05 märts 2016

Hukkunud teenistuskohustuste täitmisel - Ämari kalmistu

1945-1994 baseerusid Ämari lennuväljal, tolleaegse nimega Suurküla aerodroomil,  raskepommitajad.
Ämari aleviku ja lennubaasi vahel on väike Nõukogude ajal hukkunud lendurite surnuaed.
Seda vaadates on kahetised tunded: ühelt poolt on tegemist vaenlastega, aga rohkem jääb peale kahjutunne mõttetult hukkunud noorte inimeste pärast.

Enamiku lendurite surnukehad viidi nende kodukohtadesse, kuid ka Ämarisse püstitati mälestusmärgid, eriti püüavad pilke mahakantud lennukite sabad.


1991.a 17.aprilli öösel lasti Ämari lennuväljalt lennukeid Su-24 üles paarikaupa (kogenum ekipaaž juhtimas vähemate kogemustega meeskonda) 1-minutilise intervalliga. Pärast tõusu esimeses pöördepunktis Kärus küsis juhtiva lennuki komandör major Movtšan teise lennuki piloodilt vanemleitnant Aleksandr Bossõilt asukohta. Vastust ei järgnenud, lennuk oli radariekraanilt kadunud. Sõjaväelased otsisid lennukit öö läbi ja leidsid hommikul Ellamaa raudteejaama lähedalt ühe vanatädi juurviljaaiast, kukkudes oli lennuk riivanud elumaja, lõhkunud ära katuse ja aknad. Kuu aja jooksul ehitati maja sõjaväe kulul üles.
 






Samade meeste mälestusmärk Ellamaal.

Õnnetuse hetkel oli lennuk pilve sees ning aviohorisont läks rikki, automaatselt käivituma pidanud dubleeriv süsteem ei käivitunud. (Pilves inimene ei tunneta, kus maa või taevas on, lennatakse ainult mõõteriistade järgi).  27-aastane lendur kaotas orientatsiooni, lennuk tuli pilvest välja 800m kõrguselt 120-kraadise kaldega, 45-kraadise nurga all, piloot jõudis kallutada 70-ni ja nurga viia 30-kraadini, aga kõrgust oli vähe ja maa tuli vastu ning mõlemad noored 27-aastased mehed lendasid vastu maad.

 14.märtsil 1985 lendasid Vjatšeslav Tšegodajev ja Andrei Tsarjov lennukiga Su-24 Suur-Pakri polügonile, pöörasid lennukit kuidagi uljalt ja ebaõnnestunult,  400m kõrgusel kaldega 160 kraadi, lennuk kukkus seliliasendis jääle. Vjatšeslav Tšegodajev on maetud Krasnodari, Andrei Tsarjov  Leningradi.

 Su-24 oli väga raskelt piloteeritav ja ohtlik masin, sellega oli palju avariisid. 
 Juba katsetuste ajal kaotati 14 lennukit Su-24 ja Su-24m, pärast relvastusse võtmist toimus seda tüüpi lennukitega igal aastal 5-6 õnnetust.
 1998.a tunnistas Vene NFSV õhujõudude ülema asetäitja Viktor Kot, et Su-24 on kõige avariilisem lennuaparaat Vene sõjaväes üldse. Aastatel 1971-1973 toodeti umbes 1400 seda tüüpi lennukit.

Leitnant Andrei Taran katapulteerus lennukist 18.märtsil 1986. Leiti surnuks külmununa merest 22 tunni pärast.


Polgukomandör Jevgeni Galkin sai surma lennukiga Su-7B Suur-Pakri polügonil 16.augustil 1979.

Sergei Verhovõile sündis augustis 1979 kauaoodatud poeg, 10.detsembril 1979 sai isa surma.

Kapten Pavel Zaborskii sai surma maa peal 24.veebruaril 1990 pommide mahalaadimisel, kraana puudutas elektritraate.


 Kõige ohvriterohkem õnnetus Ämari ajaloos juhtus mitte õhus, vaid maa peal 12.aprillil 1978 - aviatsiooni ja kosmonautika päeval, mille tõttu võib kahtlustada õnnetuse põhjusena ka kellegi alkoholijoovet.
 Kuidas see juhtus, sellest on 2 versiooni:
1) Ämari lennuväljale maanduv lennuk Su 7UB rammis maandumisel veoautot, mille kastis oli 16 kursanti;
2) pärast lõunat sõitis auto, kursandid presendiga kaetud kastis, lennukite seisuplatsi poole ja põrkas kokku teise autoga, õnnetuse tagajärjel plahvatas bensiinipaak, põlev bensiin paiskus auto presendile, mis süttis.
 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar