Naistepäevaks

  1910.a jõudis Clara Zetkini (1857-1933) kõrvu teade, et Kopenhaageni politsei on kohalike prostituutide ametiühingu asutamisele järgnenud meeleavalduse laiali peksnud ning intiimteenistujad kainestusmajja viinud. See vihastas teda sedavõrd, et ta pidas teisel sotsialistlike naiste kongressil sütitava kõne, milles nõudis rahvusvahelise naistepäeva tähistamist.

Tiit Kuningas "Võta näpust!", lk 243

Naistepäeva tähistatakse meil endiselt, kuigi kaarte vist enam ei saadeta, aga lilli tuuakse naistele küll. Lilledega kaardidki moodustavad enamiku selleks tähtpäevaks saadetud nõukogudeaegsetest kaartidest. Naistepäev on ka varakevade algus, kaartideks kujundati ka loodusfotosid. Aga lilled mind ei huvita, tegin valiku teistsugustest kaartidest, põhiliselt 1950-ndate lõpust 1960-ndate algusest.

On ju meeleolu tõstvad kaardid! Naised-kangelased vaatavad rõõmsalt tulevikku. (Hambapastat meil siis ei reklaamitud.) Vasakpoolsel kaardil on kaunis noor tütarlaps, rinnas Lenini orden ja kangelase kuldtäht, tema kaaslasel on Tööpunalipu orden. Parempoolsel paistab tagaplaanil Moskva ülikool. Nii üks stiil, aga tagant selgub, et need on erinevate kunstnike (Gundobin ja Toudze) kaardid 1958. ja 1959.aastast, saadetud naistepäevaõnnitlustega Tallinnast Tartusse.

Natuke hilisemad töötavate naistega õnnitluskaardid.

Kui ma olin seda punast kaarti tükk aega vaadanud, hakkas mind häirima selle tütarlapse kael tagantpoolt.

Kuna on tegemist rahvusvahelise naistepäevaga, siis on kaartidel levinud motiiv valge, kollane ja must naine. Mõjub kuidagi naljakalt.

Naised ja kosmos - väga heroiline teema.

Emadepäeva nõukogude ajal ei olnud, see teema käis naistepäeva alla. Väga nunnud on kaardid, kus lapsed koristavad, küpsetavad, meisterdavad ja joonistavad emade jaoks.