Sestroretski kuurort

Leidsin ühe albumi vahelt koltunud postkaardi Sestroretski kuurort. Vaade kuursaali rõdult.

Mul tekkis kohe küsimus, kus see kauge paik siis on. Polegi kauge paik, siinsamas Soome lahe kaldal.

Sestroretski kuurort avati pidulikult 20.juunil 1900. Ehituse suurejoonelisusest annab tunnistust see, et kuurordini ehitati Peterburist eraldi raudtee. Kuursaali, mille rõdult pilt tehtud oli, sai vaksalist otse mööda 600 m pikkust katusega klaasist galeriid.
20.juunil tuli avamiseks kohale Peterburist 2 erirongi kutsutud külalistega. Külaliste hulgas oli Peterburi kuberner S.A.Toll. Osa külalisi tuli meritsi, viitseadmiral S.O.Makarov tuli Kroonlinnast laevaga. Toimus kuursaali, haigla ja pansionaadi pühitsemine, heisati lipp.
23.juunil võisid kõik inimesed kuurorti vaatama tulla, see oli ainus päev, kus pargis sai ilma rahata jalutada.

Pildil on näha ka 420m pikkune galerii, mis viis kuursaalist mere äärde. Mere poolt oli galerii klaasitud, pargi poolt lahti, galeriis olid pingid istumiseks.

Looklevate mereäärsete teede ja muruplatside keskel oli Peeter I ausammas. Peetri selja taga on näha ühendusgaleriid.

 Kuursaali hoone oli eriline vaatamisväärsus. Keskel oli kontsertsaal kõrgusega 14,3 meetrit 1700 inimese jaoks, kus toimusid regulaarselt klassikalise muusika kontserdid.

Kuigi Peterburist sõitis rong siia 1,5 tundi, muutus Sestroretski kuurort kohe populaarseks, umbes 4000 inimest päevas tuli siia puhkama, parki jalutama, sümfooniaorkestrit kuulama. Paistab, et Peterburis ei elatud sugugi halvasti.

Kuursaali soklikorrusel olid jääkambrid ja laod toiduainete ja veini jaoks ning restorani köök. Sealne pliit oli Venemaa suurim, korraga sai süüa teha 20 kokka ja mitukümmend abilist.
Kuursaali ühes tiivas oli 3 saaliga restoran + terrass, teises tiivas raamatukogu, piljardisaal, kaardimängu toad, puhketoad.

 
Sanatooriumikompleks oli ehitatud viimase sõna järgi nii ehituses kui ka meditsiinis. Pargis olid metsapansionaat ja ravikorpus. Viimases oli laboratoorium, ravidušid, mineraalvee vannid, mudavannid, füsioteraapia kabinetid, saunad, võimla ja 32 palatit. Üldse tehti 52 eri nimetusega protseduuri.
Metsapansionaat oli 2-korruseline puust 65 toaga maja, kus sanatooriumi patsiendid elasid. Majas oli õhkküte, kõigil tubadel olid rõdud või terrassid. 1904.a ehitati mere äärde üks 38 toaga maja juurde.

Bassein oli 20.sajandi algul Venemaa suurim sisebassein, basseinist ravilasse viis galerii.

Kodusõja ajal sai sanatooriumikompleks kannatada. 1920.a otsustas nõukogude võim selle uuesti üles ehitada. Sügisel 1921 võeti vastu esimesed 154 patsienti: töölised ja kodusõjas invaliidistunud soldatid. 1924.a kolme kuuga käis läbi 1435 patsienti. Arstid pidasid sanatooriumis rahvale loenguid meditsiini algtõdedest ja hügieenist.
1930-ndatel oli plaanis ehitada kuurort maailma suurimaks, 4500-kohaliseks. Seda ei õnnestunud ellu viia, sest sõjalised ringkonnad leidsid, et sanatooriumikompleks on Soome piirile liiga lähedal, 1937.a anti kuurort sõjaväele.
Sügisest 1939 - kevadeni 1940 oli kuurordis sõjaväehospidal.
Sügisel 1944 otsustas Leningradi linnavalitsus kompleksi korda teha. 1947.a aprillis puhkasid metsapansionaadis juba esimesed 150 inimest. 24.augustil 1954 hakkas uuesti tervenisti tööle ravikorpus.
Praegu kompleks töötab, eriti tuntud on tema mineraalveebassein.