30 august 2015

Põlva kolhoos

Koos nende piltidega sattus mulle kätte 1987.a Põlva kolhoosi 40.juubeliks välja antud raamatukene "Põlva kolhoos", must-valged pildid võiksid olla samast ajast.
  Esimesed Eesti kolhoosid tehti Saaremaal, seda kolhoosi on nimetatud Mandri-Eesti esimeseks, asutatud 17.sept 1947.

Mulle jäi silma lõik kolhoosi esimehe saatesõnast pildiraamatule:
Ent pole kahtlust, et juba kümmekonna aasta pärast on sellel raamatukesel põhiliselt ajalooline väärtus, sedavõrd hoogsalt areneb NLKP XXVII kongressi ajaloolisi otsuseid täites põllumajandus. Kollektiivi monoliitsus ja teotahtelisus lubab meie tähtpäeval kinnitada, et Põlva kolhoos püsib ka edaspidi eessammujate rivis.

 Ajaloolise väärtuse koha pealt oli tal õigus, aga 1997.a polnud enam mingeid kolhoose olemas ning esimeeski oli tunduvalt rahulikumal tööl Põlva maavalitsuse põllumajandustalituses.

Mis on täna 10 aasta pärast?


See kombainide rivistus on küll pildistamiseks ette võetud.


Samasugune pilt ülalnimetatud raamatust.
Kõige esimeseks on seatud Saksa DV kombain, ülejäänud on NSVL toodang. See on nii oluline, et kombain on raamatus veel eraldi pildistatuna ka.

 Kolhoosi traktorid ja autod on tehniliseks ülevaatuseks ritta seatud.


Lennukite kasutamist said endale lubada vaid jõukad kolhoosid.
Käisin kord sellisel lennul kaasas, võimalik, et sama kolhoosi maade kohal. Laadung võeti peale ja õhku tõusti Ridali lennuväljalt. Lennati 2 piloodiga, mina seisin kahe lenduri vahel, ülejäänud ruumi võttis enda alla suur vaat. Põllu peal seisid orientiirideks 2 vihmakeepidega kolhoosnikku, kes liikusid iga pritsimiskorra järel näitamaks lenduritele vajalikku pritsimiskohta. Lennuk laskus eluohtlikult madalale maa kohale, et pritsitav vedelik satuks võimalikult õigesse kohta ja tõusis põllu lõpus järsult üles ning ringiga uuesti tagasi, nii palju kordi, kuni vaat tühjaks sai. 
Sel perioodil teenisid annimehed ühe kuuga kontoritöötaja aastapalga.

 


 Ülalpildistatud inimesi nimetati eesrindlasteks.


 Nõu peeti ikka koos Leniniga.

 Raamatukese pildil peetakse nõu väga kurjakuulutava ühesilmse Leniniga.

Lippe vaadates tuleb meelde termin rändpunalipp, aga kas mõni seda ka on, ei tea.

 Viimane kolhoosi esimees Vello Jaakon.

27 august 2015

Pioneerilaager

Vaheaeg hakkab läbi saama, viimane aeg kirjutada pioneerilaagritest.
Praegu kestavad laagrid tavaliselt nädala, vanemad ei jõua rohkem maksta, nõukogude ajal kestis laagris vahetus kuu aega sümboolse summa eest.

 Postkaart: Kuprijanov "Pioneerilaagrisse" 1956





Keskelt kokkumurtavad pioneerilaagri tuusikud või õigemini tuusiku kaaned, sisu oli selline, nummerdatud, Tolstoi tänava osakond, kuhu koguneti, on praegu kunstikool.


Mina ise olen pioneerilaagris käinud ainult siis, kui ülikoolis pidi kohustuslikku pioneerilaagri praktikat tegema, aga ma ei mäleta, et oleks mingeid iseloomustusi kirjutanud. Aga nende tuusikute vahel oli lausa kaks erinevat iseloomustust:

Kaal saabudes 31,8, lahkudes 33,0. 
See on ka väga huvitav statistika, kas kõik pidid vähemasti paberi peal kilo juurde võtma?


Tanja on väga kuulekas tüdruk, täitis kõik korraldused. Väga tagasihoidlik, sõbrustas toa tüdrukutega. Armastab raamatuid lugeda.



 Eeskujuliku käitumise eest.
Pioneerilaager "Võrtsjärve"

 Võrtsjärve (Trepimäe) pioneerilaager kuulus lennukite musti kaste valmistanud kontrollaparatuuritehasele, kus enamik töötajatest olid venelased.


 Riidest laagri embleem, võis näiteks pluusivarrukale õmmelda.


Pioneer! Hoia distantsi!
(foto internetist)

 Aitäh Marianile.

04 august 2015

Au kolhoosikorrale 1972

Põlva kolhoosi 25.aastapäevaks telliti Endel Taniloolt mälestusmärk "Au kolhoosikorrale".
Kõige enne tehti kolhoosid Saaremaal, Põlva kolhoos pidas end mandri esimeseks, asutamisajaga 17.september 1947 (kolhoos "Võit).



Ega täiesti kõlbulikku monumenti ei saa paljalt sellepärast ära visata, et sinna on sobimatu tekst raiutud.

Hiljuti toodi Taniloole parandada Põlva ader, mille ta oli teinud 1972. aastal. Parandustöö käigus sai kujult ühtlasi eemaldatud kiri „Au kolhoosi korrale”. 
 Lõunaleht 7.juuni 2009
 Skulptor Endel Taniloo.
Põllumajanduse sümbol ader on metallkujund 5 m pikkusel künnivagu kujutaval graniidist alusel. Selle juurde on istutatud 10 tamme, mis praegu moodustavad Adrapargi.

Kas Eestis on veel sel kombel moderniseeritud mälestusmärke?

Mina arvan, et teksti parandamine oli viga. Turistina läheksin ma kindlasti vaatama kirja "Au kolhoosikorrale", aga "Adra park" jätab mind täiesti külmaks.


03 august 2015

Kombainivolinik 1953

Umbes nagu külvivolinikud, millest üldiselt palju on räägitud, nii saadeti kolhoosidesse ka vilja koristamise ajaks partei esindajaid, kes vaatasid, et kõik korras oleks.



Siin pildil on kombainer, kombaineri abi ja kombainivolinik, kelleks on täitevkomitee esimees Endel (heleda särgiga), kes koristustööde ajaks on kõrgemalt poolt "Ühenduse" kolhoosi kombainivolinikuks saadetud. Küsisin temalt, mitme kombaini järgi ta vaatama pidi, selgus, et üheainsa, kolhoosil ei olnud rohkem kombaine.