Juba 2 nädalat on päeva keskel mõned tunnid piketeeritud Tartu sõjakomissariaadi ees.Fotol paremal servas on vene ohvitser piketti jälgimas.
Sõjakomissariaat asus praeguses Tartu Katoliku koolis.
Tavaliselt käis Andres lõunavaheajal üksi. Seekord,viimasel piketi päeval, 14. aprillil 1989.a tulime koos perega, et edasi minna demonstratsioonile Raekoja platsil. Väiksel Mihklil, kes tahab kaitsta oma rahvast, on sel päeval 3 aasta sünnipäev.
Tagaplaanil pikettide organiseerija, viimast kuud rase Dagmar.
Vankri alt on näha tähed PE. Piketeerijad olid sõjakomissariaadi ette asfaldile värviga kirjutanud: SIIN LÕPPEVAD SEADUSED.Kaja, Dagmar, mina, lapsed Tiit ja Mihkel. Vankris on vaba informatsiooniga maailmas kasvada tahtva lapse ema Sirje. Üliõpilastel oli kohustuslik sõjaline õpetus, pärast selle läbimist said kõik leitnandiks.
Sõjakomissariaadi eest mindi rongkäigus Raekoja platsile.
Raekoja platsil astus meie 3 lapsega pere juurde (4.laps oli koolis) üks vanem naine ja ütles, et tahab teha sihtannetust paljulapselisele perele (tol ajal oli annetamine ja toetamine väga moes) ja pani minu süles oleva Mihkli taskusse 25 rubla. See oli meie jaoks suur raha, saime selle eest sünnipäevatoidud osta.
Appi kui lahe pilt ja kui palju sümboleid, eks, aga kõige enam võtab põlvist nõrgaks, KUI NUNNU VÄIKE MIKI!!!!
VastaKustutaAndresel on lahe soeng - hardcore kaheksakümnendad ja ka lapsevanker Zekiwa - tõeline tänavaristleja - tuleb tuttav ette. TÜK lastehaiglas olid need Zekiwad kasutusel veel 2003.aastal ja täiesti võimalik, et praegugi.
VastaKustuta