Kui minu ema ja vanaema Teise Maailmasõja lahingute eest sõjapaost koju Ihastesse tagasi tulid, oli nende majast päris mitmeid asju kaduma läinud, aga juurde oli tekkinud õmblusmasin "Singer".
Vanaema teooria oli, et mõni vene sõdur oli masina kuskilt majast võtnud, aga ei jaksanud enam seda edasi tassida ja jättis nende majja maha.
Suur
metallist logo ühelt koduseinalt, vanaisa oli olnud Singeri
müügimees. Samasugune on kinnitatud autole.
Esimene Singeri õmblusmasin patenteeriti 1851. aastal. Sel ajal oli ka teistel firmadel analoogilisi õmblusmasinaid, aga Singeri edu tuli hästi läbimõeldud turundusest.
Firma rajas üle kogu maailma oma esindused, mis reeglina olid linnade kõige uhkemad hooned.
Näiteks Venemaal oli 1914. aastal 3000 Singeri kauplust. Aga õmblusmasinaid sai tellida ka postiga.
Singeri Pärnu esindus.
Kohalikus ajakirjanduses ilmus rohkesti reklaami, mis ärgitas inimesi ostma just Singeri kvaliteetmasinaid. Tasuta jagati reklaammaterjale, kus manitseti kasutama vaid Singeri logoga masinaõli ja niite-nõelu, et tagada masinate kvaliteetne ja pikaajaline toimimine. Samas oli tagatud ka masinate tasuta garantiiremont.
Õmblusmasinad olid väga kallid (1 masin maksis sama palju kui lüpsilehm), kuid seda sai osta järelmaksuga. Mulle meenutab see praegust autoliisimise süsteemi.
Müügi ulatust näitab seegi, et Singeri kasutusjuhendid tõlgiti 54 keelde.
Singeri pass-kasutusjuhend 1933. aastast.
Õmblusmasin on üsna suur ja kohmakas, ebamugav transportida, nii ehitati tehaseid ka väljapoole Ameerikat, näiteks Venemaale, Moskva lähedale Podolskisse. Pärast revolutsiooni toodeti neid masinaid muutmata kujul palju aastaid järjest Podolski nime all.
Õmblusmasin Podolsk
Õmbluskursused olid tasuta ja neid tegi terve agentide armee igas kohas, kus oli võimalik mõnikümmend õmblushuvilist naist kokku saada. Õmbluskursustest tehti alati ka pilt, neid pilte on väga palju säilinud. Tasuta õmbluskursus tekitas osalejatel kange himu endale ka masin osta - mis oligi asja eesmärk.
Kursus kestis 2 nädalat, selle lõppedes valmis igal osalejal kaunis Singeril õmmeldud riideese või sisustusdetail. Tihti valmistati kursuste käigus lisaks rõivastele ka ilutikandeid, vaipu, laste mänguasju.
Singeri õmblusmasinad muutsid oluliselt Eesti nii linna- kui ka maainimeste riietumisstiili ja kodude väljanägemist.
Veel sel teemal:
https://bigpicture.ru/?p=1104651
https://virumaateataja.postimees.ee/766468/singeri-varvikas-aja-ja-edulugu
Fotod minu kogust ja Osta.ee-st.
Minul on suur, jalaga Singeri masin, vanaemalt päritud. Seerianumbri järgi vaatasime kunagi firma kodulehelt (vist), et masin pärineb umbes aastast 1928. Vanaema oli noor neiu, kui talle see masin osteti, ja õmbluskursustest ta jutustas ka. Vanaema enam ei ole, aga masin töötab endiselt hästi, ainult üks pooliajamiseks vajalik kummidetail on lootusetult ära veninud ja tarvis uus panna.
VastaKustuta