13 september 2018

Laev "Taara" Värskas 1931


  27. jaanuaril 1919 asutati merejõudude juhataja Johan Pitka käsul Peipsi järve suurtükilaevade  divisjon, hilisem Peipsi Sõjalaevastiku divisjon, kuhu kuulus algul 3 laeva: Taara, Uku ja Vanemuine.

Rahu ajal sai Taarast tavaline reisilaev.

Vikipeediast:

Laeva andmed:

  • Ehitaja: Soome Warkhausi tehas
  • Veeväljasurve: 160 t
  • Pikkus: 37 m
  • Laius: 6 m
  • Süvis: 1,5 m
  • Relvastus: 3 75 mm kahurit
  • Jõuallikas: 2 aurumasinat koguvõimsusega 250 hj
  • Kiirus: 10 sõlme
  • Meeskond: 32 meest, sealhulgas 3 ohvitseri



Laevade viimased reisid. "Torm" ja "Taara" tegid viimase reisi ja neid oodati Tartu tagasi esmaspäeva õhtuks. Üks laevadest oli kinni jäänud Piirisaare juures, kuid teine laev tuli appi ja nii pääsesid laevad Emajõkke. ... Nüüd on Emajõgi kinnikülmumas ka linna kohalt. ... Pühapäeval tõi puksiir veel ülevalt poolt Emajõge mööda alla kaks puulotja. Kõik Tartu sadama laevad on juba sadamas, peale riigi laeva, mis korjab tuleboisid.
...
 Postimees, 22.11.1932


"Taara" sõidab kolmapäeval Mustveesse. Kuna jääolud paranenud, sõidab kolmapäeva hommikul kell 8 aurik välja. Mustveest siirdub ta Piirisaarde ja sealt jõutakse neljapäeva õhtuks Tartusse. 

 Postimees, 23.11.1932


Osta.ee-s müüdi "Taarast" sellist pilti. Huvitav, kas need inimesed mahtusid sinna kõik ära.

Laevad sõidavad veel Peipsile. Sõiduplaani alusel on laevade liiklemine Emajõel ja Peipsil lõppenud. Emajõe ülemjooksul leidub kuni Kärevereni jääd, mille tõttu reisijatelaeval võimatu läbi pääseda. Peipsile on tee jäävaba ja aurik "Taara" teostab üksikuid reise niikaua kui võimalik.  

 Postimees, 27.11.1932

Aga 1913.a oli "Taara" nimi hoopis "Tsarevitš Aleksei".

Pärit siit.


04 september 2018

Ammende villa ja sõdur, 1920-ndad

Ammende villa pilt, esimesel pilgul ei midagi huvitavat. 


Aga siis leidsin alt servast sõjamehe.

Kiiver peas ja täägiga püss seljas.

1927.a kolisid Ammended Saksamaale, hoone ostis Pärnu linn, rentnik pidas siin suvekasiinot. 1940.a läks villa Vene sõjaväele, Saksa ajal oli villas ohvitseride kasiino.

Digari arhiivis olev samasugune kaart on saadetud preili Lipingule jõuluks, postitempel on üsna katkine, aga tundub 1929. 

Kas sõdur on pildil juhuslikult või villa juures valves? Riietuse järgi on suvi läbi.



02 september 2018

Öökull Öösikese AABITS, 2015

  Eile oli esimene koolipäev. Minu tütretütar ja pojapoeg läksid esimesse klassi. Lastele anti uued aabitsad. Aabits on Eestimaal alati püha raamat olnud, luuletusi, lugusid ja pilte oma aabitsast mäletavad inimesed surmani.

 Täna vaatasin ühte aabitsasse sisse.


  See oli õudne.
  MA EI TAHA, ET MINU LAPSELAPS SELLISEST AABITSAST ÕPIKS!!!
  Luuletused olme- ja juhuluule tasemel, täis stampväljendeid ja kitši, juttudes 60- aastaste inimeste kulunud käibenaljad ja käibefraasid, kirjanduslik tase täiesti olematu. Kõik kokku mõttetu ja igav.
  Illustratsioonid on tekstile vastavad - abitud ja fantaasiavaesed. 

  Oma väidete tõenduseks skännisin mõned leheküljed:



Kooliaasta alguse postkaardid

  Nõukogude ajal trükiti ka 1.septembri postkaarte. Aga mulle tundub, et 1.septembriks postkaartide saatmise kommet pole meil olnud. Niipalju, kui mina neid kaarte näinud olen, on nad olnud tühjad või saadetud sünnipäeva- või uusaastakaartidena. Enamasti on nad lihtsalt nunnud kaardid, mis on koju seisma jäänud.

