud foto.

  Seekord oli "lava" hoopis suuremõõtmeline ja "mängida" tuli grimmita ja kunstlike dekoratsioonideta, pelgamata rambivalgust. "Vanemuine" tõi publiku ette oma saavutused kehakultuuritöö osas ja alustas oma kollektiiviga teatejooksu Tartust Tallinna.
lk 54

 Ja juba samal sügisel saatsid Nõukogude Eesti töötajad oma tervitused meie pealinna Moskva 800. a juubeli pidustustele VSÜ "Kalevi" ja "Jõu" teatejooksjatega, kes katsid vahemaa Tallinnast Moskvasse (1100 km) ilma ühegi viperuseta. See suurjooks oli triumfiks ka vanemuislastele. Kuigi seekord ei olnud jooksjaiks nemad, ometi oli nendel kui esiklavastajail teeneid ka selles jooksus.
lk 54
1966, tõenäoliselt Alatskivil.
  Viljandis kalevlased saavutavad 6 meistritiitlit, neist 3 Erna Abel. Tulemustes esines mõningaidki üllatusi, sest võistluste kestes raske lume ja vihmasaju vaheldudes olid võistlustingimused erakordselt rasked. ... Tihedas lumesajus tuli tuli rohkesti ette võistlusrajalt eksimisi ning 53 startinust saavutasid lõpuaja vaid 19 võistlejat.
lk 98

   1948.a suusakrossi eel tehti ulatuslikke ettevalmistustöid. "Kalev" oli suures mures suusasidemete pärast, neid ei jätkunud kuidagi kõigile soovijaile. Ühingule anti suureis koguseis suuski, kuid sidemeteta. Läänemaal hakkasid kalevlased ise suusasidemeid valmistama. Kuid ka nii ei suudetud pääseda üldisest sidemete puudusest.
lk 148


   Poisid Tartus Tamme staadionil.

 "Kalev" aga sai null punkti, sest "Kalevi" kaks noortest jooksjaist koosnevat naiskonda eksisid teatevahetusel määruste vastu ja nende tulemused tühistati. Teise ebaõnnestumise põhjustas Tartumaa nõukogu vastutavate töötajate hooletu suhtumine. 4x1500m jooksus oli meeskondadesse määratud L.Viita ja R.Meesak, kuid Tartumaa nõukogu ei suutnud tagada nende jooksjate startimist, mistõttu "Kalevi" II meeskond platseerus oodatust tahapoole.
 lk 77

  Meeskonda loodeti täiendada koju tagasipöörduvate maanoorte parematega, kuid teel sõideti üksteisest mööda. Meeskonda oli võetud õpilasi, kelle saavutused aga võistlusjuhendi kohaselt arvestamisele ei tulnud. Kõigi nende asjaolude tõttu jäi Eesti NSV võistkond viimaseks.
 lk 99
1960.aasta ujumisvõistlused, võib-olla Elvas.

  Siinkohal väärib märkimist suur ja ebatavaline töö, mille tegid jahtklubi huvides Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrjeühingu keskuse töötajad eesotsas esimehe sm. A.Sorkiga. Pirita jõe suu süvendamisel oli bager tõstnud vasakule kaldale liiva- ja mudamäe, mille maht oli ligikaudu 1000 kantmeetrit. Selle kõrvaldamiseks tuldi suurepärasele ideele: kasutada tuletõrje abi. Tuletõrje tõi kohale 3 tugevajõulist mootorpritsi ja töötas 4 päeva. Siis oli ligi 5m kõrgune liivamägi maatasa "pestud". 18-atmosfäärilise survega veejoad ajasid liiva laiali kaugele plaažile ja paljude inimeste töövaev, mida oleks tulnud näha jõemudamäe laialikandmisel, oli säästetud.
   lk 50
Ajasid muda plaažile laiali?!

Kalasportlaste autasustamine 1960.
 
  Kuid õige Nõukogude õngesportlane ei peida end üksnes vaiksesse jõeroogu või kaunile järvekaldale, et küttida kala. Nõukogude õngesportlane on eelkõige aktiivne Nõukogude kodanik, kes võtab innukalt osa ühiskondlikust elust. Möödunud aastal võtsid õngesportlased esmakordselt täies spordivarustuses ja organiseeritult osa 1. mai demonstratsioonist. 
  lk137

Tsitaadid raamatust "Nõukogude kalevlased", pildid Anu, Sirli, Marguse, Heli, Helja jt perealbumitest.

22 juuni 2017

Koolilõpu kleidid 1978

  Nõukogude ajal pidulikke riideid üldiselt poest ei ostetud, need lasti õmblejal teha.
Päris sageli oli ka nii, et kogu klass ostis ühiselt riide ja kõik õmblesid ühesugusest riidest lõpukleidid.


Aleksei Müürissepa nimelise Orissaare Keskkooli 8.klassi lõpupilt 1978.
Poistel on samast riidest kikilipsud ja õpetajagi on tüdrukutega solidaarne. Aga esimese rea kõige parempoolne tüdruk on teistmoodi, tal on ühesuuruste täppidega kleit!
  Grupi ette laotud potid on täiesti müstika, potililli küll lõpetajatele ei toodud, kust need välja võeti!

Seinal: Eales kellelgi unuda saa kooliaeg kaunis.

Sama kooli 11.klassi lõpetajatel olid 1978.a ühesugusest riidest helesinised kleidid.

1978.aastal keskkooli lõpetanud lõpetasid lasteaia 1967. aastal. 
Pildil on ühesugusest riidest kleitidega Orissaare lähedase Uuemõisa lasteaia 1967.a lõpetajad.

21 juuni 2017

Aleksandra hõbelusikas 1944

33-aastane Toivo Leivo langes Sõrve säärel 19.novembril 1944.


   Abikaasa Aleksandrale saadeti kiri nagu ikka, et langes lahingus kangelaslikult selles ja selles külas. Pärast sõda käisid omaksed mõned korrad kalmukohta otsimas, kuid tulemusteta.
  Aeg läks, Toivo 3 poega kasvasid suurteks meesteks, üks neist lõpetas Tartus arstiteaduskonna ja töötas Tallinna keskhaiglas arstina. 1984. aastal juhtus poeg Herman haiglas pikemalt rääkima ühe Saaremaalt pärit patsiendiga, muu hulgas tuli juttu ka Sõrves langenud isast: "Minu naabrinaine Erna hooldab juba 40 aastat kahte meie küla taga talu varemetes olevat hauda, ühe mehe nimi oli vist Toivo, teine oli keegi lätlane." Esimesel vabal päeval sõitis perekond Saaremaale, otsisid Erna üles,  kahjuks oli teada ainult sinna maetud sõjamehe eesnimi. Kui palju Toivosid seal ikka langeda sai, otsustas perekond, väike kahtlus küll jäi, kuid siiski telliti pildil oleva hauakivi. Ernast sai aastateks peaaegu et sugulane.
  Haua ümber oli kasvanud võsa ja võsast saanud mets. Tuli uus riigikord, mets sai omaniku, kelle käest see läks Eesti pangale, kel oli plaanis mets maha võtta.
  1992.a taotles perekond loa säilmete ümbermatmiseks kodukohta, Värska kalmistule.
Suvisel pühapäeval asusid pojad kaevama: hauas oli sineliräbalatega kaetud luustik, millel rinnatasku kohal hõbelusikas graveeringuga Aleksandra - ema oli pannud oma lusika mehele kaasa, kui too sõtta läks.