J.Kannuska ja Tartu õlletehas

 Kui lugeda pärastsõjaaegseid artikleid Tartu õlletehasest, siis torkab silma üks väga sobilik nimi õlletehase töötajale - Kannuska. Tööeesrindlane J.Kannuska on õllemeister, mõnes kohas on teda nimetatud ka keedumeistriks, üks tähtsamaid inimesi õlletehase pärastsõjaaegsel ülesehitamisel.

Tartu õlletehas on esimese Nõukogude Eesti õlletehasena lasknud turule õlle, mis vastab Liidu standard-kvaliteetõllele "žigolevskoje". "Õllemeistri sm J.Kannuska silmapaistev töösaavutus on leidnud töötajaskonnas erilist tähelepanu," mainib õlletehase plaaniosakonna juhataja ja õlle kontrollija sm. H.Perajärv. "Tema on meie vabriku hing, temale võlgneme tänu, et võime valmistada nii kõrgekvaliteedilist õlut."
  Sm J.Kannuska seletab enesest: "Olen sündinud 1893.aastal Tähtvere vallas töölise pojana. Õllevabrikusse siirdusin 1923.aastal, kus töötasin lihttöölisena. 1943.a asusin iseseisvalt õllekeetja kohale. Keedukoja juhatajaks sain 1941.a. Siis käisin ka Leningradi õllevabrikutes õlle valmistamisega tutvumas. Säält sain mõned hääd näpunäited, mille järgi olen oma tööd suunanud." 

Postimees, 28.jaan 1945

Ka sm-d Kannuska ja Must, kes on olnud kogu aeg Tartu Õlletehase lööktöölised, ning sm. Koor rakendasid kõik oma hoole ja energia valimiseelsesse tootmislahingusse.

Postimees, 23.veebr 1946.

  Lugesin Andres Sepa raamatust "Õllelinn Tartu" J.Kannuska traagilisest saatusest.  Selle asemel, et teda teenete eest kätel kanda, pandi ta hoopis vangi.

  1.novembril 1949 oli tehase väravas põhjalik kontroll, õlle väljaviimiselt tabati 4 töötajat, nende hulgas Kannuska, kellel oli kaasas kaks pudelit Gladiaatori õlut. Kõik kinnivõetud õigustasid end kohesaabuva Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva pühitsemissooviga.
 11.detsembril 1949 oli tehase klubis avalik kohtuprotsess, kus Kannuska ausa inimesena tunnistas, et ta oli ka septembris saunas 2 pudelit õlut ära joonud. J.Kannuska sai süüdistuse grupiviisilises riisumises ja karistuseks 12 aastat vabadusekaotust koos kogu vara konfiskeerimisega.
 1952. aastal anti talle seoses invaliidistumisega armu, kuid õlletehasesse ta enam tööle ei tulnud.