Kalendrireform 31. jaanuaril 1918

 Täna täpselt 100 aastat tagasi järgnes Eestis ja Venemaal 31.jaanuarile 14.veebruar.
  Eesti oli veel Venemaa koosseisus ja läks koos Venemaaga üle Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile. Tegelikult mitte kogu Eesti: seoses Saksa okupatsiooniga oli Lääne-Eesti saartel uuele kalendrile üle mindud juba 1917.a sügisel ning Ruhnus juba 1915. aastal. Petserimaa vana- ja õigeusulised keeldusid esialgu uut kalendrit aktsepteerimast.

  Ülemineku pehmendamiseks kasutati mõnda aega kahte kalendrit paralleelselt, siiamaani lisatakse selleaegsetele daatumitele uue kalendri järgi ja vana kalendri järgi.
  Oli segaduste aeg, ajalehed ei ilmunud, ei olnud teada, millise riigi koosseisus eestlased edaspidi elama hakkavad.

 Venemaal oli pikki aastaid õigeusklik kirik olnud kalendrireformi vastu.
 Pärast revolutsiooni läks reformiga väga kiiresti:
 16.novembril 1917 tõstatati Rahvakomissaride Nõukogus küsimus kalendrireformist.
 23.jaanuari 1918 istungil pandi ette 2 projekti ja moodustati komisjon nende läbivaatamiseks:
1) aeglane, astmeline üleminek, kus igal aastal visatakse minema 24 tundi e 1 ööpäev, kalendrivahe oli 13 aastat, seega oleks reformiks kulunud 13 aastat, seda oleks saanud kasutada ka õigeusu kirik;
2) kiire, hetkeline üleminek, 13 päeva jäetakse lihtsalt vahele, kaotatakse ära, kiriku huvisid ei arvestata.
 23.jaanuari 1918 dekreediga lahutati kirik riigist.
 24.jaanuaril 1918 dekreet Venemaal Lääne-Euroopa kalendri sisseviimisest.
 26.jaanuaril 1918 allkirjastasid Venemaa Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu dekreedi Lenin ja rahvakomissarid. See oli kalendrireformi läbiviimise aluseks.
  Dekreet oli 10-punktiline ning sisaldas praktilisi nõuandeid üleminekuks, kuidas arvestada tähtaegu ja palkasid jne, ning viimane punkt ütles, et 1.juulini tuleb alati sulgudes ka vana kuupäeva kasutada. Mõned Eesti ajalehed kasutasid topeltkuupäevi juba sajandi algusest peale.

 1918.a kalendril on kõrvuti 2 rida kuupäevi - vana ja uue kalendri järgi.

 Millal see kalender trükiti? Kas trükkijad olid ettenägelikud või trükiti aasta alguses, kui kalendrireform oli juba välja kuulutatud? Mulle tundub, et see oli varem trükitud, nad ütlevad, et uues aastas on 365 päeva, tegelikult oli 352.

Katoliiklikes maades kehtestati Gregoriuse kalender oktoobris 1582 – 4. kuupäevale järgnes 15.
Mõned näited üleminekutest:
Hispaania, Itaalia, Portugal, Poola, Prantsusmaa - 1582.a;
Norra, Saksamaa, Taani - 1700.a;
Rootsi, Soome - 1753.a;
Türgi - 1917.a;
Kreeka - 1924.a.

Tegelikult oli Lõuna-Eestis Gregoriuse kalender juba varem kasutusel olnud - aastatel 1582-1625, kui Liivimaa oli Poola võimu all. 

  Gregoriuse kalendri nimetus tuleb selle kasutusele võtnud paavst Gregorius XIII nimest, ettepaneku selline kalender kasutusele võtta olevat teinud Napoli arst Aloysius Lilius.
Juliuse kalender on Julius Caesari nime järgi.

  Kalendrite muutmine käib vist revolutsioonidega kaasas - pärast Prantsuse revolutsiooni muudeti ka kalendrit. Nii Prantsusmaal kui ka Venemaal oli kalendrireformi üheks eesmärgiks inimeste kirikuskäimise harjumustest lahti saada.
  Samas tundub hästi veider, et ajal, kui on väga palju lahendamata probleeme, hakatakse jahmerdama kalendrireformiga, millega ei ole 300 aastat kiiret olnud.

  1922.a mais peeti Roomas rahvusvahelise astronoomia ühingu peakoosolek, kus kalendrireformide komitee formuleeris rea seisukohti:
*kuigi Gregoriuse kalendrit tarvitatakse ka mitte-ristiusu maades, ei ole siiski otstarbekas muuta aastate lugemise algmomenti;
*aasta algus, 1.jaanuar, on juhuslik, oleks soovitav alustada aastat talvisest pööripäevast, 22.detsembrist;
*7 päeva nädalas on nii sisse juurdunud, et seda pole mõtet muuta.
 Reformimiseks oli 2 varianti:
a) kalendrit tuleks muuta nii, et kuus oleks 4 nädalat so 28 päeva, seega oleks aastas 13 kuud ja 1-2 lisapäeva, siis saaks korraldada nii, et iga 1. kuupäev oleks pühapäev, 2.esmaspäev jne; aasta algaks alati sama päevaga ja nädalapäevade side kuupäevadega oleks lihtne;
 b) aasta koosneks 52 nädalast ja 1-2 lisapäevast, mida võib paigutada aasta lõppu või nimeta päevana mõne püha hulka; aasta algaks alati sama päevaga ja nädalapäevade suhe kuupäevaga oleks lihtne; aastasse jätta 12 kuud 364 päevaga, kusjuures järgemööda oleks 2 kuud 30 päevaga ja kolmas 31 päevaga.
 Kalendrikomitee leidis siiski, et variant a ei sobi, sest 13kuud ei ole jagatav veeranditeks, trimestriteks ega muuks selliseks, aga b neile meeldis.
  
  Paistab, et kalendri reformimine hakkas ka Nõukogudemaale meeldima, sest 1.novembrist 1929 viidi ellu uus kalender, kus kõigi kuude pikkus oli 30 päeva ja lisaks olid veel 5 kuudevälist päeva, mida nimetati Lenini päevadeks või tööstus- või töölispäevadeks, ning liigaastal tuli 30.veebruari järel veel üks lisapäev. Nädal oli 5-päevane, kõik päevad olid tööpäevad, aga ühe päeva sai ikkagi puhkust, selle põhiline mõte oli takistada pühapäevast kirikuskäimist. Sellest tekkis omajagu segadust, 1.detsembril 1931 mindi kuude jaotuselt Gregoriuse kalendrile tagasi, aga nädal muudeti 6-päevaseks, puhkepäev oli 6.päeval. See kestis 1940. aastani.