Klass omaette on muidugi Edgar Valteri joonistatud kaardid:



Kunstnik Margareta Fuksi kaardid:



Ülle Meister,1990 (sarjast 12 kuud,september):


Heino Sampu, 1969:



 Alati on septembri alguses päevakorral ka liiklusteema:




01 september 2018

1964. aastal esimesse klassi

 1964.a valmis Tartus Tammelinnas suur ilus koolimaja lasketiiru ja basseiniga. Tõsi küll, basseinis sai hakata ujumas käima alles 7-8 aasta pärast.
 Pildil on osa Tartu 5.Keskkooli 1B klassist. Siin ma näen ainult 6 pinki üksteise taga, tegelikult oli igas klassis 3 rida 7 pingiga, kokku 42 õpilast. Paralleelklasse alustas A,B,C ja D.


 Koolivormiks oli tüdrukutel tume villasest riidest voltidega seelik ja selle külge käis nööpidega samast riidest tume pluus, millele pidulikeks juhtudeks õmmeldi külge krae ja kätised. Kevadel ja sügisel lubati lühikest aega kanda  ka õhukest valge-sinisetriibulist pluusi. Kõige selle peale käis igapäevaselt must läikiv taskutega põll. Minu mäletamise järgi pesti ainult põlle. Valge pluus, nagu pildil esimese pingi Marel on ja kellelgi taga ka, oli meie klassis vähestel tüdrukutel, ma ei tea, kas ei olnud saada või oli liiga kallis. Poisid kandsid pikki pükse või lühikesi pükse ja sukki ning suvalist pluusi ja villast jakki.

 Tartu 11. 8-klassilise kooli 1B klass 1964/1965 õa kevadel.
Kolmel tüdrukul on seljas kevadine sinise-valgetriibuline pluus, aga must põll ikkagi peal - praegu vaadates tunduvad need riided üsna jubedad, aga siis ei saanud aru midagi, kõigil olid sellised.

 Varem oli vastavas põhimääruses märgitud, et iga õpilane  k a n n a b  koolivormi, nüüd aga on koolivormi kandmine tehtud  k o h u s t u s l i k u k s  ja mitte ainult õppetöö ajal, vaid ka igasuguste ürituste puhul (isetegevusõhtud, peod jne.). 
Nõukogude Õpetaja, 14.nov 1964

  Seoses sellega hakatakse kavandama uut, ilusamat koolivormi, mis mõne aasta pärast tuligi käibele ja tundus vanaga võrreldes imeilus.
 Uue vormi kavadest saab lugeda samast ajalehest, siit.


Tartu 5.Keskkooli 5B klass 1968/1969 õppeaasta kevadel.
Kõigil tüdrukutel on uue koolivormi pihikseelik ja enamusel ka uued rüüžidega kraedega valged pluusid. Vaatasin üle, aasta varasema pildi peal veel ei olnud. Kollektiivselt on pildistamise ajaks kaelast ära võetud punased pioneerikaelarätid, välja arvatud Kõka.




29 august 2018

Jäälahing 1242

  Käisin Pihkva oblastis hiiglasliku 1993.a püstitatud jäälahingu mälestusmärgi juures, mis ajendas mind teemat natuke lähemalt uurima. Pildil pisike punane kribu olen mina.


 
Laialt tuntud “otsustavatesse ja saatust määranud” ajaloosündmustesse tasub alati suhtuda ettevaatlikult – kunagi ei või teada, mida need tegelikult tähendasid.

Ardo Kaljuvee, siit. 

 

Hillar Palametsa õpikus "Jutustusi kodumaa ajaloost", mille järgi nõukogude ajal 4.klassi lapsed ajalooga tutvust tegid,  on jäälahingule pühendatud tervelt 3 lehekülge. Palamets kirjeldab seda nii nagu oleks ta ise 1242.a 5.aprillil Lämmijärve kaldal istunud ja lahingut pealt vaadanud.



 Praegusel Venemaal on jäälahing legend, maailmaajaloolise tähtsusega pöördeline sündmus, mille kangelaseks on vene väed võidule viinud väepealik vürst Aleksander Nevski.

  Lähemalt uurides selgus, et info üle 700 a tagasi toimunud lahingu kohta on pärit kahest allikast:
1) Liivimaa vanem riimkroonika;
2) Novgorodi esimene kroonika.

Nii et kummalgi lahingust osa võtnud poolel on oma kroonika, mille andmed on totaalselt erinevad.

 Liivimaa vanema riimkroonika järgi sai surma 20 rüütlit ja vangi langes 6 rüütlit.
Novgorodi esimese kroonika järgi annavad erinevad allikad surmasaanute arvuks 400-800 sakslast + lugematu arv surmasaanud eestlasi ning 50 vangi võetud ja Novgorodi toodud saksa parimat väejuhti.

