Esitan valiku erinevatest pulmadest pärit piltidest, mis mulle tollele ajale iseloomulik tundub.
Piltidega pulmakutse oli väga haruldane, töömahukas protsess oli pildistada, lõigata, kleepida, kirjutada ja uuesti pildistada - see kutse on väga professionaalselt tehtud.
Tavaliselt kasutati väga lihtsaid kutseid.
Abielu registreerimine (vist Elvas). Pidulik ruum iseenesest on vaatamisväärsus: must plekkahi, nähtavad laetalad, niruvõitu potipalm, paaripanija on paarist kõrgemal positsioonil poodiumil.
1969. Registreerimine Tallinnas, pulmarongina sõideti mitmeks päevaks pidu pidama peigmehe kodupaika Värskasse.
Enne pittu jõudmist olid naabrite auväravad, kus pruut pidi ketrama ja/või nukku mähkima, peigmees puujändriku kirvega katki lööma. Üldiselt peigmehed oskasid puid lõhkuda ja pruudid kedrata. Edasisaamiseks pidi jätma igasse väravasse pudeli viina.
Kurg viidi katusele salaja, öösel. Hommikul pidi peigmees kure alla tooma.
Suured plekist kured käisid ühest pulmast teise. Lainega lipp ei olnud populaarne, perekondlike tähtpäevade puhul seda üldiselt ei heisatud, eriti korstna kõrvale, arvan, et lipp oli osa naljast.
Üks teine kurg.
Veel oli pruudi varastamise komme, aga seda peeti ohtlikuks, vahel lepiti kokku, et pruuti ei varastata, eriti kui oli tollase kõnepruugi järgi hädaabielu.
Kell 24 andis pruut oma loori ja peigmees mütsi ringmängus pruudipärga mängides uuele paarile.
Minu tuttav rääkis, et nemad viisid klassivennaga avaldused sisse, et saada tõendiga osta - üks keskkooli lõpetamiseks kingad, teine ülikonna. Ja seda veel umbes 1989. aastal.
VastaKustutaNii et see jutt valeavalduste kohta on ikka vist tõsi - masendavalt vaene aeg ja kaubapuudus tegi leidlikuks.