Nürnbergis 1947

Eesti sõdurid Nürnbergi loomaaias 1947. aastal. Nad olid Nürnbergi protsessil vangivalvurid.

Vasakult: Vahur Lepik, Arved Soobik, leitnant August Ilves.

  Arved Soobik mobiliseeriti sõja lõpul Saksa armee tööpataljoni. Vennad Kalju ja Arved kohtusid Saksamaal, vanem vend oli Inglise tsoonis, noorem Ameerika. Arved kutsus vanemat venda üle tulema Ameerika tsooni, väites, et seal on lõbusam. Edasine saatus viis Kalju Austraaliasse, Arvedi Ameerikasse elama. Arved astus USA sõjaväkke, viimased teated temast olid, et läks Korea sõtta (1950-1953).

 Mõnikümmend aastat hiljem pöördusid sugulased Punase Risti poole, et saada teavet Arvedi saatusest, said ridamisi ei tea vastuseid, kuni Ameerika sugulased selgitasid välja, et Arved oli Korea sõjas surma saanud ja surnukeha oli kodumaale toodud. 2000.a õnnestus lõpuks pärast pikka ja keerulist lubade taotlemist sugulastel ta kalmul ära käia (surnuaed asus sõjaväe suletud territooriumil).

4221.Eesti vahikompanii Nürnbergis.

 Pärast Teise Maailmasõja lõppu seisid sõja võitnud riigid keerulise probleemi ees: Lääne-Euroopasse oli koondunud mitmemiljoniline ja paljurahvuseline sõjapõgenike ja -vangide hulk. Nõukogude Liidu soov oli need inimesed sunniviisil kodumaale tagasi tuua. Kuna lääneliitlastel puudus ühtne arusaam baltlaste saatuse kohta, siis püüdsid eestlased, kui vähegi võimalik, mitte Nõukogude Liitu naasta. Üks võimalus leiti sõjavangist vabastatud meeste koondamises töö- ja vahikompaniidesse USA okupatsioonitsoonis. 1946.a alustati Balti kompaniide moodustamist, mis jagunesid rahvuse alusel Eesti, Läti ja Leedu üksusteks. 4221. Eesti vahikompanii moodustati Nürnbergis ning samas teostati ka isikkoosseisu väljaõpe. Kompanii peamiseks ülesandeks sai Nürnbergi sõjatribunali ja vangla valve. Eestlastest vahtkonnad valvasid ka ladusid jt olulisi objekte. Kompanii lagunes suuresti väljarände mõjul 1950. aastate alguseks, kuid püsis siiski formaalselt 1964. aastani.

Merike Jürjo "Eestlane - sõdur", lk 169, foto samast.

 4221.kompanii allus USA okupatsioonivõimudele, selles oli umbes 1000 Eesti meest (90% endised Waffen SS-lased), neist 240-260 eestlast töötasid 6-tunniste vahetustega Nürnbergi kohtuprotsessi ajal valvuritena, olid ka surmanuhtluste täideviimise juures.
Nürnbergi protsessi valvurid valis välja USA vägede personaliülem, noor 30-ndates eestlanna preili Tanner.