| 1930-ndatel oli munakanade kasvatamine ja munade ekspordiks müümine taludes arvestatav tegevusala. 1936.aasta jooksul veeti Eesti Vabariigist välja 41,1 miljonit muna. Järgmisel, 1937. aastal oli eksport umbes samal tasemel, oktoobri lõpuks oli erinevatesse riikidesse välja veetud 38,6 miljonit muna. Suurim kaubanduspartner oli Saksamaa, kes importis Eestist 1937. aasta oktoobris 4 140 000 muna, järgnesid Inglismaa 828 000 munaga ja Šveits 252 000 munaga. Uus Eesti, 1. nov, 1937.  Eesti Munaekspordi auhinnad Tartu näitusel esinevatele linnukasvatajatele. "Eesti Munaekspordi" poolt on määratud paremale Tartu näitusel esinevale linnukasvatajale auhinnaks "Põllumajanduslik Entsüklopeedia", mille esimene vihk neil päevil ilmub ja mille 14 vihku ilmub järgnevail kuil k/ü "Agronoomi" kirjastusel. Peale selle on 2 "Eesti Munaekspordi" nimelist auhinda, kus jagatakse lauahõbedat. "Eesti Munaeksport" annab ühtlasi linnukasvatajaile auhindadeks 5 eksemplari Liina Kuusentali raamatut "Kanakasvatus", milline on ainsaks käsiraamatuks, mis on täielik linnukasvatuse alal. | ||
| Postimees, 24.08.1938. | ||
"Eesti Munaekspordi" asutamisest
Vabariigi valitsuse 10. veebruaril 1937. aastal toimunud koosolekul vaadati läbi ja anti välja riigivanema dekreedina kanamunade väljaveo korraldamise seadus, mille kohaselt kanamunade väljaveo ainuõigus antakse asutatavale Linnusaaduste Tootjate ja Müügiühingute Keskliidule "Eesti Munaeksport".
Eelnevalt tegelesid munade kokkuostu ja väljaveoga 4 ettevõtet. Tsentraliseeritud kokkuost ühe organisatsiooni poolt aga tagab munade kõrgema kvaliteedi ning seega ka võimaluse neid eksportida.
"Loodav Munaeksport saab riigilt laenu kuni 50 000 kr. Endistelt eksportööridelt tuleb ära osta kanamunade ekspordiga seotud varustus, mis koosneb pakkematerjalidest, munade sortimise ja puhastamise masinaist (kokku 9) ning muust varustusest nagu kaalud, munade valgustamislambid jne."
Postimees, 11. veebr 1937.
Mulle tundub see jutt kahtlane. Mis mõttes kaotatakse ära konkurents munade kokkuostjate vahel ja riigivanema dekreediga antakse ühele firmale ainuõigus mune kokku osta, see tähendab, et ta määrab ka hinna. Kuidas munade kvaliteet kõrgemaks läheb, kui ainult 1 firma mune kokku ostab?
Aga nii oli.
Mune osteti kaaluga ja maksti hinda vastavalt kvaliteedile.
Siit saab vaadata 1937.a ringvaadet "Kanamunade sorteerimine ja eksporteerimine"
Siit saab vaadata Alide-Rosaliet poseerimas Antsla munalaos.
Siit saab vaadata Alide-Rosaliet poseerimas Antsla munalaos.
Pilt Osta.ee-st, munaraamat Eve pööningult.
Pole seal kahtlast midagi. Päts koondas omal ajal suht kogu ekspordi katusühistute alla. Loogika oli väga lihtne ja kehtib siiamaani. Eksportettevõte tahab kasumit teenida, see kasum saab tulla kas põllumehe arvelt või ostja arvelt. Kumbki variant pole optimaalne, esimesel juhul peab põllumees püksirihma pingutama, teisel juhul muutub raskeks leida keegi kes on nõus sinu kallist lõpphinda kinni maksma. Lisaks, ettevõte mis jääb sellise kivi ja kõva koha vahele hakkab vingerdama ja teeb muu seas järeleandmisi ka kvaliteedis.
VastaKustutaVõrdleme näiteks Soomega, kellel on lõviosa majandusest ühistud. Valiot me teame ilmselt kõik, see on nende piimatööstuse katusühistu. Ja selle ühistu eesmärk on teha kõik selleks et soomlastel oleksid laual odavad kvaliteetsed piimatooted ja samal ajal põllumehed jõukad. Konkurentsipõhine majandusmudel paraku kõike kolme korraga korraldada ei oska. Aga kui süsteemist paar kihti kasumile orienteeritud vahendajaid mõtestatute vastu välja vahetada, siis on lootust küll.
Võrdleme siis juba meie igavese lugulauluga piima kokkuostuhindadest, kas on meil tunnet et konkurentsi kummardamine selles osas mingit head tulemust on välja võlunud? Mingi vahe oli kuulda et ka meil lahenduseks ühistuid tegema hakatakse, teagi mis sellest vahepeal saanud on.
Päts igatahes saatis omal ajal selle jama laiali ja kõigil oli hea meel. No välja arvatud näiteks nendel neljal munaärimehel, sealt tuli siunamist üksjagu. Diktaator sai seda endale lubada. Las koerad karjuvad, karavan läheb edasi, jah. Meil nüüd nagu ikka arenenud demokraatia tingimustes on ärimees partei toetajate hulgas ja otsustaja käsi naljalt ei tõuse teda ära optimeerima.
Mis see diktatuur meile hiljem maksma läks see on muidugi omaette teema. Seda enam tuleks silmi lahti hoida selle suhtes mis ehk õigesti sai, olgu ta siis pealegi esmapilgul arusaamatu. Minevikku ei mäleta, elad tulevikuta jne.
Aitäh põhjaliku selgituse eest.
VastaKustuta