Kettamaailma surm oli traditsionalist, kes oli uhke selle üle, et ta ise kundesid teenindas, ning veetis suurema osa ajast sügavas masenduses, sest tema püüdlusi ei hinnatud. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et keegi ei kartnud Surma ennast, vaid valu ja lahusolekut ja unustust, ning et polnud sugugi mõistlik suhtuda kellessegi halvasti üksnes seetõttu, et tal olid tühjad silmakoopad ja ta tundis oma töö üle uhkust.
Terry Pratchett "Fantastiline valgus", lk 91
Fotod meie kodusest pildikastist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar