09 september 2020

Lauamäng "Suusasõit"

   Kunstnik Richard Kivit mõtles 1936. aastal välja lauamängu "Suusasõit", mis Oskar Luige töökojas  trükiti ja valmis komplekteeriti.


 Paremal all nurgas veavad hobused metsast palke välja, suusataja jätab ühe viske vahele.

    Paremal all nurgas veavad metsaveoautod palke, suusataja jätab ühe viske vahele, aga autod on teistpidi nagu viidaks palke külast metsa. See, 1965.a mäng oleks nagu vaba käega eelmise mängu pealt ümber joonistatud, kirik ja sinimustvalge on muidugi ära jäetud.

Aastaarvu ei tea. Raja ja majade paigutus ning metsaveoauto nurgas on samaks jäänud.

See on nüüd hoopis teistsuguste lastega, aga rada, 2 silda ja metsaveoauto on jäänud samaks.


Praegu müüb Soome firma meile jälle meie kõige esimest, Richard Kiviti mängu.
 


1936. ja 1965.a mängude karbikaaned - suusasõidust on suusaretk saanud.
 


01 september 2020

Esimene koolipäev 1960-1963

   Esimese õppepäeva lõpul kogunesid õpetajad õpetajate tuppa põgusaid kokkuvõtteid tegema. Üksmeelselt otsustati vastutasuks partei ja valitsuse hoolitsusele rakendada kõik vahendid noorsoo kasvatamisel kõige paremate tulemuste saavutamiseks.

Nõukogude Õpetaja, 3.sept 1960

 

On ülim aeg loobuda vanadest trafaretsetest õpetamisviisidest, igavatest ja hallidest õppetundidest, mis jätavad õpilase passiivseks, asendades need selliste tundidega ja kasutades seesuguseid meetodeid, mis aktiviseerivad õpilase mõtlemist ja panevad nad tõsiselt tööle.

Nõukogude Õpetaja, 25. aug 1962

  Iga kool tutvustas külalistele põhiliselt seda, mis on tema tugevamaks küljeks. Viitna 8-klassilises koolis tutvuti õpilaste esteetilise kasvatusega. Õpetaja Lepp esines väga huvitava ettekandega nende laste laulmaõpetamisest, kel pole muusikalist kuulmist.

Nõukogude Õpetaja, 25. aug 1962

 Pildid Helju ja Maie albumitest.

22 august 2020

Türgi lipp Tõrma kalmistul

12 aastat tagasi, 2008.a 14. novembril avas Türgi kaitseminister koos abikaasaga Tõrma kalmistul mälestuskivi 130 aastat tagasi, 1878. aastal hukkunud Türgi sõjavangide mälestuseks.

Aktiivne Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal oli täiesti kindel, et peab olema mingi Eesti ja Türgi ühisosa, mida mälestusmärgiga tähistada. 

Tatari kultuuriseltsi presidendile Timur Saripovile oli tema vanaema 1950-ndatel näidanud kohta, kuhu türklased on maetud, vanaema sõnul oli tegu Judenitši vägedes sõdinutega, aga Virumaa muuseumi direktor pidas seda vähe tõenäoliseks, sest viimased töötasid vangidena Ida-Virumaa kaevandustes. 

“Infot on, et türklastest sõjavangid viibisid Pärnus 1878. aasta jaanuarist või veebruarist juunini, juulis ei ole neist kusagil sõnakestki, sama aasta augustis aga ilmuvad nad välja Rakveres,” lausus Oliver Pagel.

...

Nii on peaaegu kindel, et Rakveres veedetud aja jooksul mõni vang suri. Kuhu nad aga maeti, ei oska keegi täpselt öelda.

“Tõrma surnuaed oli sel ajal juba mitukümmend aastat olemas olnud,” ütles Oliver Pagel. 1874. aasta rahvaloenduse andmetel elas Rakvere linnas kolm tatari perekonda, kes võisid osaleda surnud türklaste matmisel.

 https://virumaateataja.postimees.ee/2314055/turgi-riik-tahab-tormasse-monumenti

Kuskilt on leitud infokild, et kaks türklast, Hasan Süleyman ja Mehmet Ödemiş, surid Rakveres tüüfusesse ja maeti Tõrma kalmistu servale.

 Nikolai Dmitrijev-Orenburgskii "Gribitskii reduudi vallutamine Plevna all"

Venemaa ja Türgi on omavahel palju sõdinud. Tõrma mälestusmärgi püstitamisel on silmas peetud 11. Vene-Türgi sõda, mis toimus 12.aprillist 1877 kuni kuni 19.veebruarini 1878.

 Mõningatel andmetel oli Eestis 1878. aastal lühikest aega 430 Vene-Türgi sõja vangi.

 Plevna välilaatsareti arstid ja medõed.

 Väga huvitav lugemine on Peeter Jakobsoni "Minu sõjamälestused", ilmunud 1901, lugeda saab

https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12993 

Teemaks on Eestist mobiliseeritud sõdurite teekond samasse, 11.Vene-Türgi sõtta. Mehed saadetakse Tallinnas rongi peale 11. augustil 1877. Transport oli nii aeglane ja kohmakas, et kui nad märtsikuuks Bulgaariasse kohale jõudsid, oli sõda juba ammu läbi. Tagasi Tallinnasse jõuti 12.oktoobril 1878. Kuigi mehed lahingutes ei osalenud, olid läbipõetud nakkushaigused neist inimvared teinud, paljud olid ka haigustesse surnud. 

Eesti mehed kohtuvad oma teekonnal ka sõjavangidega, kellesse suhtumine on väga kaastundlik.

Selle raamatukese taustal võib järeldada, et sõjavangide transpordil olid inimkaod väga suured, nii et selliseid mälestusmärke nagu Tõrma kalmistul, võiks panna tuhandeid vangide teekonnale üle kogu tolleaegse Venemaa territooriumi.

(Kirjanik ja luuletaja Peeter Jakobsoni tuntuim luuletus on "Täna liugu laseme, hõissa, meil on vastlad...")

Eestis on võib-olla veel üks 11.Vene-Türgi sõjaga seotud sammas, Mõdriku täkusammas Vinni lähedal.

Samba püstitamise põhjus on aja jooksul kaduma läinud, aga versioonid on alljärgnevad:

1) see on püstitatud 1812.a Isamaasõja ja Napoleoni üle saavutatud võidu auks, tolleaegne mõisa omanik, kindral Kaulbars olla sõjakäigus osalenud;

2) mälestusmärgi alla on maetud kindrali hobune, kes ta sõjaväljalt ära tõi;

3) see on mälestusmärk 1877.a Plevna lahingus langenud mõisahärra F.K. von Kaulbarsile.

 

Surnuaiast minu fotod, ülejäänud fotod ja info internetist.

30 juuli 2020

Olümpiaregati meeneid 1980


Üheks ajastuomaseks tootegrupiks olid olümpiateemalised tekstiilid. Juba 1976. aasta alguses tuli Vabariiklikult Pudukaupade Hulgikaubanduse Baasilt korraldus organiseerida sama aasta teiseks pooleks 1980. a olümpiamänge ja Tallinna purjeregatti kajastavate suveniiride ja kingitusesemete müük. 

 Rahvakunstimeistrite koondises "Uku"  loodi nelja aasta jooksul kokku 95 olümpiasümboolikaga toodet. 
Põhiliselt väiksed seinavaibad ja õlakotid, väike hulk ka telgedel kootud esemeid. Olümpiateema väljendus teksti TALLINN 80 lisamises tavapärase rahvuslikes mustrites vaiba või koti alumisele äärele.


 (Veinika Västrik "Rahvakunstimeistrite koondis "Uku" Eesti kangakudumistraditsiooni mõjutajana" )

 Olümpiameeneid valmistati lugematult palju ja üht-teist on veel 40 aastat hiljem alles.
 Olen näinud, et peredes on veel kasutusel olümpiasümboolikaga froteerätikud:

 Vigri tegi olümpiaajalugu - see oli esimene kord, kui olümpiamaskoti kõrval oli veel teine, ühe spordiala maskott.

Rätikud on kvaliteedimärgiga, toodetud Lenini ja Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Kreenholmi Manufaktuuris.

Kreenholmi manufaktuur tootis ka olümpiamustriga kangaid:





Olümpiaregati sümboolikaga köögi- ja kaelarätikud, pajakindad (tootjaid ei tea):

 


Klaasid Tartu Ehitusmaterjalide Tehaselt:




Tarbeklaasilt:




Alumises reas vasakpoolne on suur lillevaas.

Nahkgalanteriikombinaat "Linda" peegliga rahakott ja nahast piibukott. Piibukoti ja olümpiamängude sümbioos tundub küll väga kummaline:







 Tallinn 80 kiri lisati vist suuremale osale tol ajal toodetud spordikottidele:


Tartu Plastmasstoodete Katsetehas sai enne olümpiamänge kilekottide tootmiseks uued Soome tootmisliinid:


Värvilisel kotil oli teisel pool Tallinna linnaplaan, et kui mõni sportlane või turist peaks olümpia ajal ära eksima, siis sai kilekoti pealt kohe plaani vaadata.

"Norma" erinevaid plekkmärke oli minu arvates lõputult:



Need on kaks Osta.ee-s müüdud kollektsiooni.

Hästi palju oli ka kõikvõimalikke metallmärke erinevatelt tootjatelt:


Kalevi šokolaadid:


Viljandi Tuletikuvabriku tikutoosid:
Olümpiasümboolika pandi kõikvõimalikele asjadele:

raadiotele, pudeliavajatele, puunukkudele...

 Ka koolides pidid tööõpetuse õpetajad innustama lapsi olümpiasuveniire ja -kingitusi tegema. Kõigepealt olid rajoonide konkursid ja siis vabariiklik, kust valiti esemed olümpiakülalistele kinkimiseks.
 Nähtu põhjal juhin tähelepanu sellele, et õpilaste valmistatud kingitused olümpiakülalistele võiksid lähtuda samadest seisukohtadest kui Uku tooted. Igati teretulnud on õpilaste originaalkavandite järgi valmistatud esemed. Kingituste kujundamisel võiks kasutada olümpiasümboolikat, kuid sellega liialdada ei maksa.

Nõukogude Õpetaja, 9.veebruar 1980.

 Hansa Antiigis oli müügil ristpistes seinavaip, võib-olla on see olümpiale eelnenud kooliõpilaste käsitöövõistluse jaoks tehtud.

  Omaette olid välja pandud olümpiakingitused. See osa ekspositsioonist torkas silma äärmuste poolest: kõrvuti vaimukate, originaalsete, hästi teostatud esemetega pakuti ka halval tasemel plagiaati ja lohakalt tehtud maitsetuid asjakesi. Enamik rajoone täitis või isegi ületas meie palutud esemete arvu, mõnel pool aga ei õnnestunud žüriil kuidagi soovitud arvu välja valida. Neil rajoonidel tuleb veel täiendavalt pingutada.

Nõukogude Õpetaja, 14. juuni 1980

 Mulle on jäänud mulje, et keegi ei pidanud arvet, eesmärk oli lihtsalt võimalikult palju olümpiasuveniire toota.

Blogis on varem olnud juttu Vigri saamisloost - siin. 

Fotod põhiliselt Osta.ee-st.