Lenini mausoleumist

Valvepost nr 1, vahtkonna vahetus.

  Seest ja väljast valvasid mausoleumi eriväeosad, nn Kremli väed. Sõdurid olid ilusate kallist materjalist õmmeldud mundritega ja parema olme ning toidu peal. Aga rividrilli said nad vist söögi alla ja söögi peale. Vahtkonnavahetust oli muidugi ilus vaadata. 

 Lenini vaatamiseks oli Nõukogude ajal alati tundidepikkune järjekord. 

Väga põhjalik lugu Lenini mausoleumist on 5 aasta taguses Õhtulehes, siin.

1953. aastal ilmunud raamat kooliealiste keskmisele astmele.

Lugu jutustab maal elavast ja kaksikute poegadega kolhoosis töötavast lesest Annast, raamatu lõpul kutsutakse ta Moskvasse lina- ja kanepikasvatamise eesrindlaste nõupidamisele partei ja valitsuse juhtidega.

  Ja äkki täiesti ootamatult, nagu see alati tuleb, kõlasid aplaus ja tervitushüüded ning inimesed saalis tõusid kõik püsti nagu üks mees. Anna Mihhailovna hüppas püsti ja nägi, et presiidiumi laua poole sammub grupp inimesi. Ta otsis selles grupis üles Stalini ja hakkas käsi plaksutama.
  "Kallis ... Sa meie kallis ..." sosistas ta.
 lk 81

  "Laengut on palju, aga kanepit vähe," ütles Stalin, ja saalis puhkes naer, mis kaua ei tahtnud vaikida.
lk 85


"Ta peaks sooja piima jooma," mõtles Anna Mihhailovna. Leebelt naeratades jätkas ta Stalini vaatlemist.
lk 87

 Annal õnnestub humoorika ja lahke Staliniga pikalt vestelda ja õhtul saab ta hea töö eest ordeni.

 Nõupidamise delegaadid tutvuvad ka Moskva vaatamisväärsustega, muu hulgas Lenini mausoleumiga. Tõe huvides peab ütlema, et mausoleumis sees tegi rahvas ühtlase voona kirstust umbes 3 meetri kauguse kaare. Vähemalt 1978. aastal oli see nii, ei usu, et 1953.a lähemale lasti.

 Kõrgemal alusel, klaaskirstus, lamas Lenin. Näis, et ta magab. Tal oli kõrge, puhas otsaesine. Seljas oli tal lihtne kuub, aga mitte kaitsevärvi, vaid tumepruun.
 Anna Mihhailovna kõndis aeglaselt ümber kirstu, palavat pilku Leninilt ära pööramata. Tema ees oli igavik. Ja ta kummardus selle igaviku ees. 
lk 90


 Õhtul, päevasündmustest väsinuna, heitis Anna varakult magama.

 Ta nägi unes, et käis kolmandat korda Lenini juures. Lenin lamas endiselt kristalses kirstus. Ta suudles Leninit otsaesisele, Lenin avas silmad ja tõusis üles. Kaua jalutasid nad koridoris, mõnusasti juttu ajades.
lk 90

 

Samal teemal blogis varem:

Lenini postkaardid, siin.

Tartu Leninitest, siin.