 Samuti on segane lugu lahingust osavõtjate arvuga.
*Meie ENE (1971) ütleb, et vene väes oli 15 000 - 17 000 meest ja vastastel - Liivi ordu, piiskopi ja taani feodaalide väes 10 000 - 12 000 meest.
*Jäälahingu uurija David Nicolle hinnangul oli sakslaste-eestlaste poolel 800 meest, venelaste poolel mitu korda rohkem. 
*Ardo Kaljuvee Eesti Päevalehe artiklis pakub, et mõlemal pool osales umbes 1000 meest.
*Liivimaa riimkroonikat on raamatus "Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234 - 1944" tsiteeritud jällegi nii: "Venelasi oli selline hulk, et tubli kuuskümmend meest ründas ratsa ühte sakslast." Siis pidi ikka venelasi tublisti rohkem olema.
*Andres Adamsoni hinnangul oli vene sõjamehi kuni 3000, sakslasi-eestlasi 700 - 900.

Lahing toimus Lämmijärvel, aga milline see koht tol ajal oli, on mitmeid arvamusi. Arvatakse, et
Emajõgi voolas teistpidi ja Peipsi järv oli 2-3 m madalam, Lämmijärv saarterohke ning lahing toimus kalda lähedasel jääl, mis ulatus järvepõhjani ja võitlejate all ei purunenud, kuid põgenejad uppusid allikakohtades, mis ka talvel päris kinni ei külmunud. On ka uurijaid, kes väidavad, et võideldi lausa kaldal.


 Venelaste võidukas väejuht Aleksander Nevski on praegu Venemaal kultuskangelase staatuses, jäälahingu ajal oli Aleksander 21-aastane.

 Simeoni kroonika järgi oli ta vahetult enne jäälahingut 1242.a kevadtalvel koos vend Andrei vägedega Ugandis (Lõuna-Eestis) röövretkel, kus rüüstati ja põletati ning võeti vange arvutul hulgal, ülejäänud aga tapeti maha.
Eesti-saksa väe poolne initsiatiiv, mis tipnes jäälahinguga, tuleneski just sellest rüüsteretkest, et vabastada vange ja röövitut tagasi võtta.
Aleksander Nevski Petseri palverändurite keskuse ühe hoone seinal.
 
 Aleksander olla Nevskiks nimetatud alles kaks sajandit hiljem, 16.sajandil, kui Vene tsaariks sai Ivan IV, kes võitles samuti nii rootslaste kui ka sakslaste vastu. Tal oli vaja enda tähtsuse rõhutamiseks teha esiisast rahvuskangelane, 1380.a kuulutas õigeusu kirik Aleksandri pühakuks ja sõjapealikuna mõeldi Nevski nimi juurde.

 Aleksander Nevski orden, loodud 1942. Kuna ühtegi Aleksander Nevski kujutist ei ole olemas, on ordenil kujutatud näitlejat Nikolai Tšerkassovit, kes mängis nimiosa filmis "Aleksander Nevski". Selle ordeni eelkäija oli Katariina I asutatud Püha Aleksander Nevski orden, mida anti välja oktoobrirevolutsioonini.


 16.sajandist siiamaani on Aleksander Nevski Venemaa propagandavankri ees: Peeter I ajal sümboliseeris ta rootslastevastast võitlust, Stalini ajal sakslastevastast võitlust ning külma sõja ajal sai temast lääne vandenõu vastane sümbol.

9.septembril 2018 on Pihkva kuberneri valimised, valimisplakatil jäälahingu mälestusmärk.

 2008.a toimus telesaates "Venemaa nimi" kolm kuud hääletus läbi aegade kõige tähtsama venelase nimetamiseks. Selleks valiti Aleksander Nevski, teine oli Pjotr Stolõpin, kolmas Jossif Stalin, neljas Aleksandr Puškin.

 Tallinnas Toompea lossi vastas on 1900.a valminud Aleksander Nevski katedraal. 1928.a arutati riigikogus katedraali kui venestamise sümboli lammutamist, üleskutseid selleks oli ajakirjanduses ka 1936. ja 1938.a. Konstantin Pätsi vend Nikolai Päts oli Nevski katedraali preester.
 Aastal 2010 toodi Venemaalt püha reliikviana sinna osa Aleksander Nevski säilmetest.


15 august 2018

Meessupelusonnid 1924

Pildi allservas on kiri:
Pärnu - vaade merele. Meessupelusonnid purunevad tormi ajal 11. sept 1924. Foto-uudis 471.
Paistab, et 11. september on varemgi halb päev olnud.


Leidsin Osta.ee-st ka tervete Pärnu meessupelusonnide pildi, foto-uudis 374:

 Kas kuskil olid ka naissuplusonnid või naised pidi kuivalt kaldal vaatama? Vist seda ka ei tohtinud, sest suplejad pildil on täiesti paljad.
 Tormi pildilt on näha, et onnid on ehitatud kaugele ja kõrgele merre, juurde viib laudtee. Kas need on tehtud selleks, et saaks paljalt ujuma minna, samas olles kaldast nii kaugel, et midagi näha ei ole?