Jaan Kirss ja Tartu õlletehas

  1944. aasta 25.augustil, kui Tartu linna vallutas Punaarmee, olid sõjaväelased kohe huvitatud õlletehase varudest. Probleemide vältimiseks saadeti kiiresti kohale ENSV toiduainete tööstuse rahvakomissariaadi operatiivgrupp, kes hakkas organiseerima õlle müüki. Nõukogude sõjamehed võtsid Tähtvere tänava värava juurde pikka järjekorda, sakslased veel tulistasid teiselt poolt jõge, aga sellest ei lastud ennast häirida. Õhtuks oli Saksa sõjaväe jaoks tehtud õlu kõik ära müüdud.

  Jaan Kirss, kes oli selle operatiivgrupi liige, määrati samal päeval õlletehase direktori kohusetäitjaks.
  Hooned ja sisseseade olid säilinud, töölised kutsuti tööle, lõhkekehad tehti kahjutuks, taastati elekter.
  Esimene partii õlut valmis oktoobris.

7.oktoobriks 1945 oli õlletehases tööl 100 inimest, kes said tehase ühisköögist ka süüa. Tehasel oli 2 veoautot ja 4 hobust.

  Esialgu toodeti eestiaegsete nimedega õlusid - "Pilsen", "Gladiaator", "Tõmmu Hiid" ja kahte sorti limonaadi - üht suhkru, teist sahhariiniga.

Jaan Kirss on säärsaabastega. Kas tagaplaanil võiks olla üks tehase kahest veoautost?

  Kirss oli sündinud Viljandimaal, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamise järel läks ta õppima Peterburi Polütehnilisse Instituuti. Pärast oktoobrirevolutsiooni töötas Rostovis Doni ääres mitme toiduainetööstuse ettevõtte peainsenerina. 

 

  Rahvakomissariaadi erivolinik Jaan Kirss nimetas 27.septembril 1945 uue direktori kohusetäitja ja jätkas ise peainsenerina kuni 1.jaanuarini 1946, mil temast sai neljaks aastaks õlletehase direktor.

    1946.a 23.veebruari Postimees kirjutab "Kuidas Tartu Õlletehas saavutas töö edu":
  Jaanuarikuust alates võttis tehase juhtimise enda kätte uus direktor sm. Jaan K i r s s. Tema esimeseks mureks oli kogu tööliskonda tutvustada tehase majandusliku seisukorraga. Selleks kutsuti kokku tööliste üldkoosolek, kus kanti ette tehase majanduslik olukord ja arutleti läbi ligemad sihtjooned. Lõppeks said tehase vastutavad töötajad endale kindlad ülesanded ja nende täitmisele asuti loosungiga: "Nõukogude inimene ei tunne sõna "ei ole võimalik"."
  Töö käis pingsalt sisemise omavahelise sotsialistliku võistluse korras. Nii olid võistluses keedukoda, käärikelder ja põhjakelder. Võistlusega ühinesid masinaruum, katlakütjad ning transpordiosakond.
...
  Eriliselt paistab silma sm. Leo Kaseoru, kellel on suuri teeneid selles, et karastusjookide plaan täideti jaanuaris 646,5%-liselt ja valimispäevaks täideti I kvartali plaanist 67,75%.

   Uskumatu, kuidas on üldse võimalik 6,5 korda plaani ületada?! See pidi üks väga väike plaan olema.

   1949. aastal töötas Tartu Õlletehases juba 295 inimest.

Jaan Kirss vallandati direktori kohalt 10.aprillil 1950 riigikontrolli revisjoniakti põhjal.


  Vestlesin Jaan Kirsi miniaga, kes kiitis väga oma äia.
   Kui minia oli veel vaid poja kursusekaaslane, oli Jaan märganud tema viletsaid jalavarje ning kutsunud õlletehasesse kingsepa juurde. Õlletehasel oli oma kingsepp, kes tegi jalanõusid! Tütarlapselt võeti mõõdud ja varsti käis ta väga moodsate kalanahast kingadega.


Tartu õlletehasest on 2007.a ilmunud väga põhjalik ja huvitav raamat - Andres Sepp "Õllelinn Tartu".