Lenini monumentidest

  Lenini monumentide arvu on väga raske kindlaks teha, aga hinnanguliselt oli 1991. aastal Venemaal  7000 Lenini monumenti,
Baltimaades 160,
Eestis 14 ( Tartu, Tallinn, Võru, Jõgeva, Kallaste, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Sillamäe, Türi, Turba, Rannu).

 Teatavasti oli Vladimir Uljanov lühike mees, 164 cm pikk. Milline oli esimene Lenini monument, pole täpselt teada, aga üks seaduspärasus on silmaga näha - esimestel skulptuuridel on kujutatud tõepoolest lühikest meest, aga mida aeg edasi, seda pikemaks suur juht venib. Mulle tundub, et mantel on kujudel selleks, et jässakas keha optiliselt pikem tunduks.

 

Lühike jässakas mees, üks päev pärast Lenini surma, 22.jaanuaril 1924 avatud Noginski monument. 

Foto Wikimapiast.

Ilus sale poiss, üks kahest Pihkva Leninist, püstitatud 1960. aastal.
 Minu foto.

Suur priske vägilane, Novosibirski Lenin, püstitatud 1970.
Minu foto.

 Tüüpiline Lenin, üks käsi ees, teine taskus, Gorno-Altaiskis, püstitatud 1958.
Lenini kujude puhul räägitakse maanteel hääletava turisti poosist, kas see ongi?
Minu foto.

Kõige kõrgem Lenini monument on Volgogradis, 56,76m, skulptuuri enda kõrgus on 27m, autor Jevgeni Vutšetin, avati 1973. Foto netist.

  Enamasti on Lenin palja peaga, vahel sonimütsiga, tihti hoiab mütsi käes. (Naljahambad ütlevad, et Stalin varastaks mütsi muidu ära.) 

 Karvamütsiga Leninid on haruldased, selliseid linnaväljaku Lenineid on 4:

1) Rõbinskis (Jaroslavli oblast);

2) Biiskis (Altai krai);

3) Mikusinskis (Krasnojarski krai);

4) Petrozavodskis (Karjala).

Rõbinskis. Foto netist.

Petrozavodskis. Foto netist.

Biiskis. Foto netist.

Lisan siia juurde veel pisikese kulunud Lenini Pihkva järve Zalita saare lagunenud kultuurimaja eest.

Väga huvitav on Lenini skulptuuride all olevate postamentide taaskasutus. 

 Rõbinski monumendi aluse peal on olnud terve rida skulptuure. Punasest graniidist postament on pärit tsaariajast, algul oli sellel Aleksander II kuju, 1918. aastal tehti samale alusele monument tööle sirbi ja vasaraga, 1923. aastal paigaldati Lenini kipsbüst, 1934. a täispikkuses skulptuur õiget suunda näitava käega ja 1959. aastal praegune. Fotod netist.

 Kostroma monumendi alus tehti 1913. aastal, peale pidi tulema Romanovite dünastia 300. aastapäevaks pühendatud skulptuurigrupp, kuid revolutsiooni tõttu jäi pooleli ja 1927. aastal paigaldati alusele Lenini kuju. Fotod netist.

 

 Samaaras lükati 1889. a valminud monumendilt Aleksander II ja teised kujud ning kaunistused 1927. aastal maha ja tõsteti Lenin asemele.

 Leninil ei ole sulega müts, tal on lind pea peal. Postkaart netist, minu foto.

Selliseid kurioosumeid võib veel vaadata siit blogist.

Jasnaja Poljanas, Lev Tolstoi kunagises mõisas asuval monumendil vahetati Stalini pea Lenini pea vastu.

Jasnaja Poljana Leninil pidi olema selgelt äratuntav generalissimuse mantel.Foto netist.

 On veel üks taaskasutuse juhtum, kus vastupidi, Lenini kujule paigaldati teine pea, nimelt Lääne-Ukrainas Koretsi linnas asendati 1990-ndatel Lenini pea Ukraina kirjanduse rajaja Tarass Sevtšenko peaga, mantel ja ülikond sobis Sevtšenkole väga hästi.
 Mulle räägiti, et samamoodi olevat tehtud ka Kasahstanis Petropavlovski linnas, aga ma ei ole sellele kinnitust leidnud.

 Lenini kehaga Sevtšenko Koretsis. Foto netist.

 Veel liigub suust suhu lugu kahe soniga Leninist, et avati kuju, kus Leninil oli üks soni peas, teine käes. See on müüt, mis sai alguse Dovlatovi raamatust "Kohver". Raamatus räägib autor Tšeljabinski linnas avatavast kujust: muusika mängis, kujult tõmmati ära kate... ja väljakutäis inimesi puhkes naerma, välja arvatud üks inimene - skulptor Viktor Drõžakov.
  Kui järgi mõelda, on see väga ebaloogiline, sellist asja ei saa juhtuda.

  Meie Olev Remsu on sellest oma versiooni teinud. Ta väidab oma reisiraamatus "Minu Neenetsimaa", et selline kahe mütsiga Lenin olevat Salehardis olnud ja keegi ei märganud, alles üks postkaardikoguja pani tähele.

Nüüd veel ühest ulme valdkonda kuuluvast skulptuurist.

 1931. aastal korraldati Moskvasse ehitatava nõukogude palee konkurss, kuhu esitati ligi 200 tööd. Võitis arhitekt Boris Iofan. Nõukogude palee oleks olnud 100m kõrguse skulptuuri alus. Hakatigi samal aastal ehitama, kuid Teise Maailmasõja ajal 1942. aastal võeti terasribistik lahti ja kasutati sõjatööstuses. Pärast sõda lubas Stalin hoone ära ehitada, kuid neli aastat pärast Stalini surma, 1957. aastal loobuti. Projekti foto netist.