Ajalehe väljalõike on säilitanud maisilüli liige kommunistlik noor Marianne Ahas ja see pärineb ajavahemikust 1955-1957.
Mais näitas kujukalt NSV Liidu eluolu politiseeritust. Seda põllukultuuri hakati kampaania korras kasvatama pärast Jossif Stalini surma 1953. Uus parteiliider, Nikita Hruštšov, pidas sama aasta septembris parteipleenumil kõne, kus tõi esile puudusi põllumajanduspoliitikas. Peamise probleemina mainis ta loomakasvatuse aeglast arengut.
Selleks, et nõukogude rahvale rohkem liha- ja piimasaadusi pakkuda, pidas peasekretär muu hulgas vajalikuks rõhutada maisi tähtsust loomasöödana. Tundus, et muu maailm eesotsas USA-ga, millele oli vaja järele jõuda ning möödagi minna, oli just maisi abil saavutanud suurepärased tootmisnäitajad. NSV Liidu mustmullavööndist välja jäävaid põllumehi, sh. Balti vabariikide omasid, kutsus Hruštšov üles kasvatama maisi silokultuurina [6].
Maisikampaania konkreetsem algus oli 1955. aastal, mil partei oma jaanuaripleenumil arutas lihatootmise suurendamist. Seal püstitati kindlad eesmärgid külvipindade jms. kohta, maisist pidi saama imerohi sotsialistliku põllumajanduse päästmiseks [24].
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar