33-aastane Toivo Leivo langes Sõrve säärel 19.novembril 1944.
Abikaasa Aleksandrale saadeti kiri nagu ikka, et langes lahingus kangelaslikult selles ja selles külas. Pärast sõda käisid omaksed mõned korrad kalmukohta otsimas, kuid tulemusteta.
Aeg läks, Toivo 3 poega kasvasid suurteks meesteks, üks neist lõpetas Tartus arstiteaduskonna ja töötas Tallinna keskhaiglas arstina. 1984. aastal juhtus poeg Herman haiglas pikemalt rääkima ühe Saaremaalt pärit patsiendiga, muu hulgas tuli juttu ka Sõrves langenud isast: "Minu naabrinaine Erna hooldab juba 40 aastat kahte meie küla taga talu varemetes olevat hauda, ühe mehe nimi oli vist Toivo, teine oli keegi lätlane." Esimesel vabal päeval sõitis perekond Saaremaale, otsisid Erna üles, kahjuks oli teada ainult sinna maetud sõjamehe eesnimi. Kui palju Toivosid seal ikka langeda sai, otsustas perekond, väike kahtlus küll jäi, kuid siiski telliti pildil oleva hauakivi. Ernast sai aastateks peaaegu et sugulane.
Haua ümber oli kasvanud võsa ja võsast saanud mets. Tuli uus riigikord, mets sai omaniku, kelle käest see läks Eesti pangale, kel oli plaanis mets maha võtta.
1992.a taotles perekond loa säilmete ümbermatmiseks kodukohta, Värska kalmistule.
Suvisel pühapäeval asusid pojad kaevama: hauas oli sineliräbalatega kaetud luustik, millel rinnatasku kohal hõbelusikas graveeringuga Aleksandra - ema oli pannud oma lusika mehele kaasa, kui too sõtta läks.
Tänan, et jagasid seda lugu.
VastaKustutaNagu muinasjutt juba... Ilus.
VastaKustutaMilline lugu! Väga südantlõhestav, aga taas kinnitus sellele, kui väike on maailm ja kui lähedased inimesed selle sees, vaatamata kõigele.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaNõukogude kaotusaruannete andmetel on sapöör Toivo Leivo tapetud 19.11.1944 ja maetud väidetavalt 21.11.1944 Laomardi juurde. Haua täpsem asukoht ja skeem puuduvad. https://www.obd-memorial.ru/memorial/fullimage... https://www.obd-memorial.ru/memorial/fullimage... Sundmobiliseeritud 06.09.1944 - vähem kui kolm kuud varem. Teise okupatsiooni alates said punased suurima saagi Kagu-Eestist värske "kahuriliha" osas. Enne Sõrvet neid lahingusse ei usaldatud. Keda Sõrves ei tapetud või haavatud, neist leidsid enamus otsa Kuramaal. Kõige paremini kirjeldab Sõrve lahingut Lõpe ja Lõopõllu vahel Evald Loosaar oma raamatus "Eesti mehe lugu.". Saksa poole vaadet saab lugeda siit http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211
VastaKustutahttps://www.obd-memorial.ru/memorial/fullimage?id=55888293&id1=5b9e09bd33c44876a4e3c95f5ae14088&path=Z/004/058-0018002-1365/00000010.jpg
VastaKustutahttps://www.obd-memorial.ru/memorial/fullimage?id=1152577145&id1=eed58b6faaa2a0ae8dda14401a1e0e43&path=DIP/002/33031-0343637-0002/00000002.jpg
VastaKustutahttps://drive.google.com/drive/folders/1okyzuCQd_hqnxKaJKIb6fh5q2tPCVEA2?usp=sharing
VastaKustutaAitäh, toimetan Toivo Leivo järeltulijatele edasi.
VastaKustutaToivo oli minu vanaisa. Mu isa Hugo töötas Tallinna Sadama haiglas. Muu info on enam vähem tõepärane.
VastaKustuta