Võõpsu

 Võõpsu nime tekkimise kohta teab rahvasuu pajatada kahte legendi. Oli ju toona eestlaste ja teispool Peipsit elavate venelaste vahel tihe läbikäimine ja kauplemine. Vanarahva pärimuse järgi olla eestlaste seas Võõpsu tuntud Voosu nime all (tolleaegse Võhandu jõe nime järgi). Venelased aga hakkasid Voosu nime hääldama Voobsuu, mis hiljem kujunes Wõõbsuks. See nimetus kestis 1924. aastani, mil Võõpsu sai oma praeguse nime.
Teine versioon räägib, et kunagi sajandeid tagasi oli siia elama asunud vepsa rahvusest kala- ja jahimehi ning seda kohta hakati rahvasuus kutsuma Veps.
Peipsimaa lehelt.

 See postkaart on umbes 100 aastat vana, Võõpsu oli sel ajal hoogsalt arenev koht.

Netist uurides sain teada, et selle pildiga ei olegi nii lihtne, et tegelikult on 2 Võõpsut, asula Võhandu vasakkaldal ja küla paremkaldal, praegu kuuluvad nad isegi eri omavalitsustesse, üks Räpina, teine Mikitamäe valda. Lugesin, et inimesed on harjunud ennast üheks Võõpsuks pidama, nii et viimase haldusreformiga erinevatesse valdadesse jagamine on kaugete kabinetiametnike näpukas.
 Kuni 1946.aastani peeti asula ja küla vahel ühendust parvega, alles 1946.a ehitati sild, siis lõppes ka laevaliiklus Võõpsu sadamast.
Koha hiilgeaeg oli esimese vabariigi ajal, Võõpsu oli alev 1920-1938, põhiliselt käsitööliste elupaik, kutsuti ka potisetude pealinnaks. Viimase hoobi Võõpsu elujõule andis 1939.a tulekahju, kus hävis neljandik hooneid.

1936.a 2.jaanuari Vabas Maas oli Võõpsust selline artikkel:

2013.a oli Võõpsu alevikku sisse registreeritud 227 inimest, aastaringselt elati 2006.a 107.majas.
Võõpsu külas elas 2011.aastal 92 inimest.